Legislator Case Law & Legislation
2-07-10894/10 AI generated

2-07-10894/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-10894/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS ja AS muudavad nende vahel sõlmitud üürilepingut (edaspidi üürileping) selliselt, et lisaks selle lepingu alusel AS poolt asuvas büroohoones üüritavatele ruumidele üürib AS AS-lt ka OÜ ja AS vahel sõlmitud üürilepingu (edaspidi üürileping) objektiks olevaid sama hoone 18. korrusel asuvaid äriruume (edaspidi üüritud ruumid).

Legislator headnote

AI generated

2-07-10894/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Vastavalt TsMS § 430 lg 5 järgi võib kompromissi pooleks olla ka kohtumenetluses mitteosalev isik. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võivad pooled kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada.

Keywords

AI generated
arbitration clause settlement of jurisdictional conflict forfeiture agreement objection to debt enforcement settlement of dispute set-off agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-10894 Tsiviilasi OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi AS (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks, üürilepingu täitmise kohustamiseks ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine

Kompromissi pooled OÜ AS AS (registrikood XXX, asukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kompromiss:

1.1 AS ja AS muudavad nende vahel sõlmitud üürilepingut (edaspidi üürileping) selliselt, et lisaks selle lepingu alusel AS poolt XXX asuvas büroohoones üüritavatele ruumidele üürib AS AS-lt ka OÜ ja AS vahel sõlmitud üürilepingu (edaspidi üürileping) objektiks olevaid sama hoone 18. korrusel asuvaid äriruume (edaspidi üüritud ruumid).

1.2 AS annab AS-ile üle ja AS võtab AS-ilt vastu sõlmitud üürilepingu, sealhulgas kõik sellest üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused, kusjuures OÜ annab selleks oma tingimusteta ning tagasivõetamatu nõusoleku.

1.3 üürileping muutub üüritud ruumide osas allüürilepinguks, milles allüürileandjaks jääb AS ja allüürnikuks OÜ.

1.4 Kompromissi pooled lepivad kokku, et kompromissi jõustumisele eelnenud perioodi eest tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalnõuded tasub OÜ AS-le .

1.5 OÜ ja AS muudavad üürilepingut tähtaja osas selliselt, et see leping lõpeb . AS ja AS kindlustavad OÜ-le üüritud ruumide valduse ja kasutuse üürilepingu tingimustel kuni sõltumata üürilepingu kehtivusest.

1.6 OÜ ja AS täpsustavad üürilepingut selliselt, et selle lepingu punktis 13.2 sätestatud leppetrahvi maksmise kohustus ühe kuu üürisumma ulatuses tekib siis, kui OÜ viivitab ruumide üleandmisega 1-14 päeva (esimene periood) ning kolme kuu üürisumma ulatuses iga esimesele perioodile järgneva 1-21 päevase viivituse eest. Lisaks leppetrahvidele on OÜ kohustatud hüvitama AS-ile kogu viivitamisega tekitatud kahju ning tasuma AS-ile üüri iga viivitatud päeva eest, millal OÜ kasutab üüripinda või üldkasutatavaid ruume.

1.7 Juhul, kui OÜ viivitab üürilepingu lõppemisel üüritud ruumide otsese valduse tagastamisega, on käesolevat kompromissi kinnitav kohtumäärus käsitletav täitedokumendina, mille alusel on kohtutäitur õigustatud OÜ üüritud ruumidest välja tõstma.

1.8 Kompromissi pooled ei taotle menetluskulude väljamõistmist ja neil ei ole kahjunõudeid teineteise vastu.

1.9 Kompromiss on siduv õigusjärglaste ja üüritud ruumide igakordsete omanike suhtes. 1.10 Kompromiss kehtib täitedokumendina.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2007 määrusega käesolevas tsiviilasjas seatud hagi tagamise abinõud.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le pool tasutud riigilõivust, s.o 21 625 krooni (arvelduskonto SEB Eesti Ühispangas nr XXX).

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ hagi AS vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks, üürilepingu täitmise kohustamiseks ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks.

