2-06-38751/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august. 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-38751 Tsiviilasi SM versus VM abielu lahutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: VM(isikukood XXX, elukoht, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 28.08.2007.a Istungil osalenud isikud Hageja: SM RESOLUTSIOON

Lahutada SM’i VM’i abielu, mis on registreeritud XXX a. Tallinnas ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

Poolte abielu lugeda lõppenuks alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

Eesti Vabariigi menetluskulud jätta VM’i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud 19.12.2006 esitas SM hagi VM’i vastu abielu lahutamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja tarvitab alkoholi, ei tööta ja on koju tulles vägivaldne. Tekkinud erimeelsususte tõttu ei ela pooled koos juba 3 aastat. Hageja leiab, et poolte perekondlikud suhted on lõplikult katkenud ning ei ole reaalne abieluliste suhete taastamine.

Kostja vastuväited

2-06-38751

Kostja 28.08.2007.a määratud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule teatanud ei ole. Kohus kutsus kostja kohtuistungile 08.06.2007.a väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kostja keeldus korduvalt Eesti Posti kohtukutsetele järgi minemast ja kohtukutse saabus kohtule tagasi hoiutähtaja möödumisel. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendid avalikult kätte, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6.-das osas.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 28.08.2007.a toimunud kohtuistungil taotles hageja sisulise otsuse tegemist. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Tulenevalt TsMS § 414 lg-st 2, ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid ning kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Kohus on seisukohal, et asja sisulist lahendamist takistavad asjaolud puuduvad.

Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 1 kohaselt lahutab abielu perekonnaseisuasutus või kohus. PKS §

29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 p 3 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu SM’i VM’i vahel on registreeritud XXX. Tallinnas ja selle kohta on tehtud kanne nr XXX. Hageja väidete kohaselt ei tule kostja abielu lahutama Perekonnaseisuametisse, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja on vägivaldne, tarvitab alkoholi, materiaalselt perekonda ei toeta ja hagejaga koos ei ela juba 3 aastat. Tulenevalt eeltoodust peab hageja abielu jätkamist võimatuks. Kohus tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb Eesti Vabariigi menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist.

Raivo Einula Kohtunik