2-07-23771/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-07-23771 1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-07-23771

Määruse kuupäev

Jõhvi, 28. august 2007.a

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi E. V. hagi D. V. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlus toiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Resolutsioon

1. Keelduda E. V. hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale koos kõigi lisadega.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD 1. 25. juunil 2007.a esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada poolte vahel 17. detsembril 2005.a. Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

2. Viru Maakohtu 25. juuni 2007.a kirjaga kohustati hagejat esitama andmed abikaasade viimase ühise elukoha kohta, et teha kindlaks kohtualluvus.

3. 11. juuli 2007.a. vastuses teatas hageja, et pooltel puudub ühine elukoht, kostja elab Venemaal.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle juurde lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada esitajale.

2-07-23771 2 (2) 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) sätestab kohtualluvuse kontrollimise kohustuse. TsMS §75 lg1 esimese lause järgi avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

6. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artiklile 28 lg 1 abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kostja pole Eestis elanud, asja materjalidest nähtub, et kostja alaline elukoht on X, X. Abielu sõlmimise ajal oli hageja kodakondsus määratlemata. Kohtu poolt tehtud järelpäringuga on tuvastatud, et pärast abielu sõlmimist võttis hageja Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Hagiavalduse esitamise hetkel nii hageja kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanikud, neil puudub ühine elukoht Eestis. Alaealiseid lapsi ei ole. Seega puudub seadusest tulenev pädevus vaidluse Eesti Vabariigi kohtus lahendamiseks.

7. TsMS § 102 lg 2 punktide 1-3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui; vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; mõlema abikaasa elukoht on Eestis; ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Avalduse vastuvõtmisega ja asja lahendamisega Eesti kohus mitte ainult ületaks enda pädevust vaid ka olulisel määral rikuks kostja õigusi. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus tagastab hagi koos lisadega hagejale. Hagejal on õigus esitada hagi kostja asukohajärgsele Vene Föderatsiooni pädevale kohtule.

8. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 371 lg 1 p 1, § 372 lg 4, lg 5, § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik