2-06-39611/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-39611 Tsiviilasi AS-i

hagi OÜ

vastu

4 246,88 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS (registrikood XXX XXX Tallinn), Hageja esindaja: EE (Lindorff Eesti AS, XXX, XXX) Kostja: OÜ (reg kood XXX ,XXX Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige IK (XXX Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i hagi OÜ vastu 4 246,88 krooni väljamõistmiseks.

2. Välja mõista OÜ-lt võlgnevus ja viivis 4 246,88 (neli tuhat kakssada nelikümmend kuus krooni ja 88 s) krooni AS-i kasuks.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.06.2001 liitmislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved nr B01111151674, B01100830170, B01090763229 ja B01080577054 kokku 2 254,55 krooni maksmiseks. Hagi esitamise aja seisuga on kostjal tasumata 2 123,94 krooni. Hageja saatis kostjale võlateate tasumata arvete kohta ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale raha vastavalt esitatud arvetele. Lepingu lahutamatuks lisaks, mis sätestavad kostja vastava kohustuse, on teenuste kasutamise üldtingimused (p-d 5.1.1, 5.1.2). Arved saatis hageja kostjale lepingusse märgitud aadressil. Aadressi muutumisest kostja hagejale ei teatanud. Üldtingimuste p 5.3. alusel tuleb lugeda, et kostja sai arved kätte. Punkti 8.9. järgi ei vabane kostja tasumise kohustusest arvete mittesaamisel.

Viivist arvestas hageja viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni

24.11.2006. Kostja on olnud viivituses 1773 päeva. Viivisevõlg on 5 655,87 krooni. Viivisemäär on 0,15% päevas. Viivis ületab põhivõla. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja pidades silmas kohtupraktikat (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05) ja TsMS § 133 lg 2 teises lauses sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas suuruses ehk 2 122,94 kroonist.

Hageja taotleb kostjalt põhivõlana 2 123,94 krooni ja viivisena 2 122,94 krooni, kokku 4 246,88 krooni väljamõistmist. Ka palub hageja esitada menetluskulude jaotuse.

18.06.2007 kohtule esitatud seisukohas leiab hageja, et kostja vastuväited viivise suurusele on põhjendamata ja tõendamata. Viivise vähendamise aluseks ei saa olla vaid kostja seisukoht, et viivis ei tohiks olla suurem kui 1 061,97 krooni. Hageja on seisukohal, et viivise arvestus on esitatud seadusega kooskõlas ning hageja ei soovi vähendada viivisenõuet.

Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et asus OÜ juhatuse liikmena tegutsema 18.02.2002 ning ei olnud eelmise juhatuse liikme MP poolt sõlmitud lepingust ega võlgnevusest teadlik. Samas võtab kostja võlgnevuse õigeks põhinõude osas, kuid leiab, et viivised on liiga suured võrreldes põhivõlaga ning taotleb viiviste vähendamist 1 061,97 kroonini. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõemditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on 21.06.2001 sõlminud teleteenuse liitumislepingu. Kostja lepingusõlmimise aegne seaduslik esindaja juhatuse liige MP on allkirjastanud lepingu omakäeliselt, mille üle pooled ei vaidle. Liitumislepingu lahutamatuks osaks teenuste kasutamise üldtingimused. Nimetatud tingimuste p 5.1.1. ja 5.1.2. järgi võttis kostja endale kohustuse täita lepingut ja selle tingimusi ning tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arveid osutatud teenuse eest. Asja lahendamisel tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-de 2 ja 11 ning § 12 lg 2 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksit, kuna leping sõlmiti ja kostja võlg tekkis enne 1. juulit 2002. a. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude osas ja nõustub hagejale tasuma põhivõlgnevuse

2 123,94 krooni. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele ja peab seda põhjendamatult suureks ning on nõus tasuma viivist 1 061,97 krooni. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepingu üldtingimuste p 8.10. järgi on -l õigus nõuda viivist maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summa iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hea usu põhimõtte kohaselt võib hageja nõuda viivist kuni põhinõude ulatuses ning kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on kostja kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Vastasel juhul kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. Kuna kostja ei ole tõendanud, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur ja hageja esitatud viivise suurus on seadusega tagatud ulatuses, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata ning mõista kostjalt välja viivis 2 122,94 krooni hageja kasuks.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud jätta kostja kanda.

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 on AS-il õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik