2-07-16366/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-16366

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-16366 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 1 952,44 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), hageja esindaja Helena Purga (Lindorff Eesti AS, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn);

kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS EMT hagi A vastu 1 952,44 krooni nõudes.

2. Välja mõista A 1 952,44 krooni (üks tuhat üheksasada viiskümmend kaks krooni ja nelikümmend neli senti) AS-le EMT.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. AS EMT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

26. aprillil 2007 esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi X vastu 08.07.1998 sõlmitud liitumislepingu alusel osutatud teleteenuse võlgnevuse 976,72 krooni ning viivise 975,72 krooni nõudes. Hageja on esitanud kostjale arved nr 9810326708, 9809197559, 9808140850 ja 9807058389 vastavalt 31.10.1998, 30.09.1998, 31.08.1998 ja 31.07.1998 kokku summas

1 189,40 krooni. Lisaks on hageja esitanud kostjale 11.11.1998 koondarve nr K110448000. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja tasumata võlg hageja ees 976,72 krooni. Viiviste osas on pooled kokku leppinud liitumislepingus ning selle osaks olevas NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirjas. Kostja on olnud viivituses 3 027 päeva ning tegelik viivisevõlg on

4 449,69 krooni. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevusest väiksemale summale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 952,44 krooni. Hageja palub kohtul esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 15 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade koos hagimaterjalidega on 26.05.2007 kostja isa X allkirja vastu kätte toimetatud. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks.

Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. VÕSRakS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne VÕSRakS jõustumist kehtinud seadust. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg 1 alusel tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 lg 1 kohaselt tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga (mh viivisega). Vastavalt TsK § 231 lg-le 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi X vastu 1 952,44 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik