2-06-25884/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25884 Tsiviilasi I.P hagi A.P vastu abielu lahutamiseks ja laste elukoha määramiseks ning A.P vastuhagi I.P vastu elatise maksmise osaliseks lõpetamiseks ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.06.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. P, esindaja Jelena Mets Kostja A. P, esindaja adv. Monica Pihlak RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 15.06.2007 otsus osaliselt, so lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud, poolte nõuded ja nende põhjendused 1. I.P ja A.P abielu registreeriti xx.xx.xxxx. Pooltel on kaks last - xx.xx.xxxx sündinud tütar E ja xx.xx.xxxx sündinud poeg D. 2. 25.09.2006 esitas I. P kohtule hagi A.P vastu, paludes abielu lahutada ja jätta lapsed elama hageja juurde. 3. A.P ei vaielnud hagile vastu. 31.01.2007 esitas A. P vastuhagi, paludes lõpetada osaliselt elatise maksmise I.Ple ja kohustada I. P täitma kohustust võimaldada A. P lastega kohtumisi. 4. 20.02.2007 vastuses vastuhagile tunnistas I. P vastuhagi osaliselt, nõustudes elatise maksmise osalise lõpetamisega ja paludes A. P välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks elatise 3162 krooni kuus. I. P palus kaasata eestkosteasutuse Tallinna linna seisukoha avaldamiseks, kuidas määrata kindlaks lapse D suhtlemise kord. I. P soovis kindlaks määrata lapsega suhtlemise korra alljärgnevalt: alates kokkuleppe saavutamisest kuni D

2 kooliminekuni 01.09.2012 toimuvad kohtumised pühapäeviti kell 10.00 – 16.00, kusjuures A. P on kohustatud I. P teatama kohtumisest ette vähemalt 2 päeva; alates 01.09.2012 kuni lapse täisealiseks saamiseni toimuvad kohtumised igal pühapäeval kell 10.00-19.00 sama etteteatamise korraga; A. P veedab poja D igal aastal juunist augustini kokku kaks nädalat alates 2009.aastast ja A. P teatab hiljemalt iga aasta 01.maiks I. P , millal ta soovib need kaks nädalat veeta; üle aasta veedab D aastavahetuse ühe vanemaga alates 31.12. kell 10.00- st kuni 02.01. kella 12.00-ni. Aastavahetuse 2007/2008 veedab D aastavahetuse ema I. P. 5. 25.04.2007 vastuses hageja seisukohtadele nõustus A. P maksma laste ülalpidamiseks elatist kokku 3500 krooni kuus – tütre E ülalpidamiseks 2000 krooni ja poja D ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. A. P ei nõustunud I. P pakutud lapsega suhtlemise korraga ja palus selle kindlaks määrata järgmiselt: A. P kohtub pojaga pühapäeviti kell 10.00-19.00, teatades ette 2 päeva juhul, kui kohtumine ei ole võimalik; igal teisel nädalavahetusel kohtuvad nad laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni, teatades 2 päeva ette juhul, kui kohtumine ei ole võimalik; kolmapäeviti või neljapäeviti kohtuvad nad 2 tundi ajavahemikul kell 17.00-20.00 igal teisel nädalal, so nendel nädalatel, mil nad nädalavahetusel ei kohtu, teatades ette 2 päeva juhul, kui kohtumine ei ole võimalik; 1 kuu etteteatamisega võimaldada isal pojaga osaleda sugulaste tähtpäevade tähistamisel 6 tunni jooksul ajavahemikul kell 12.00-22.00, sõltuvalt nädalapäevast; 1 kuu etteteatamisega kohtuda suvekuudel juunist augustini alates 2007.a suvest 2 korda kaks nädalat, so kokku 1 kuu suve jooksul; kuna 2006/2007 aastavahetuse veetis poeg emaga, veedaks poeg isaga aastavahetuse 2007/2008 I. P esitatud ajavahemikul, 31.12 kell 10.00 kuni 02.01 kell 12.00; alates 2008.a jõuludest veedab poeg isaga jõulud üle aasta ajavahemikul 24.12 kell 10.00 kuni 26.12. kell 19.00; kohustada I. P teavitama A. P vähemalt kahel korral nädalas poja tervisest ja käekäigust.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 6. Kohus lahutas poolte abielu, jättis lapsed elama ema I. P juurde, lõpetas A. P poolt I. P elatise maksmise summas 4000 krooni ja korteri eest tasutavatest maksetest summas 1500 krooni vastavalt poolte vahel 24.01.2006 sõlmitud elatise maksmise lepingule, mõistis A. P välja elatise tütre E ülalpidamiseks 2000 krooni kuus ja poja D ülalpidamiseks 1800 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni ning kinnitas A. P ja D. P suhtlemise korra vastavalt poolte vahel 12.03.2007 Lasnamäe LOV Sotsiaalhoolekande Osakonnas sõlmitud kokkuleppes sätestatule ja otsustas, et kokkuleppe korda on võimalik muuta ainult teise vanema nõusolekul. 7. Kohus lahutas poolte abielu perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 alusel, kuna jõudis veendumusele, et poolte abielu jätkamine on võimatu - abielu on faktiliselt lõppenud ja pooled ei soovi abielu jätkata. Alaealised lapsed jättis kohus ema kasvatada. Kohus tuvastas, et A. P on täitnud laste ülalpidamiskohustust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et A. P poolt elatise maksmine ja korterikulude maksmine I. P 24.01.2006 kokkuleppe alusel tuleb lõpetada ja üle tuleb vaadata elatise suurus lastele. Elatise väljamõistmisel tuleb lapse ülalpidamiskulud jagada pooleks. 8. PKS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 9. A. P palus kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus kinnitas A. P ja poja D suhtlemise korra ja saata asi selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et

