2-07-15353/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. august 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 15353 Tsiviilasi LBhagi JBvastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja JB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

6. august 2007 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu 15.02.1999.a otsust (tsiviilasi nr 2/5/231-590/98) ja välja mõista JBelatis 2 756 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend kuus) krooni kuus LB kasuks tütre AB (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 01.01.2007 kuni AB täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta JB kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. LB esitas 23.04.2007 hagi JB vastu elatise suuruse muutmiseks. Tallinna Linnakohtu 15.02.1999 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 2 400 krooni kuus laste AB(sünd. XXX) ja AB ülalpidamiseks alates XXX kuni AB täisealiseks saamiseni ning sealt edasi 1 200 krooni kuus tütre A ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja väitel on seoses elukalliduse tõusuga jäänud kostja poolt makstav elatis (pärast maksude mahaarvamist 936 krooni kuus) väga väikeseks. Tütar A on juba 16-aastane ning tema vajadused on suuremad. Hageja on kandnud tütre suurenenud vajadused, kuid viimasel aastal on see üsna raskeks osutunud. Hageja ei jõua kostjaga kokkuleppele elatise suuruse muutmise osas. Hageja on arvestanud lapse vajadusteks ühes kuus: kulutused eluasemele 350 krooni, toidule 2 000 krooni, transpordile 150 krooni, sidekulud 250 krooni, tervishoiule 200 krooni, hügieenitarvetele 120 krooni, koolikohustuse täitmisele 400 krooni, riietele ja jalanõudele 400 krooni; muudest vältimatutest püsikulutustest spordile 380 krooni, kino ning teater 100 krooni, kokku 4 350 krooni kuus. Hageja taotleb suurendada elatist 1 556 krooni võrra ja mõista alates 01.01.2007 kostjalt hageja kasuks välja elatis tütre ülalpidamiseks 2 756 krooni (koos tulumaksuga) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus elatise summaga 2 756 krooni kuus. Kostja maksab elatist 1 200 krooni kuus kohtuotsuse kohaselt. Elukallidus on tõusnud, tütre vanemaks saamisega on tema ülalpidamiskulud suurenenud. Kostja leiab, et kuivõrd hageja toodud ülalpidamiskulude loetelu kohaselt on vajalik summa kokku 4 350 krooni, millest pool oleks 2 175 krooni, soovib hageja kostjalt ülalpidamiskuludest suurema osa kandmist. Kostja sissetulek ei ole suur ning tema elamistingimused on halvemad, kui hagejal. Hageja sissetulek on väike, mille tõenduseks on ta esitanud õiendi FIE sissetulekute kohta. Kostja leiab, et vanematel on ühesugused kohustused lapse ülalpidamise osas. Kostjal on kohustused oma ema Zinaida Badulina ees, kes küll saab pensioni, kuid elamiseks sellest ei piisa ning kostja aitab teda võimaluse korral materiaalselt. Seetõttu palub kostja määrata elatise suuruseks

2 000 krooni. Kohtu põhjendused 3.Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus tasuma elatist 2 000 krooni kuus.

4.Tallinna Linnakohtu 15.02.1999 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/231-590/98 on kostjalt mõistetud välja elatis 2 400 krooni kuus laste AB(sünd. XXX) ja AB ülalpidamiseks alates 03.02.1998 kuni AB täisealiseks saamiseni ning sealt edasi 1 200 krooni kuus tütre A ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (t lk 8, 11-13). Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.1999 otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 15.02.1999 otsus muutmata (t lk 9-10). Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos tütrega Tallinnas XXXX.

5. Hageja esitatud õiendist nähtuvalt moodustab tema 2006.a ettevõtlusest saadud tulu 2 818 krooni (t lk 14). Kostja võtab õigeks, et hageja sissetulek on väike.

6. AS-i C 24.05.2007 tõendiga on tuvastatud, et kostja töötab ettevõttes ja netopalk kuus moodustab 8 909,58 krooni (t lk 29).

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007.

TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 2 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Vastavalt PKS § 70 lg-le 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. PKS § 61 lg 6 p 1-3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PKS § 61 lg 7 järgi kui käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada.

8. Kostja väide, et tal on kohustused oma ema ZB ees, kes küll saab pensioni, kuid elamiseks sellest ei piisa ning kostja aitab teda võimaluse korral materiaalselt, on paljasõnalised ja tõendamata.

9. Kostja möönab, et elukallidus on tõusnud, tütre vanemaks saamisega on tema ülalpidamiskulud suurenenud.

10. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 4 350 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14-19 eluaastat läheb maksma 3 412 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu. PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 39, mille kohaselt on lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Lapse vaimsed ja füüsilised eeldused peavad olema seaduse kohaselt välja arendatud võimalikult maksimaalselt.

11. PKS § 49 ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit. Iseenesest on õige kostja väide, et kuivõrd hageja toodud ülalpidamiskulude loetelu kohaselt on vajalik summa kokku 4 350 krooni, millest pool oleks 2 175 krooni, soovib hageja kostjalt ülalpidamiskuludest suurema osa kandmist. Kohus määrab kostjalt, arvestades poolte kuusissetulekut, elatise väljamõistmise suuruseks 2 756 krooni. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa oluliselt seadusega kehtestatud elatise miinimummäära.

Kohus arvestab asjaolu, et kostja on tasunud hagejale elatist 1 200 krooni kuus, mis on ebapiisav lapse ülalpidamiseks. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et Tallinna Linnakohtu 15.02.1999 otsust tuleb muuta ja suurendada kostjalt välja mõistetavat elatist. Kostjalt tuleb välja mõista elatis 2 756 krooni kuus LB kasuks tütre AB ülalpidamiseks alates 01.01.2007 kuni AB täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

12. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson kohtunik