2-04-1081/61 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Jätta Püssi Linnavalitsuse avaldus rahuldamata ning H. K.`lt vanema õigused alaealise poja O. K. (IK X)) suhtes ära võtmata.

Kohtuasja number 2-04-1081 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Püssi Linnavalitsuse avaldus H. K. vanema õiguste äravõtmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 22. august 2007

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindajad:

Puudutatud isik I:

Puudutatud isiku esindaja:

Puudutatud isik II: Puudutatud isiku II esindaja:

Puudutatud isik III: Puudutatud isiku III esindaja:

Alaealise Oliver Kuusmaa esindaja:

Püssi Linnavalitsus (RK X)

R. L. (IK X) ja S. P. (IK X, volikirja alusel) H. K. (IK X)

vandeadvokaat E. B.

Ida-Viru Maavalitsus

A. J. (IK X, volikirja alusel)

Vääna Laste- ja Noortekodu

M.V. (IK X, volikirja alusel)

vandeadvokaadi vanemabi I. G.

2(4) Edasikaebamise kord

Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 30. augustil 2004 esitatud avalduse kohaselt on alaealine laps O. K. sündinud 01. novembril 2002 ning elab koos ema H.K.`ga alates 30. septembrist 2002 Püssi linnas. H.K. oli töötuna arvel Harjumaal alates 25. oktoobrist 2001 ning Ida-Virumaal alates 9. oktoobrist 2002. Alates 2002. a oktoobrikuust on H.K.`le makstud toimetulekutoetust.

Hagiavalduse kohaselt on H. K. ettearvamatu käitumisega, tasakaalutu ning tal on suured probleemid lapsega suhtlemisel ja lapse kasvatamisel. 2003. a sügisel soovis puudutatud isik panna poja kooli õppima. Esimese õppeaasta jooksul on ta viinud dokumendid kolme erinevasse kooli, kõigepealt Kiviõli I Keskkoli, siis Kohtla-Järve Gümnaasiumi ning lõpuks Aseri Keskkooli. Hagiavalduse kohaselt on puudutatud isikut kohtu poolt karistatud kuuel korral.

Avaldaja palub ära võtta H. K.`lt vanemlikud õigused alaealise lapse O. K. suhtes ning jätta lapse elu eestkosteasutuse korraldada.

Eelistungid ja asja käik

Eelistungitele, mis toimusid 14. aprillil 2005 ja 6. detsembril 2005, puudutatud isik kohale ei ilmunud, kuigi mõlemal korral avaldati kohtukutse Ametlikes Teadaannetes. Kohus rahuldas 21. detsembri 2005 tagaseljaotsusega Püssi Linnavalitsuse hagi ning võttis H. K. `lt ära alaealise poja koos vanema õiguste äravõtmisega.

H. K. esitas 22. septembril 2006 kaja, paludes taastada menetluse Püssi Linnavalitsuse hagis H. K. vastu. Kohus rahuldas 15. novembri 2006 määrusega H. K. taotluse.

Kohus kuulas 4. jaanuaril 2007 ja 28. juunil 2007 ära puudutatud isiku alaealise lapse O. K., kelle seletuse kohaselt igatseb ta ema ja kodu järgi ning tahab emaga koos edasi elada ning talle ei meeldi ilma emata olla.

Eelistungil, mis toimus 28. juunil 2007, leidis avaldaja esindaja S. P., et kuigi H. K. elu on paremuse poole liikunud, peab ta siiski vajalikuks ekspertiisi läbiviimist, mille tulemusena selguks, kas H. K. meeleolumuutused on lapsele ohtlikud ning segavad lapse kasvatamist. Avaldaja esindaja R. L. seletuse kohaselt on ta teostanud H. K. kodukülastust koos noortekeskuse juhatajaga ning korteri olukord on hea, kuna on remonti tehtud. Vääna Laste- ja Noortekodu esindaja M. V. seletuse kohaselt on ema lapsega suhtlemisel olnud hooliv ning püüdnud lapse eest seista. Samas toetab ta ekspertiisi määramist, mis kinnitaks, et lapsel on ema juures turvaline elada. Ekspertiisi määramist toetaks ka Ida-Viru Maavalitsuse esindaja.

H. K. nõustus ekspertiisi määramisega. Puudutatud isik I esitas kohtule palgatõendi, mille kohaselt oli tema kuupalk Vest-Wood AS-is ca 5000 krooni.

Kohus määras 02. juuli 2007 määrusega asjas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 30 kohaselt ei esine H. K. rasket kroonilist vaimuhaigust või muid püsivaid väljendunuid psüühikahäireid, mis pidevalt ja kestvalt

3(4) mõjutaks tema käitumist. H. K. on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Uuritaval ei esine sellist psüühikahäiret või muud haiguslikku seisundit, mille tõttu ta vajaks sundravi.

Kohtuistung

Kohtuistungil, mis toimus 22. augustil 2007, leidis avaldaja, et toimunud on positiivseid muudatusi H. K. elus ning ta ei leia, et esineks oluline alus vanema õiguse äravõtmiseks ning leiab, et laps peaks elama ema juures. Loobumist avaldusest ei esita, jätab asja kohtu otsustada.

Ida-Viru Maavalitsuse esindaja seisukoha kohaselt on lapsel turvalisem elada ema juures. Küsimus on selles, kas ema suudab tagada lapsele turvatunde ja järelevalve, mistõttu peab vajalikuks, et kohalik omavalitsus jälgiks ja kontrolliks olukorda peres .

H. K. ja O. K. esindajad leidsid, et kui varem esinesid alused vanema õiguste äravõtmiseks, siis praeguseks need puuduvad

Puudutatud isik H. K. seletuse kohaselt soovib ta oma last ise kasvatada, on ostnud lapsele asju, remontinud korteri, paneb lapse kooli ja leiab ka inimese, kes lapse üle valvaks kui ta tööl on. Kooli ajal ta lapsega Hispaaniasse ei sõida, lapse kasvatamine on tema töö ning ta väga soovib, et Oliver elaks tema juures ja ta saaks last ise kasvatada.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikud ning tutvunud kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et H. K. ja H. K. pojana on X sündinud O. K.

Avaldaja Püssi Linnavalitsus esitas 30. augustil 2004 Viru Maakohtule hagi vanema õiguste äravõtmiseks H. K.`lt O. K. suhtes. Kohus rahuldas hagi. Kohus taastas menetluse 15.11.2006.a, kuna H. K. esitas menetluse taastamise avalduse ja määras riigi õigusabi .

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi 2. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

PKS § 54 lg 1 p 1, 4 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või /---/ avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ühtegi PKS §-s 54 sätestatud alust, mis võimaldaks H. K.`lt vanema õigused ära võtta.

Puudub vaidlus selles, et H. K. tarvitaks alkohoolseid jooke, narkootilisi või muid uimastava toimega aineid. Sellekohaseid väiteid ei ole esitanud avalduse esitaja ega puudutatud isikud ja ei ole ka muid sellekohaseid tõendeid.

4(4) H. K. on asunud tööle AS-i Vest-Wood ning tema sissetulek tagab piisavad materiaalsed võimalused lapse eest hoolitsemiseks ja tema kasvatamiseks (tl 373). Nähtuvalt 01. augustil 2007 läbi viidud kodukülastuse aktist oli H. K. kuuluv kolmetoaline kõigi mugavustega korter X linnas, X sisustatud eluks vajalike esemetega ning hooldustingimused vastavad lapse eale ja tervislikule seisundile (tl 423). Korteri sobivust lapse kasvatamiseks on kinnitanud avaldaja esindaja R. L. ka 28. juunil 2007 toimunud eelistungil, kus ta selgitas, et korteri olukord on hea, näha on, et remonti on tehtud (tl 373). Seega on puudutatud isik loonud lapsele tingimused eakohaseks arenguks. Seega on loonud lapsevanem olukorra, kus laps saab normaalselt elada ja areneda ning on täitnud oma kohustused lapse eest hoolitsemisel.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 30, mis on koostatud 16. augustil 2007, kohaselt ei esine H. K. rasket kroonilist vaimuhaigust või muid püsivaid väljendunud psüühikahäireid, mis pidevalt ja kestvalt mõjutaks tema käitumist ning ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima (tl 418). Samuti selgus nimetatud aktist, et uuritaval ei esine praegu sellist psüühikahäiret või muud haiguslikku seisundit, mille tõttu ta vajaks sundravi.

O. K. suhtes läbi viidud psühholoogilise konsultatsiooni tulemustest nähtub, et tema suhtes ei ole kasutatud seksuaalset väärkohtlemist ema ega lastekodu kasvandike poolt ja ema ei lasekski oma poega kellelgi ära kasutada.(tl 402).

Seega ei ole leidnud tõendamist, et H. K. kuritarvitaks vanema õigusi või kahtleks last julmalt või avaldab lapsele kahjulikku mõju.

H. K. oli kinni peetud Hispaania politsei poolt 2006.aasta mais, laps on viibinud 2006.a.mai kuu algusest Hispaanias Valencia laste varjupaigas ja toimetatud Eestisse ning paigutatud 20.juulist 2006.a. Vääna Laste- ja Noortekodusse. Kohus jättis 21.12.2006 määrusega lapse tsiviilmenetluse ajaks Vääna Laste-ja Noortekodusse /tl 213/. H. K. on lapse lastekodus viibimise ajal last pidevalt külastanud, toonud riideid ja toitu ja võtnud ka lapse enda juurde, kui talle on seda võimaldatud.

O. K. kasvatuses täheldas psühholoog E. J. küll mitmeid puudusi, seoses sellega, et lapsel puudub turvatunne ,kuna tal on juba aastaid puudunud kindel kodu, kuid kohus leiab, et need ei oma piisavat kaalu vanema õiguste äravõtmiseks, kuna ema on asunud tööle, remontinud korteri ja elab oma elukohas, mida näitavad kodukülastusaktid. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et H. K. avaldaks enda lapsele kahjulikku mõju.

Arvestades menetluse käigus toimunud muudatusi H. K. elukorralduses, leidsid nii avaldaja esindaja kui ka Ida-Viru Maavalitsuse esindaja, et oluline alus vanema õiguste äravõtmiseks puudub (tl 429-430). Ka O. K. ja H. K. esindajad leidsid, et kui varem esinesid alused vanema õiguste äravõtmiseks, siis praeguseks need puuduvad (tl 430). Kohus nõustub puudutatud isikute nimetatud seisukohtadega.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset.

5(4) Kohus kuulas ära lapse ema H. K., kes kinnitas, et suudab lapse turvalisuse ja järelevalve väga hästi tagada. Samuti selgitas ta kohtule, et kindlustab lapsele kooliskäimise, turvalise kodu ja järelvalve. Soovib väga, et poeg oleks tema juures ja ta saaks oma last ise kasvatada.

Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.

Kohus on kuulanud ära O.K. kahel korral. Lapse seletuse kohaselt tahab ta emaga koos elada ning talle ei meeldi ilma emata olla.

Avaldaja esindaja ja puudutatud isikud on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Eeltoodust ja lapse huvidest lähtudes ning juhindudes PKS § 50 ja § 54 jätab kohus avalduse rahuldamata.

Kohtunik : / allkiri/

Ärakiri õige: