2-07-9378/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-9378

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17. august 2007

Tsiviilasi

J.T. hagi AS O. vastu 20 000 krooni nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

15.08.2007.a.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.T.

Hageja esindaja: Tanel Mällas

Kostja: AS O.

Kostja esindaja: Merilin-Siret Sahku

Kohtuistungi sekretär

Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. Välja mõista AS-lt O. J.T. kasuks 20 000 ( kakskümmend tuhat)

krooni.

2. Jätta menetluskulud kostja AS O. kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamine

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE

20.01.2006.a. otsusega mõistis Tartu Maakohus AS-lt V. kostja kasuks välja 13 043.01 krooni ja

AS-lt V. solidaarselt hageja kui käendajaga 100 000 krooni kostja kasuks ( tl.12-13).

Kohtuotsuse täitmiseks algatas kostja täitemenetluse Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti juures.

Hageja väidab, et täitemenetluse ajal tasus ta kokkuleppel kostja esindajaga otse kostjale 20 000

krooni sularahas, mille kinnituseks väljastas AS O. Pärnu tankla tööline R.H kviitungi

sissetuleku orderile nr. 216. Kostja lubas nimetatud summa lugeda kohtuotsusest tuleneva

võlakohustuse täitmiseks. Kostja oma lubadust ei täitnud, mistõttu hageja pidi kohtutäituri kaudu

tasuma kogu võla, mis temalt kohtuotsusega välja mõisteti. Hageja palub kostjalt VÕS § 1028

lg.1 alusel välja mõista 20 000 krooni, mis osas on kostja käesolevaks ajaks alusetult rikastunud.

KOSTJA SEISUKOHT ( tl. 17-18, 30-31)

04.09.2006.a. väljastas kostja hagejale arve 20 000 krooni tasumiseks, maksetingimusega 1 päev

ja makse kuupäevaga 05.09.2006.a.. Nimetatud summa tasuski kostja 14.09.2006.a. Kostja ei

tunnista hageja nõuet. Hageja AS V. juhatuse liikmena ja käendajana ei täitnud pikaajaliselt oma

lepingulisi kohustusi kostja ees, mistõttu lepiti kokku leppetrahvis 20 000 krooni. Hageja on

tasunud leppetrahvi arve. Hagejal ei ole olnud arve osas pretensioone, samuti ei ole hageja

vaidlustanud kohtutäituri tegevust. Sellisest käitumisest võib järeldada, et ta aktsepteeris ka peale

arve tasumist kokkulepet ja ta oli kokkuleppe sisust aru saanud. Kostja oli esitanud avalduse

täitemenetluse algatamiseks ja ei tegelenud isiklikult võlgnevuse sissenõudmisega, 14.09.2006.a.

tasutud summa näol oli tegemist eraldi suuliselt kokkulepitud leppetrahviga, mitte jõustunud

kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmisega.

KOHTUISTUNG ( tl. 45-47)

22.mai 2007.a. kohtuistungil avaldas hageja, et ta ei ole kostjalt mingit arvet saanud. Arvet

20 000 krooni tasumiseks nägi hageja esmakordselt kohtus. Kui kohtutäiturilt tuli võlgnevuse

tasumise teade, siis läks hageja kohtutäituri juurde, kus tehti maksegraafik, millega kostja ei

nõustunud. Täitur soovitas hea tahte märgiks tasuda ära mingi summa, mida hageja ka tegi

tasudes kohtuotsusega väljamõistetud võlast 20 000 krooni. Vastutasuks lubas kostja hoiduda

kinnistute sundmüügist. Selles osas rääkis hageja A.M.. Hageja pidi täitma kohtuotsusest

tuleneva kohustuse oktoober 2006 jooksul, seda rääkis hageja kostja juristiga. 20 000 krooni

tasus hageja sularahas, kuna tema arved olid arestitud. Selgituse teksti kassaorderil dikteeris AS

O. Pärnu piirkonna juhataja Jüri Ild, kes viibis tasumise ajal tanklas hageja kõrval. 20 000

krooni tasumine oli hea tahte märk, mitte leppetrahv.

Kostja esindaja selgitas, et kostjal oli hagejaga sõlmitud suuline kokkulepe, et kinnistute

sundmüügi vältimiseks tasub hageja leppetrahvi 20 000 krooni. Kokkulepe sõlmiti augustis

2006.a. Kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel A.M.. Tingimuseks oli see, et hageja kinnistud ei

lähe sundmüüki ja hageja tasub võlgnevuse ilma täitemenetluseta. Enampakkumine pidi tulema

oktoobris, kuna kostja pidas seda kinni kokkuleppel hagejaga.

Kostja täiendavad kirjalikud selgitused 15.06.2007.a. ( tl. 48-49).

Täitemenetlus algatati kostja 05.juuni 2006.a. avalduse alusel. 13.juulil 2006.a. seati kahele

hagejale kuuluvale kinnistule keelumärge kostja kasuks. Kostja sissenõudjana ei olnud nõus võla

tasumisega osade kaupa ja kohtutäitur valmistus hageja kinnistuid enampakkumise teel müüma.

Juuli lõpul või augusti esimestel päevadel ( täpset kuupäeva asjaosalised ei mäleta) helistas

hageja AS O. turundusjuht A.M palvega, et kohtutäituri poolt arestitud kinnistuid ei

võõrandataks enampakkumise teel, kuna tal on endal ostja olemas. Hageja kinnitas, et tasub võla

ise, ilma kinnistute müügita 01.09.2006.a. A.M. seadis tingimuseks, et juhul kui hageja ei täida

oma uut lubadust, maksab ta leppetrahvi 20 000 krooni. 01.09.2006.a. võla tasumise tähtpäevana

pakkus välja hageja ise. Kostja poolt suhtles hagejaga telefoni teel 29.08.2006.a. veel turvajuht

V.G. Selle kõne kestel teatas hageja, et ta ei suuda 01.09.2006.a. võlga tasuda, V.G tuletas

meelde kokkulepitud 20 000 krooni. Samuti oli juttu sellest, et kui hageja tasub leppetrahvi, siis

võiks

kostja

veel

viivitada

enampakkumise

väljakuulutamisega.

Enampakkumise

edasilükkamiseks tegi kostja kohtutäiturile 20.09.2006.a. ka vastavasisulise avalduse. Leppetrahv

tulenes seega eraldi sõlmitud kokkuleppest, mitte ei olnud osaks kohtuotsusega väljamõistetud

summast.

Kirjalikes vastuväidetes 09.07.2007.a. ( tl. 60-63) ja kohtuistungil 15.08.2007.a. jäi hageja

esindaja hagi juurde, arve kättesaamist ja leppetrahvi kokkulepet ei tunnistanud.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

1. VõS § 158 lg.1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS-i

üldnormid ei sätesta leppetrahvi kokkuleppele kohustuslikku vorminõuet. Sellest saab teha

järelduse, et leppetrahvis saab kokku leppida ka suulises vormis. Samas kannab sellisel juhul

pool, kes leppetrahvi tasumist taotleb, vastava kokkuleppe tõendamiskoormust.

2. VÕS § 9 lg.1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek,

mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahte olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus ehk aktsept on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

3. Käesoleval juhul väidab kostja, et pooled jõudsid kokkuleppele ja sõlmisid lepingu selles,

et hageja tasub temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahasummad, mis osas oli kostja algatanud

täitemenetluse, ise ja vabatahtlikult hiljemalt 01.09.2006.a. tingimusel, et kostja hoidub hageja

kinnistute sundmüügist. Kui hageja endale võetud kohustust ei täida, siis maksab hageja kostjale

leppetrahvi summas 20 000 krooni. Nimetatud kokkuleppele olevat pooled jõudnud juuli lõpus-

augusti alguses ühe telefonikõne käigus, kui hageja helistas kostja esindaja A.M. A.M kui AS O.

turundusjuht esindas kokkuleppe sõlmimisel kostjat.

4. Hageja eitab kokkulepet leppetrahvis ja väidab, et tegemist oli hea tahte märgiks võla

osalise tasumisega. Eesmärgiks oli tõepoolest edasi lükata hageja kinnistute sundmüüki.

5. Kostja tõendab oma väiteid leppetrahvi kokkuleppe sõlmimise osas kostja esindajaks

olnud tunnistaja A.M´i ütlustega ja teise kostja töötaja- turvajuht V.G ütlustega. Samuti soovib

kostja kokkulepet tõendada hagejale väljastatud arvega nr. 500 -10003592 04.09.2006.a. ( tl.37)

leppetrahvi summas 20 000 krooni tasumiseks. Arve on hagejale edastatud meili, faxi ja lihtkirja

teel.

6. Tunnistaja A.M ütluste kohaselt sõlmiti vabatahtliku täitmise ja/või leppetrahvi tasumise

kokkulepe umbes pooletunnilise telefonikõne käigus. Telefonikõne hagejalt tuli A.M

üllatuslikult. Ettepaneku leppida kokku leppetrahvis tegi A.M. Hageja kiitis leppetrahvi

kokkuleppe heaks sõnadega „suur tänu“. Tunnistaja G ise leppetrahvi kokkuleppe sõlmimisel ei

osalenud, kuid suhtles hagejaga enne 01.09.2006.a., millise tähtpäeva pooled olid kokku

leppinud vabatahtlikuks kohtuotsuse täitmiseks. Tunnistaja tegutses kostja juhtkonna, sealhulgas

A.M ülesandel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli leppetrahvi summa 20 000 krooni, kuid algselt oli

juttu ka 40 000 kroonist.

