3-07-1559/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 23. augustil 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-1559 Haldusasi T.K.i kaebus Saue Vallavalitsuse 19.09.2006.a. korralduse nr 962 tühistamiseks

RESOLUTSIOON 1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg. 3. Menetlus asjas lõpetada. 4. Tagastada T.K.i lepingulise esindaja OÜ „Rodi Advokaadibüroo“ arvelduskonto arvele Hansapangas nr 221013922462 Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 80(kaheksakümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul.

19.09.2006.a. Saue Vallavalitsuse korralduse nr 962 punktiga 1 kehtestati Laagri aleviku Vanasilla 31a, Tammitooma, Võsa-Tooma, Kasesalu ja Sünklaane kinnistute detailplaneering, mille koostas OÜ „Loov Arhitektid“(töö nr 04/06). Korralduse punkti 2 kohaselt teatati detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Eesti Päevaleht ja Saue valla veebileheküljel. 3.08.2007.a. esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada Saue Vallavalitsuse 19.01.2006.a. korraldus nr 962 ning esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuse kehtivus korterelamute püstitamise osas. Kaebaja palub ka ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 19.01.2006.a. korralduse olemasolust sai kaebaja teada V. Plt 25.07.2007.a. Laagri alevikus käib pidev ehitustegevus. Informatsiooni võimalikust roheala mahavõtmisest kinnistute taga ei ole kaebajale kui naaberkinnistu omanikule saabunud, ei osanud ta arvata, et peab pidevalt lugema Eesti Päevalehte, milles teavitati vaidlustatud korraldusest. Vastustaja palub jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kasesalu elamuala detailplaneering on algatatud Saue Vallavalitsuse 11.10.2005.a. korraldusega nr 815. Detailplaneeringu vastuvõtmisest teatati 10.08.2006.a. Eesti Päevalehes. Kuna ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud, siis avalikku arutelu ei korraldatud ja 19.09.2006.a. korraldusega nr 962 kehtestati Saue Vallavalitsuse detailplaneering. Planeeringu kehtestamise teade avaldati 19.10.2006.a. Eesti Päevalehes. Nimetatud detailplaneeringu menetlemisel on täidetud

2 planeerimisseaduse(PlanS) § 12, § 18, § 19 ja § 20, § 21 ja § 25 sätestatud avalikustamise nõudeid. Kaebaja ei kuulu isikute hulka, keda PlanS § 25 lg 7 kohaselt tuleks teavitada planeeringu kehtestamisest otsuse kättetoimetamisega. Kasesalu elamuala detailplaneeringuga ei kitsendata kaebaja omandi kasutamist. Kaebaja omandit ei sundvõõrandata, üle tema kinnistu ei ehitata trasse, tema väljapääsu kinnistult ei piirata jne. Ka ei kitsendata teiste planeeringualaga piirnevate kinnisasjade omanike omandit. Järelikult pidi isik planeeringu kehtestamisest teada saama, jälgides planeeringu menetlemist puudutavat informatsiooni, mida vastustaja seadusest tulenevaid nõudeid järgides avaldas erinevates meediaväljaannetes. Alates hetkest, kui isik reaalselt nägi, et alustati ehitustegevust(2007.a. aprilli keskel, mida näitab ehitise alustamise teatis), oleks ta pidanud sellest järeldama, et nimetatud alale on seatud ehitusõigus. Kasesalu elamuala detailplaneeringut puudutavad otsused on avalikustatud üleriigilise levikuga ajalehes Eesti Päevaleht, samuti oli see teave kättesaadav Saue valla veebilehelt. Kiiresti arenevates elamupiirkondades elavad inimesed peaksid rohkem pöörama tähelepanu neid ümbritseva ala arengule, mis peaks tingima kõrgendatud tähelepanu. Kaebaja elab Saue valla üldplaneeringu kohasel tiheasustusalal, kus uute elamute ehitamine on vaid aja küsimus. Ka Saue Vallavolikogu 25.08.2005.a. otsusega nr 076 kehtestatud Kasesalu elamurajooni detailplaneering nägi ette korterja ridaelamute ehituse. Saue Vallavalitsuse 11.10.2005.a. korraldusega nr 815 algatati Kasesalu elamuala detailplaneering uuesti, milles planeeritavate elamute osas tehti ümberkruntimine. Võrreldes varemkehtestatud planeeringuga laiendati Pääsküla jõe käärus asuvat korterja ridaelamute ala, kruntides ümber ja asendades varemplaneeritud 4 korterelamu, 6 ridaelamu ja 19 väikeelamukrunti 8 korterelamukrundiga. Seega oli kaebajatel juba alates 2004. aastast võimalik saada teavet kavandatava detailplaneeringu kohta. Nii esmakui teistkordsel Kasesalu elamuala detailplaneeringu menetlemisel täideti planeerimisseadusest tulenevaid avalikustamise nõudeid. Kolmas isik palub jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole märkinud ühtegi põhjust, miks ta lasi tähtaja mööda. Kaebaja väide, et ta sai vaidlustatud korraldusest teada 4.07.2007.a. on tõendamata. Kaebaja pidi olema teadlik korraldusest hiljemalt 19.10.2006.a. Saue vald teatas korraldusest Eesti Päevalehes 19.10.2006.a., 10.08.2006.a. avaldas samas teate detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta. Teave detailplaneeringu avalikust väljapanekust ja kehtestamisest oli kättesaadav Saue valla kodulehel. Kaebaja oleks ise pidanud oma informeerituse eest hoolt kandma. Saue vald kasutas mõistlikke võimalusi huvitatud isikute koheseks informeerimiseks detailplaneeringu kehtestamisest. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-31-03 leidnud, et teabe edastamine üleriigilise ajalehe kaudu võimaldab isikutel reaalselt otsusest teada saada ning demokraatlikus riigis peab isik ise oma informeerituse eest hoolitsema ja massimeediat jälgima. Väide, et isikud ei peaks suvel jälgima massimeediat, pole tõsiseltvõetav. Kaebaja pole põhjendanud, miks ta ei jälginud ajalehti sügisel, kui avaldati teade detailplaneeringu kehtestamisest. Ehitustegevus algas 2007.a. kevadel ning kohe püsitati infotahvel Vanasilla tänavale. Asjaolu, et kaebaja märkas infotahvlit 2007.a. juuni lõpus, ei ole kolmanda isiku poolt mõjutatav asjaolu. Kaebaja pole märkinud, miks ta pöördus Saue valla poole alles 4.07.2007.a. Isegi juhul, kui kaebaja ei oleks saanud korraldusest teada 19.10.2006.a., viivitas ta kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Kaebuse tähtaja ennistamine rikuks kolmanda isiku õiguspärast ootust korralduse kehtima jäämise suhtes, sest kolmas isik on teinud märkimisväärseid kulutusi. Kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata Kaebuse tähtaegsuse hindamisel peab selgitama välja, millal pidi kaebaja aru saama, et detailplaneeringu menetluses on tehtud lõplik lahend ehk detailplaneering on kehtestatud. Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine, avalik väljapanek ja kehtestamine. PlanS § 11 lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on

