2-06-39550/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 02.08.2007.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-39550 Tsiviilasi, hageja nõue AS hagi PL vastu 2775.40 krooni nõudes. Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS (registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja HP ( AS, asukoht XXX); Kostja PL(ik XXX, elukoht kohtule teadmata).

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt PL hageja AS kasuks võlgnevus 2775.40 krooni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus 1.Jätta AS poolt kantud menetluskulu PL kanda. AS-il on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS §

174 lg 2). 2.Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskulu, milleks on postikulu, kostjalt välja pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 2775.40 krooni, sh põhivõlgnevus 1388.20 krooni ja viivis 1387.20 krooni. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja hageja esitatud arveid ei tasunud.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kätte toimetanud kostjale kooskõlas TSMS § 317 lg 1 p 1 alusel 28.05.2007 väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK §

191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 2775.40 krooni.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 jätab kohus hageja menetluskulu täielikult kostja kanda. Eesti Vabariigi kasuks tuleb kostjalt TsMS § 143 lg 4 ja § 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu, pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Liili Lauri Kohtunik