3-06-1944/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-06-1944

Haldusasi

Viljandi Ühendatud Kutsekooli kaebus Maaväe Staabi

10.07.2006 pakkumiste avamise toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Viljandi Ühendatud Kutsekool;

Kaebaja esindaja Valmond Mikli;

Vastustaja Maaväe Staap;

Kolmas isik MTÜ EAKL.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele ja

Valmond Miklile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Viljandi Ühendatud Kutsekool (edaspidi VÜKK) esitas 04.10.2006 kohtule kaebuse Maaväe

Staabi 10.07.2006 pakkumiste avamise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja Maaväe

Staabi ülema 28.08.2006 käskkirja nr 21 tühistamiseks.

2. Kaebaja kinnitusel rikkus vastustaja vaidlustatud haldustoimingu ja haldusaktiga kaebaja

õigust õiglasele menetlusele. Kaebaja märkis, et vaidlustatud 21.08.2006 käskkiri põhines

õigusvastasel 10.07.2006 toimingul.

3. Vastustaja korraldas Maaväe Staabi ülema 05.06.206 käskkirja nr 13 alusel riigihanke

„Autojuhtide koolitusteenuse ostmiseks korraldatav riigihange“, millele laines riigihangete

seadus (edaspidi RHS). Pakkumise esitamise tähtaeg oli kuni 30.06.2006 kell 12.00, pakkumiste

avamise päev 03.07.2006 kell 9.00.

4. Ühes kaebajaga oli tähtaegselt esitanud pakkumise ka MTÜ EAKL. Komisjon kvalifitseeris

MTÜ EAKL täielikult ja kaebaja osaliselt pakkumise tingimustele vastavaks.

5. Kaebaja esitas 05.07.2006 vastustajale protest-vaidlustuse MTÜ EAKL kvalifitseerimise

kohta.

6. Vastustaja alustas siiski MTÜ-ga EAKL läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks.

7. 10.07.2006 oleks justkui leidnud aset „Pakkumiste avamine“, mida pakkumise kutse

dokumendid ei käsitle ja kuhu on ekslikult märgitud, et kohal viibis ka kaebaja esindaja.

Nimetatud üritusel kvalifitseeris vastustaja mõlemad pakkujad, nii MTÜ EAKL kui ka kaebaja.

8. Kaebaja pöördus 01.09.2006 ka vaidlustusega Riigihangete Ameti poole. Riigihangete Amet

jättis aga vaidlustuse läbi vaatamata (RHS § 4 lg 8).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebuse

esitaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.

10. Maaväe Staabi poolt läbiviidud autojuhtide koolitusteenuse hange kvalifitseerub RHS § 4 lg

7 p 8 alusel erandite alla: ostja ei ole kohustatud rakendama RHS-s sätestatud korda haridus- ja

kutseharidusteenuse tellimise korral.

11. Vastustaja ja kaebaja aastatepikkuses koostöös ilmnes mitmeid probleeme. Ajateenijate

lähetamisega Viljandisse kaasneb kaitseväele täiendav kulu majutuse, sõidukite ja personali

lähetamisega seoses. Autojuhtide koolituse oleks ainuüksi 2006 sügissemestril olnud 517 900

krooni kallim kui MTÜ EAKL (Eesti Autokoolide Liit) poolt pakutav teenus. Ka tekitab õppe

läbiviimine väljaspool üksust probleeme ajateenijate vaba aja sisustamisega kooskõlas ajateenija

väljaõppe kontseptsiooniga. Samas tunnistab vastustaja, et hanke läbiviimisel esines puudusi.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

12. Kolmas isik menetluses oma sisulisi seisukohti ei esitanud, küll aga nõustus kirjaliku

menetlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

14. 23.04.2007 määrusega jättis kohus ennistamata kaebuse esitamise tähtaja Maaväe Staabi

ülema 28.08.2006 käskkirja nr 21 tühistamise taotluse osas HKMS § 12 lõike 3 alusel ja lõpetas

selles osas haldusasja menetluse. Kaebaja nimetatud määrusele määruskaebust ei esitanud.

15. Kaebuses oli esitatud ka tuvastamistaotlus Maaväe Staabi 10.07.2006 pakkumiste avamise

toimingu õigusvastaseks tunnistamist. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud

huvi. HKMS § 10 lõike 3 kohaselt peab kaebaja märkima kaebuses haldusakti või toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu

kindlakstegemiseks. Kaebaja oli märkinud kaebuses, et vaidlustatud 21.08.2006 käskkiri põhines

õigusvastasel 10.07.2006 pakkumiste avamise toimingul.