7. Kohus leiab, et ainuüksi see asjaolu, et väidetava kokkuleppe üks pool väidab pooli

olevat kokkuleppele jõudnud ei saa tõsikindlalt tõendada asjaolusid, kas teine pool vastava ka

pakkumise ( tasuda leppetrahvi) vastu võttis. Hageja seda eitab ja puuduvad muud

ümberlükkamatud tõendid pakkumusega nõustumise osas. Ka kostja enda tunnistajate ütlused

kokkulepitud leppetrahvi suuruse osas vastuolulised. Kui on tõsi A.M väited selles, et

leppetrahvis ja selle suuruses lepiti kokku pooletunnilise telefonikõne jooksul, siis ei saanud

tunnistaja G kuidagi teada midagi 40 000 kroonise leppetrahvi juttudest. Tunnistaja A.M kasutas

ütluste andmisel märkmelehte (tl.80), mis kandis pealkirja: „Olulisemad märksõnad

tunnistajale“. Nimetatud märkmetes oli kirjas kogu sündmuste kronoloogia, sealjuures ka

etteantud hinnangud asjas esitatud tõenditele. Ilmnenud asjaolu vähendab tunnistaja A.M ütluste

usaldusväärsust. TSMS § 264 kohaselt võib tunnistaja ütlust andes kasutada küll märkmeid,

kuid seda arvandmete, nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete esitamiseks. A.M

ütluste andmine selliste andmete esitamist kohtule ei eeldanud.

8. Kohus leiab, et ka muud asjas kogutud tõendid ei kinnita hageja tahet tasuda kostjale

14.09.2006.a. 20 000 krooni leppetrahvina. Kviitung sissetuleku orderile 14.09.2000.a. kannab

selgitust “V. võlgade katteks“ ( tl. 8). Täitemenetlused lõpetati 03. ja 22.11. 2006.a. ( tl. 24-26)

ja juba 06.12.2006.a. esitas hageja kostjale avalduse alusetult tasutud makse tagastamiseks ja

02.01.2007.a. teatas kostjale, et ta ei ole leppetrahvi tasumise aluseks olevat arvet 04.09.2006.a.

kunagi näinud ( tl.39). Pärnu kohtutäitur R.Albert on vastuseks hageja esindaja päringule

teatanud 20.05.2007.a. ( tl. 44), et hageja helistas talle 31.10.2006.a. ning väitis, et ta on tasunud

osa võlast 20 000 krooni juba AS-le O. ära ja tasub täiturile kogu ülejäänud summa. AS O.

esindaja kinnitas täiturile, et menetluses olevate nõuete tasumist ei ole olnud ja väidetav

tasumine on täitemenetlusväline nõue. Seega pidas hageja juba 31.10.2006.a. 14.09.2006.a.

teostatud makset makseks kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks.

9. 05. septembril 2005.a. st. ajal, mil kostja väidetavalt väljastas hageja palvel talle arve

leppetrahvi tasumiseks ja lubas veel sundmüüki edasi lükata on AS O. jurist Liane Raave meili

teel andnud kohtutäiturile loa J.T vara müüki panna ( tl. 65). Kinnisasja arestimine on toimunud

14.09.2006.a. ( tl. 66). 20.09.2006.a. meilivahetusest kohtutäituri ja kostja esindaja vahel ei

nähtu samuti asjaolu, et hagejale lisaaja andmise on tinginud temapoolse väidetava leppetrahvi

tasumine.

10. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja nõustus tasuma täitemenetluses kogu kohtuotsusega

temalt väljamõistetud võlasumma ja ei esitanud kaebust kohtutäituri peale, ei tõenda samuti

iseenesest hageja poolset leppetrahvi kokkuleppe tunnistamist ja täitmist. Isikul on õigus valida,

milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Samas on

hageja juba 31.10.2006.a. informeerinud kohtutäiturit täitemenetluse aegsest maksest AS-le O. .

11. Seega ei ole kostja suutnud tõendada, et 14.09.2006.a. oli hagejal muid täitmata kohustusi

kostja ees, kui need, mis tulenesid 20.01.2006.a. kohtuotsusest, mis osas oli kostja algatanud

täitemenetluse.

12. Täitemenetluse lõpetamise otsustega ( tl. 24-26) on tõendatud, et Tartu Maakohtu

20.01.2006.a. otsuse alusel algatatud täitemenetlused hageja suhtes on lõpetatud seoses nõude

täieliku rahuldamisega. VÕS § 1028 lg.1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud

olemasoleva kohustuse katteks, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustus langeb

hiljem ära. Kuna hageja on täitnud kostja ees kõik Tartu Maakohtu 20.01.2006.a. kohtuotsusest

tulenevad kohustused ja muid kohustusi hagejal kostja ees kohus ei tuvastanud, siis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel 20 000 krooni. Hagi tuleb rahuldada.

13. TsMS § 162, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda.

Kohtunik