2-06-11201/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. augustil 2007.a. kell 14.00 Harju Maakohtus, Kentmanni 13, Tallinnas, tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-11201 Tsiviilasi EH hagi AH vastu abielu lahutamiseks ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks pärast abielu lahutamist Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EH(i k XXX elukoht XXX), Hageja esindaja: Karin Madisson (Advokaadibüroo XXX) Kostja: AH(i k XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. august 2007. a RESOLUTSIOON

1. Lahutada EH ja AH abielu, mis on registreeritud 11.09.1993.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 111.

2. Anda EH tagasi tema abielueelne perekonnanimi „S”.

3. Jätta EH ja AH abielust XXX sündinud tütar AH pärast poolte abielu lahutamist ema EH juurde.

Menetluskulude jaotuis.

4. Jätta EH poolt kantud menetluskulud abielulahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja tema esindaja kulu hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustamata asjaolud.

Lk 2 (3)

1. Poolte abielu registreeriti XXX Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas.

2. Abielust sündis XXX. tütar AH. Laps elab koos emaga.

Hageja nõue, sellel põhjendused ja menetluse käik.

3. 11.05.2006.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu, välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha, jätta abielust sündinud laps kohtuotsusega pärast abielu lahutamist hageja juurde ja jagada poolte ühisvara.

4. Kohus tegi 17. mail 2007.a. tagaselja-osaotsuse hageja nõuetes elatise väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks, jättes abielulahutuse ja lapse elukoha määramise nõude sisuliseks arutamiseks andes seega kostjale võimaluse osaleda kohtuistungil abielulahutuse hagi läbivaatamisel.. .

5. Hageja põhjendab hagi abielu lahutamiseks sellega, et tema ja kostja abielulised suhted on lõppenud alates XXX, mil pooled kolisid lahku elama. Suhete taastamist kostjaga hageja ei soovi.

6. Poolte abielust sündinud tütar AH elab alates poolte suhete lõppemisest koos emaga ning hageja palub kohtuotsusega määrata lapse elukohaks pärast abielu lahutamist tema elukoht.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Kostja ei ilmunud kohtuistungile asja sisulisele arutamisele. Vaatamata kohtu korduvatele katsetele ei reageerinud kostja ühelegi kohtu poolt saadetud menetlusdokumendile ega esitanud ka tema vastu esitatud nõuetele ühtegi vastuväidet.

Kohtuotsuse põhjendused.

8. Hageja taotlusel vaatas kohus abielu lahutamise nõude ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõude läbi kohtuistungil sisuliselt. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele.

9. Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud XXX Tulenevalt asjaolust, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja ei pea võimalikuks kostjaga suhteid taastada, asub kohus seisukohale, et pooltel ei ole abielu jätkamine võimalik ning nende abielu kuulub lahutamisele PkS § 29 lg. 2 alusel.

10. Juhindudes Nimeseaduse §-st 11 ja tulenevalt EH avaldusest tagastada talle abielueelne perekonnanimi, tuleb hagejal taastada kohtuotsusega tema lahutatava abielu eel kantud perekonnanimi „S ”.

11. Poolte abielust sündinud tütre AH elukoha kindlaksmääramisel juhindub kohus PkS § 51 sätestatust, mille kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures elab laps ning kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõudele määrata poolte abielust sündinud tütre elukohaks hageja elukoht

Lk 3 (3) ning laps on elanud koos emaga alates poolte abieluliste suhete lõppemisest XXX, tuleb AH elukohaks määrata hageja elukoht.

Menetluskulude jaotamine.

Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2), kohtuvälisteks kuludeks aga hageja esindaja kulu.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, tuleb hageja menetluskulu – hageja poolt abielulahutuse hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv ja tema esindaja kulu abielulahutamise asjas jätta tema enda kanda.

.

Kohtunik: