2-07-25332/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-25332

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 08.august 2007.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-25332

Tsiviilasi

A E hagi U P vastu elatise suurendamise

nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA

A E , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA

U P , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada sisulise otsusega

Välja mõista U P alates 10.07.2007.a. elatise katteks xxxx sündinud xxxx L –L ülalpidamiseks 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni A E kasuks.

Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

10.07.2007 kohtusse esitatud hagis soovib hageja suurendada kostjalt varasemalt Lääne- Viru Maakohtu 23.09.2003 otsusega elatise katteks välja mõistetud 1000 krooni suurust summat hetkel kehtiva elatise minimaalsuuruseni 1800 krooni kuus.

Hageja selgituste kohaselt elab ta koos lapsega üürikorteris, kus tuleb tasuda üüri katteks 1500 krooni kuus, lisaks kommunaalkulude katteks keskmiselt 1800 krooni kuus. Tasuda tuleb ka lasteaiamaks. Hageja netotöötasu on ca 5000 krooni. Kostja elatustase on tõusnud, sest ta elab üksinda valla poolt antud üürikorteris ja on endale murtetsenud ka auto.

Kuna lapse vajadused aastatega kasvavad, kostja elatustase on tõusnud ja hageja töötasu on väike, taotleb hageja elatise suurendamist.

Vastuseks kostja vastusele leiab hageja, et on kostja vaba tahe elada üksinda 3-toalises ja seega suuri kulutusi nõudval elamispinnal ning et kostja võetud väikelaenud on võetud tema enda tarbeks.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab elatise maksmise kohustust, kuid leiab, et tema sissetulekud ei võimalda teha seda suuremas summas kui 1300 krooni. Oma majandusliku olukorra tõendamiseks lisatud teatise kohaselt on tema igakuine töine sissetulek 5300 krooni, tal on kaks alaealist ülalpeetavat, kellest hagejaga ühisele lapsele on ta märkinud elatise tasumsie kohustusena 1000 krooni, talle kuulub sõiduauto Opel Vectra 1990, väärtusega 5000 krooni, tal on panga ees kohustused kahe väikelaenulepingu järgi jääkväärtuses 26 501.15 ja 8068.489 krooni. Kostja eluasemekuludeks on märgitud 2000 krooni, toidukuludeks 2400 krooni, transpordile 60 ja sidekuludeks 300 krooni, lisaks tasub ta lastele elukindlustust 129.10 ja 152 krooni

Kohtu kohaldatud seadusesd, uuritud tõendid ja järeldused

PerekS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PerekS § 61 lg.2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PerekS § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtesutatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma võimetust tasuda elatist nõutud suuruses, mistõttu on põhjust hagi rahuldada esitatud ulatuses.

Kostja esitatud majandusliku olukorra teatisest järelduvalt ületavad kostja igakuised summaliselt toodud väljaminekdu tema sissetulekute suurust, mistõttu kohus peab võimalikuks, et kostjal on lisaks märgitud töötasule ka muid elatusallikaid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka vastusele lisatud pangakonto väljavõte, kus lisaks töötasu laekumisele on vaadeldava perioodi 7 kuu jooksul kostja ise teinud enda arvele ülekande jaanuaris 2802 krooni, aprillis 2000 krooni, mais 3900 krooni. Lisaks sellele ei lange kostja poolt teatises märgitud keskmise palga number kokku pangväljavõttes toodud töötasude alusel keskmise palgana arvutatud summaga, mis annab alust väita, et kostja on üritanud oma sissetulekuid näidata tegelikust väiksemas suuruses. Kohus märgib, et ehki keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse haigusrahasid ja puhkuserahasid, on nende summade näol ometi tegemist kostja jaoks reaalse sissetulekuga, mis vaadeldava perioodi jooksul on toimunud haigusrahadena summas 2755 krooni ja puhkusetasuna summas 6492 krooni.

Arvestades kokku kõik nimetatud sissetulekudtöötasu, ülekanded, puhkusetasu, haigusrahadkui kostja käsutuses olevad reaalsed rahalised vahendid, saab viimase seitsme kuu keskmiseks sissetulekuks 56 830 : 7= 8118 krooni. See on summa, mis kohtu hinnangul võimaldab kaheldamatult tasuda hageja pool soovitud suuruses elatist ja mis võimaldab kostjal jätkata ka seniste kulude tasumist. Kohus on seisukohal, et väikelaenude tasumise eelistamine alaealisele lapsele elatise maksmise kohustuse ees, ei ole aktsepteeritav käitumine. Kõik ülejäänud hädavajalikud majandusliku seisundi teatises toodud väljaminekud on aga võimalik katta kostja sissetulekut arvestades ka elatise maksmisel hageja soovitud suuruses.

Hagi on tõendatud hagile lisatud sünnitunnistuse koopiaga, kohtuotsuse ärakirjaga, üürilepingu koopiaga, teatisega kostja majandusliku olukorra kohta, tõendiga töötasu suuruse kohta, tõenditega kostja eluasemekulude kohta.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 13.september 2007.a. Nooremreferent I.Opmann