3 detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv vallavõi linnaleht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on kohaliku omavalitsuse poolt määratud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks(PlanS § 11 lg 2 p 3). Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse detailplaneeringu puhul valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas(PlanS § 18 lg 2 p2). Detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates(PlanS § 25 lg 4). Kohalik omavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld(PlanS § 25 lg 7). Planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus teatab vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust(PlanS § 18 lg 6). Kaebaja on kaebuses märkinud, et Saue Vallavalitsus teatas Eesti Päevalehes 3.10. 2005.a., et korraldusega nr 815 on algatatud Vanasilla Tammitooma, Võsa-Tooma, Kasesalu ja Sünklaane kinnistute detailplaneering. Saue Vallavalitsus teatas 10.08.2006.a. Eesti Päevalehes, et 17.08.2006.a. – 31.08.2006.a. toimub Saue Vallamajas Laagri aleviku Kasesalu elamuala detailplaneeringu avalik väljapanek ning avaldas samas 19.10.2006.a. teate, et 19.09. 2006.a. korraldusega nr 962 on kehtestatud Laagri aleviku Vanasilla 31a, Tammitooma, Võsa- Tooma, Kasesalu ja Sünklaane kinnistute detailplaneering, planeeringuga seati maaüksusele ehitusõigus väikeelamute, korterelamute ja lasteaia ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringu kehtestamisest ehk vaidlustatud korraldusest teavitatud Saue valla kodulehel (http://www. sauevald.ee/ehitus_planeerimine/detailplaneering/kehtestatud_detail/?specdoc=2973). Seega on Saue Vallavalitsus informeerinud avalikkust planeerimismenetluse käigust vastavalt PlanS-le. Samuti ei kuulu kaebaja PlanS-i § 25 lg 7 sätestatud erisubjektide hulka, kellele vald oleks pidanud tähtkirjaga teatama kehtestatud detailplaneeringust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-23-07 leidnud: „Kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui isik on selliselt käitunud, võib see olla mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.“ Pole usutav, et kaebaja polnud teadlik naaberkrundil reaalselt toimuvast ehitustegevusest, kuhu oli paigaldatud ka infotahvel. Seega pidi kaebajale olema üheselt selgunud planeeringu kehtestamise otsusest, mistõttu on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-18-07 leidnud, et kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline ka kohtu poolt tehtava lõpliku lahendi seisukohalt (näiteks tühistamiskaebuse puhul õiguskindluse seisukohalt jne). Praegusel juhul on kaebus esitatud ligi 9 kuud hiljem vaidlustatud korralduse andmisest. Selle aja jooksul on kolmas isik kandud rahalisi kulutusi ja kulutanud aega nimetatud projekti realiseerimiseks. Kaebaja hoolsuskohustus kaebuse tähtaegseks esitamiseks on seda suurem, mida rohkem on kulunud aega haldusakti andmisest, kuna haldusaktiga soodustatud isikul on pärast 30-päevast vaidlustamise tähtaja möödumist tekkinud õiguspärane ootus haldusakti kehtimajäämise suhtes. Mida suurema tähtaja rikkumisega on kaebus esitatud, seda suurem peab olema põhjus, mis takistas kaebust tähtaegselt esitamast. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla asjaolu, et isik ei tutvu meedia kaudu avalikkusele suunatud informatsiooniga. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduse hindamisel on oluline teha kindlaks kaebuse perspektiivikus. Eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kaebus on esitatud tähtaja

4 rikkumisega ning mõjuvat põhjust kaebuse tähtaja ennistamiseks ei esine, seetõttu pole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust.

Vastavalt HKMS §-le 84 lg 4 p-le 4 tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 80 krooni.

Kohtunik:

D. Maastik