23.03.2007 on kohus hagi taganud.

Pooled on kohtule esitanud kompromissi. Kompromissi pooleks on ka AS . Kompromissi on järgmine:

1. AS ja AS muudavad nende vahel sõlmitud üürilepingut (edaspidi üürileping) selliselt, et lisaks selle lepingu alusel AS poolt asuvas büroohoones üüritavatele ruumidele üürib AS AS-lt ka OÜ ja AS vahel sõlmitud üürilepingu (edaspidi üürileping) objektiks olevaid sama hoone 18. korrusel asuvaid äriruume (edaspidi üüritud ruumid).

2. AS annab AS-ile üle ja AS võtab AS-ilt vastu sõlmitud üürilepingu, sealhulgas kõik sellest üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused, kusjuures OÜ annab selleks oma tingimusteta ning tagasivõetamatu nõusoleku.

3. üürileping muutub üüritud ruumide osas allüürilepinguks, milles allüürileandjaks jääb AS ja allüürnikuks OÜ.

4. Kompromissi pooled lepivad kokku, et kompromissi jõustumisele eelnenud perioodi eest tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalnõuded tasub OÜ AS-le .

5. OÜ ja AS muudavad üürilepingut tähtaja osas selliselt, et see leping lõpeb . AS ja AS kindlustavad OÜ-le üüritud ruumide valduse ja kasutuse üürilepingu tingimustel kuni sõltumata üürilepingu kehtivusest.

6. OÜ ja AS täpsustavad üürilepingut selliselt, et selle lepingu punktis 13.2 sätestatud leppetrahvi maksmise kohustus ühe kuu üürisumma ulatuses tekib siis, kui OÜ viivitab ruumide üleandmisega 1-14 päeva (esimene periood) ning kolme kuu üürisumma ulatuses iga esimesele perioodile järgneva 1-21 päevase viivituse eest. Lisaks leppetrahvidele on OÜ kohustatud hüvitama AS-ile kogu viivitamisega tekitatud kahju ning tasuma AS-ile üüri iga viivitatud päeva eest, millal OÜ kasutab üüripinda või üldkasutatavaid ruume.

7. Juhul, kui OÜ viivitab üürilepingu lõppemisel üüritud ruumide otsese valduse tagastamisega, on käesolevat kompromissi kinnitav kohtumäärus käsitletav täitedokumendina, mille alusel on kohtutäitur õigustatud OÜ üüritud ruumidest välja tõstma.

8. Kompromissi pooled ei taotle menetluskulude väljamõistmist ja neil ei ole kahjunõudeid teineteise vastu.

9. Kompromissi pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest ega pea kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks.

10. Kompromiss on siduv õigusjärglaste ja üüritud ruumide igakordsete omanike suhtes.

11. Kompromissi pooled on teadlikud, et kompromiss kehtib täitedokumendina

12. Kompromissi pooled lühendavad määruskaebuse esitamise aega 3 päevani määruse kättetoimetamisest.

13. Kompromissi pooled paluvad tühistada hagi tagamine.

14. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kompromissi pooled paluvad nimetatud kompromiss kinnitada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 kinnitab kohus poolte kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse poolte kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 kohaselt kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromissi kinnitamine vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti ei ole tuvastatud, et kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Pooled on jõudnud vaidlusküsimuse rahumeelse lahenduseni. Seetõttu puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Vastavalt TsMS § 430 lg 5 järgi võib kompromissi pooleks olla ka kohtumenetluses mitteosalev isik. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võivad pooled kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada.

Pooled on palunud hagi tagamise abinõud tühistada. Antud asjas on kohtunik 23.03.2007 määrusega seadnud hagi tagamise abinõud. Tallinna Ringkonnakohus on 08.05.2007 määrusega jätnud selle määruse muutmata. Kohus tühistab hagi tagamise abinõud tuginedes TsMS § 386 lg 4.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. Hageja on hagiavalduse esitamisel maksekorraldusega nr XXX tasunud riigilõivu 43 250 krooni. Hagejale kuulub tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 21 625 krooni.

Meelis Eerik

Kohtunik