16. Samas 23.04.2007 määruses märkis kohus, et on küsitav, millist eesmärki kaebaja ainult

pakkumiste avamise toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotlusega saavutaks, arvestades, et

Maaväe Staabi ülema 28.08.2006 käskkiri nr 21 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik olev

haldusakt. Kohus märkis nimetatud määruses, et juhul, kui kaebaja soovib tuvastamistaotluse

menetlemise jätkamist, tuleb kaebajal märkida kohtule HKMS § 10 lõike 3 kohaselt kaebaja

põhjendatud huvi vastava tuvastamise suhtes, s.t mida selline õigusvastasuse kindlakstegemine

kaebajale tema õiguste kaitsmisel annab. Kohus selgitas, et kaebaja peab arvestama sellega, et

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on fakti konstateerimine, mis ei avalda mõju

õigussuhetele ega too seega endaga kaasa vastustajale mingeid õiguslikke tagajärgi. Vastavast

kohtuotsusest ei järgne juriidilisi tagajärgi ei kaebajale ega haldusorganile. Kohus ei tee

vastustajale mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Just seetõttu nõuab HKMS kaebuses

oma põhjendatud huvi väljatoomist: mida kaebaja hakkaks peale selle konstateeringuga, st

kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatuga edaspidi kaitseks. Isiku põhjendatud huvist

peaks kasvama välja kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda

huvi.

17. Kohus märkis nimetatud määruses ka, et kaebajal tuleb tuvastamistaotluse menetlemise

edasise jätkamise korral arvestada ka vastustaja selgitusega, mille kohaselt Maaväe Staap ei ole

saanud Riigihangete Ametilt teadet selle kohta, et hange oleks vaidlustatud, samuti ei ole

Riigihangete Amet vastustajalt nõudnud seoses kõnealuse hankega mingeid andmeid. Selletõttu

ei olnud Maaväe Staabil alust pakkumismenetlust peatada ning sõlmis MTÜ-ga EAKL

21.09.2006 pikaajalise lepingu autojuhikoolituse läbiviimise teenuse ostmiseks. 2007 aprillikuu

seisuga on koolitatud üle saja ajateenija ning MTÜ-le EAKL on teenuse eest tasutud üle 4,7

miljoni krooni. Vastustaja leidis, et võttes arvesse poolte poolt lepingujärgselt saadut, ei ole

enam võimalik lepingut tühistada (nt koolituse läbinud isikutelt ei ole võimalik ARK-i poolt

väljastatud juhilube tagasi nõuda).

18. Eeltoodust tulenevalt määras kohus 23.04.2007 määrusega kaebajale kahenädalase tähtaja

oma põhjendatud huvi põhjendamiseks ja tõendamiseks. Kohus märkis ka, et juhul, kui kaebaja

ei soovi esitatud tuvastamistaotluse edasist kohtulikku menetlemist, tuleb kaebajal sellest

samaks tähtpäevaks kirjalikult kohtule teatada. Kaebaja kohtu 23.04.2007 määrusele ei

vastanud.

19. Järgnevalt tegi kohus 25.06.2007 kaebajale kohtunõude, milles kordas üle sama, mida

23.04.2007 määruses: küsis, kas kaebaja soovib nõude edasist menetlemist ja kui soovib, siis

tuleb selleks tuua välja kaebaja põhjendatud. Kaebaja ei reageerinud ka kohtunõudele.

Väljastusteadetest nähtuvalt on kaebaja saanud kätte nii 23.04.2007 määruse kui ka 25.06.2007

kohtunõude.

20. 07.03.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 on Riigikohtu halduskolleegium asunud

seisukohale, et haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist võib isik kohtult taotleda

juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Nii on põhjendatud huvi olemasolu sedalaadi

haldusvaidluse sisulise läbivaatamise eelduseks. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud

huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu

nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga. Lisaks sellele

peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. Haldustoimingu

tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab see eelkõige, et haldusakt, mille tühisuse tuvastamist

isik taotleb, peab seda isikut kuidagi puudutama. Lisaks peab tühisuse tuvastamine aitama seda

taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel. Halduskohtute praktikas sagedaste

haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuete puhul tuuakse kõnealuse õigusliku

kasuna reeglina välja eelis mõne järgneva nõude (näiteks kahju hüvitamise nõude) esitamisel.

Oluline on, et põhjendatud huviks ei saa olla lihtne inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või

toimingu õigusvastasuses või tühisuses veenduda.

21. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi Maaväe Staabi 10.07.2006

pakkumiste avamise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna haldusasja materjalidest ei

nähtu, millist õiguslikku kasu kaebaja nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral

saaks. Kaebajal on küll isiklik puutumus vaidlustatud toiminguga, kuivõrd ta ise osales ka

hankel, millel osalejad nimetatud toiminguga kvalifitseeriti, kuid asjast ei nähtu kaebaja eesmärk

toimingu vaidlustamisel.

22. Kohus on kaebajale andnud korduvalt võimaluse oma põhjendatud huvi esile tuua, kuid

kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Eeltoodu näitab kohtu arvates, et kaebaja on sisuliselt

kaotanud huvi antud asja menetlemiseks. Samas ei ole kaebaja aga esitanud ka kohtule kaebusest

loobumise avaldust. Nii HKMS § 7 lõikest 1, § 10 lõikest 3 kui halduskohtute praktikast tuleneb

üheselt see, et kui kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti või toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks, ei hakka kohus vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust

sisuliselt kontrollima. Nii jätab kohus põhjendatud huvi puudumise tõttu vaidlustatud toimingu

õiguspärasuse kontrollimata ja kaebuse HKMS § 26 lõike 1 puntki 6 alusel rahuldamata.

23. Taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks esitatud ei ole, seega jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik