3-07-1526/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i m ä ä r a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-07-1526 Määruse kuupäev 31.07.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Peeter Naaris´e taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.07.2007 kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada riigi õigusabi taotlus ja võimaldada Peeter Naaris´ele riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. 2. Määrata Peeter Naaris´ele riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. 3. Määrus saata Eesti Advokatuurile riigi õigusabi osutaja nimetamiseks. Määruse täitmisest teavitada Tartu Halduskohut viivitamata; 4. Määrus saata teadmiseks taotluse esitajale ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest Asjaolud ja kohtu seisukoht

30.07.2007.a edastati Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt Tartu Halduskohtusse Peeter Naaris´e taotlus riigi õigusabi saamiseks koos taotleja majandusliku seisundi teatisega. Taotluse kohaselt soovib P. Naaris riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on taotlejale tagastatud maa kokkulepitud piire eiratud ning P. Naaris soovib endale maa tagastamist vastavalt eelnevale kokkuleppele.

Tartu Halduskohtu telefonilisele järelpärimisele vastas Peeter Naaris, et Valgamaal Helme vallas asuvad kõrvuti tema õepojale tagastatav maa ning temale endale tagastatav maa ning maade tagastamisel ei ole arvestatud eelneva kokkuleppega ning õepojale on tagastatud maad

2 taotluse esitaja maa arvelt. P. Naaris täpsustas telefoni teel, et soovib riigi õigusabi ka õigusdokumendi koostamiseks.

Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises märgib P. Naaris, et on pensionär, tema sissetulekuks on pension summas 6869 krooni ja sotsiaaltoetus 420 krooni. Peeter Naaris omab 1-toalist korterit Valgas ning tema igakuine väljaminek on 4328 krooni. Võimaluse korral tasub P. Naaris tütarde korterite teeninduskulutused. Riigi õigusabi taotlusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et seisuga 24.07.2007.a on P. Naaris´e konto lõppjääk 39 krooni ja 6 senti.

Vastavalt HKMS § 94 toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigipoolne menetlusabi TsMS § 180 lg 1 p 4 järgi on menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest tasumisest vabastamine. Õigusabi määratakse riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

Peeter Naaris on pensionär, tal on puue ning tema pension, millest on maha arvatud elamiskulud, ei ole piisav asjatundliku õigusteenuse eest tasumiseks. Taotluse esitajal on 1- toaline korter, väärtpabereid ja mootorsõidukeid taotluse esitaja ei oma. P. Naaris ei oma juriidilist haridust.

Kohus on seisukohal, et oma õiguste ja huvide kaitsmiseks vajab Peeter Naaris õigusabi. Oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Juhindudes RÕS § 8 p 1 ja võttes arvesse eeltoodud andmeid P. Naaris´e majandusliku seisundi kohta ja kaebuse esitamise vajalikkuse kohta leiab kohus, et P. Naaris´ele tuleb määrata riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et RÕS § 28 lg 1 kohaselt - kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmist otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena.

RÕS § 29 lg 1 sätestab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest.

3

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94; RÕS § 4 lg 3 p 6 ja 8; § 6 lg 1 ja § 8 p 1 leiab halduskohus, et Peeter Naaris´e riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb saata Eesti Advokatuurile riigi õigusabi osutaja nimetamiseks.

Tamara Hristoforova Kohtunik