2-06-12647/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 06.08.2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-12647 Tsiviilasi TL avaldus IK’ile eestkoste määramiseks. Menetlustoiming Eestkostja määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL (XXX); avaldaja esindaja TLLV sotsiaalhoolekande osakond (XXX); puudutatud isikud: AK (isikukood XXX, elukoht MTÜ XXX); IK (isikukood XXX viibimiskoht TLLK, XXX); puudutatud isiku IK’i esindaja vandeadvokaat HT (Advokaadibüroo XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon 1. Määrata IKi (isikukood XXX) eestkostjaks TL TLLV S osakonna (XXX) kaudu. 2. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale TL TLLV S osakonna kaudu eestkostetava IK’i esindamise õiguse. Kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval. 3. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Avalduse sisu T l L L V s osakonna kaudu esitas . avalduse AK’ilt vanema õiguste äravõtmiseks. kohtule esitatud avalduse kohaselt avaldaja muutis oma avaldust ja palus määrata end alaealise IK’ile eestkostjaks. Alaealine IK on sügava puudega. IKit kasvatas ema, kuid ema suri XXX Isa, AK, lapse kasvatamisest osa ei võtnud. AK on töövõimetu ja saab töövõimetuspensioni. AK on olnud korduvalt ravil SA P ja rehabilitatsiooniteenusel T V T H . Avaldaja leiab, et alaealise isa AK ei ole suuteline täitma seadusliku eestkostja kohustusi. IK’i edaspidise elu korraldamise huvides (dokumentide vormistamine ja lastekodus viibimise seadustamise) palub avaldaja määrata IK’i eestkostjaks L L V S osakonna.

Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik AK esitas vastuse T l avaldusele. Vastuse kohaselt on AK nõus sellega, et temalt võetakse ära vanemlikud õigused, kuna ta ei suuda täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Puudutatud isik on esitanud kohtule avalduse, mille kohaselt ei saa ta tervisliku seisundi tõttu osaleda kohtuistungil ning on nõus tehtud kohtulahendiga, mis on tehtud tema kohalviibimiseta.

Puudutatud isiku IK’i esindaja vandeadvokaat H T leidis, et avaldus AK’ilt vanema õiguste äravõtmiseks lapse IK’i suhtes PKS § 54 lg 1 p 1 alusel ei ole õiguslikult põhjendatud. Puudutatud isiku esindaja on

2 seisukohal, et A.K ei ole hoidunud pahatahtlikult kõrvale oma kohustusest last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid tal puuduvad võimalused seda teha oma tervisliku seisundi tõttu. Arvestades asjaolu, et IK on erivajadustega laps, kes ei ole suuteline oma elu ise korraldama, kes vajab igapäevast tuge ja kelle selline seisund on püsiv, on ohtlik tema jätmine isa juurde, kes ei ole oma tervise tõttu võimeline lapse eest hoolitsema. Puudutatud isiku esindaja arvates tuleks kaaluda IK’i edaspidise elu korraldamise huvides eestkostja määramist.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. 26.01.2007.a. toimunud kohtuistungil otsustati jätkata menetlust antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses (t lk 54).

Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse eestkostja määramiseks, tutvunud asja materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. PKS § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, kelle vanematelt on ära võetud vanema õigused, lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Sünnitunnistuse nr XXX (t lk 17) kohaselt on alaealise IK’i isa AK ja ema RV. Asjaolu, et alaealise ema R V on surnud XXX on tõendamist leidnud surmatunnistusega nr XXX (t lk 18). Asjaolu, et puudutatud isiku isa, A.K ’il puudub võimalus lapse eest hoolitseda, on leidnud tõendamist avaldusega, mille A.K on teinud T L teenistusele, millest nähtuvalt tal ei ole võimalik tervislikel ega majanduslikel põhjustel lapse eest hoolitseda (t lk 12) ja T L kirjaga XXX (t lk 16). Hetkel elab A.K MTÜ toetatud elamise teenusel. AK on avaldanud, et ta ei soovi hakata IK’i eestkostjaks, kuna selleks puuduvad võimalused. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et alaealine IK on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, järelikult tuleb tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks määrata eestkostja. Kuivõrd alaealisel ei ole lähedasi ja tema isa ei ole suuteline täitma oma vanema kohustusi , tuleb alaealise eestkostjaks määrata T L T L L V S osakonna kaudu. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.

TsMS § 557 lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 478 lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval. Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Ene Tsefels Kohtunik