2-06-24026/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja



  

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Liivalaia Kohtumaja Kohtuniku nimi Raivo Einula (92) Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24026 Tsiviilasi LT hagi NT’i vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Menetlusosalised

Hageja LT(ik XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja ET (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja NT (ik XXX, elukoht XXX).

Istungi toimumise aeg 05.06.2007.a., Tallinn Istungil osalenud isikud Hageja LT Hageja esindaja ET Istungisekretär M M Tõlk M L

Kohtuotsuse resolutsioon 1. Lahutada LT ja NT’i vahel XXX sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. 2. Tunnistada korteriomand XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) LT lahusvaraks. 3. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest. 4. Menetluskulud, mille kandmisest hageja ei olnud vabastatud, jätta hageja kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

06.09.2006.a saabus kohtule LT hagi NT’i vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise ja lapse elukoha määramise nõudes. Hageja tasus riigilõivu kokku 2000 krooni ja taotles riigipoolse menetlusabi andmist riigilõivu tasumiseks.



  

2(4) Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu XXX, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Kostja oli XXX, kes lahkus Eestist XXX seoses XXX väljaviimisega. Sellest ajast lõppes ka abikaasade faktiline kooselu ning kostja ei ole kordagi abikaasat külastanud ega lapse kasvatamisest vähemalgi määral osa võtnud. Hagejale on lühikest aega toimunud kirjavahetuse ja telefoniühenduse andmete alusel teada, et XXX läks kostja tegevteenistusest erru, asus elama oma vanavanemate juurde XXX ja läks tööle trollibussidepoosse. Pärast XXX pole hagejal kostja kohta mingeid teateid. Abielust sündis XXX tütar A T (isikukood XXX), kes on kogu aeg elanud hageja juures ning kelle kasvatamist kostja materiaalselt kordagi toetanud ei ole. 20.11.1995, s.o. 1,5 aastat pärast kostja Eestist lahkumist ja abielusuhete lõppemist, erastas hageja XXX asuva korteri, mida peab perekonnaseaduse §15 lg1 alusel oma lahusvaraks. Muu võimalik abikaasade ühisvara hulka kuuluda võiv vara puudub. Hageja ei pea võimalikuks perekonnasuhete taastamist. Hageja palub lahutada poolte vahel sõlmitud abielu, määrata ühise tütre elukohaks ema (hageja) elukoht ja tunnistada hageja nimele registreeritud korteriomandi tema lahusvaraks.

26.02.2007.a määrusega määras Harju Maakohus hagejale L T menetlusabi riigilõivu tasumisel hagi esitamisel, mis seisneb riigilõivu tasumata osa (27 750 krooni) tasumise ajatamises kahe (2) aasta peale alates kohtuotsuse jõustumisest. 09.03.2007.a esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 26.02.2007 määruse punkti 2 ja teha selles osas uue määruse, millega vabastada LT riigilõivu tasumisest 27 750 krooni ulatuses. 09.03.2007.a määrusega jättis kohus määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 20.03.2007.a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 26.02.2007.a määruse osaliselt ja vabastas LT riigilõivu 27 750 krooni tasumisest hagi esitamisel. 05.06.2007.a toimunud istungil loobus hageja nõudest lapse elukoha kindlaksmääramises ja taotles asja sisulist arutamist ilma kostja osavõtuta kostja 14.12.2006.a avaldatud nõusoleku alusel.

Kostja seisukoht

14.12.2006.a kohtule saabunud vastuses ei vaidle kostja hagile vastu, teatades, et ta on nõus abielulahutusega ning tal ei moole mingisuguseid moraalseid ega materiaalseid nõudeid hageja suhtes.

Kohtu põhjendused

TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.



  

3(4)

Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikuks ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. PKS § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Vaidlust selles, et korteriomand asukohaga XXX on tekkinud poolte abielu ajal koduks olnud elukoha baasil, ei ole. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. PKS § 17 lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. § 17 lg 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. PKS § 18 lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 18 lg 3 sätestab, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. PKS § 18 lg 5 kehtestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. PKS § 19 lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

PKS § 19 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ja punkt 3 kohaselt, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Seda sätet tulebki kohtu arvates käesoleval juhul kohaldada. Hageja on saanud korteriomandi aadressil XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) omanikuks toimunud erastamisega. Kostja lahkus Eestist , mistõttu ei ole kostja osalenud oma sissetuleku ega tööga ühisvara omandamisel. Samuti on hageja esitanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi, mis näitab, et formaalselt abikaasade ühisvaraks olev korteriomand aadressil XXX on erastatud üksnes hagejale kuulunud EVP-de eest. Kostja side oma Eestisse jäänud perekonnaga on täielikult katkenud. Tuleb pidada õiglaseks, et ühisvaraks olev korter jääb hageja omandiks ning tema ja poolte ühise alaealise tütre elukohaks. Seejuures arvestab kohus, et kostja ei ole avaldanud soovi ühisvarast osa



  

4(4) endale saada, teatades kohtule, et tal puuduvad moraalsed ja materiaalsed nõudmised hageja vastu.

Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et tuginedes PKS § 19 lg 2 tuleb korteriomand aadressil XXX tunnistada hageja lahusvaraks.

TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.

09.03.2007.a toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hageja ei taotle ühegi kohtukulu jätmist kostja kanda, kogu tsiviilasja nr 2-06-24026 menetluskulu jääb hageja enda kanda. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda osas, milles ta ei olnud vabastatud nende tasumisest. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr.2-06-24026 20.06.2007 osaliselt tühistatud.

Raivo Einula Kohtunik