3 maakohus rikkus kohtuotsuse tegemisel protsessinorme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. 10. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastuhagiavalduses esitatud taotlusega lastega kohtumiste osas. Kostja taotles vastuhagiavalduses, et kohus kohustaks hagejat võimaldama kostjal takistamatult kohtuda lastega ning mitte takistama laste viimist kostja poolt pakutud üritustele või kohtadesse. Hageja taotles samuti D suhtlemise korra kindlaksmääramist, konkretiseerides suhtlemise korda ja esitades selle kohta oma variandi. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu ja jäi oma vastuhagiavalduses esitatud taotluse juurde. 11. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, jättes esitatud tõendi hindamata. Hageja esitas kohtule 19.02.2007 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korra kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi toimuma 12.03.2007 kokkuleppe pikendamine. Pooled seda ei teinud ja vaidlesid kokkuleppes märgitule 25.04.2007 kohtuistungil vastu. Kohus märkis kohtuotsuses vääralt, et kokkulepe sõlmiti 12.03.2007 ning tugines sellele kokkuleppele ebaõigesti. 12. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8 sellega, et ei märkinud lastega suhtlemise korra määramisel kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning millest lähtuvalt ta lahendas lapsega suhtlemise korra määramise 19.02.2007 kokkuleppe alusel, mille tingimustele vaidlesid vastu nii hageja kui ka kostja. 13. Kohus kohaldas ebaõigesti PKS § 52 ja eiras põhimõtet, et vanemate õigused ja kohustused oma laste suhtes on reeglina võrdsed. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata PKS §-s 59 sätestatu, mille kohaselt kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel arvamuse andmiseks protsessi eestkosteasutuse.

Vastus apellatsioonkaebusele 14. I. P vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 15. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tutvunud asja materjaliga, leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb TsMS §-de 646, 656 lg 1 p 5 ja 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas, so lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas tühistada ja asi saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.

16. Tsiviilasja materjali kohaselt soovisid nii hageja kui ka kostja, et kohus määraks kindlaks A. P ja poja D suhtlemise korra. Mõlemad esitasid selle kohta oma nägemuse. Maakohtu otsuse põhjendav osa ei ole selle küsimuse lahendamise osas kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega, mille kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse põhjendavas osas piirdunud üksnes PKS § 52 lg-te 1 ja 2 tsiteerimisega. Kuna kohtuotsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud, so sisuliselt ei ole asjas kohtuotsust tehtud, ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama

4 esimese astme kohus.

17. Ringkonnakohus juhib tähelepanu veel järgnevale: TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus lapsega suhtlemise korraldamise lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega, nagu see ka käesolevas asjas on. Samas tuleb ka sel juhul, kui lapsega suhtlemise korraldamine lahendatakse hagimenetluses, järgida TsMS 56. peatüki 1. ja 3. jaos sätestatut. Nii näeb TsMS § 552 lg 1 ette, et kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik vallavõi linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla-või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on vallavõi linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 552 lg 2 sätestatu järgi küsib kohus vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. PKS § 59 järgi kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vaatamata poolte taotlusele kohus eestkosteasutust menetlusse ei kaasanud. Miks kohus seda vajalikuks ei pidanud, asja materjalist ei nähtu. Kui kohus ka leidis, et eestkosteasutuse menetlusse kaasamiseks puudub vajadus, oleks kohtul tulnud siiski järgida TsMS § 552 lg-s 2 sätestatut ja küsida linnavalitsuse seisukohta, mil viisil tuleb nende arvates korraldada isa ja poja suhtlemine, mida antud juhul tehtud ei ole.

Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav