3-07-1516/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1516 Haldusasi

M. P.P. kaebus Riigikohtu peale Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine Resolutsioon

1. Keelduda kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu M. P. P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikohtu peale ja soovib enda vabastamist vahi alt. Kaebuse kohaselt vahistati M. P. P. 20. detsembril 2005. a ning ta viibib praegu vahi all seoses kriminaalasjaga nr 1-06-5255, mis on jõudnud Riigikohtusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus rikkunud KrMS § 349 lõikest 1 tulenevalt ühekuulist tähtaega süüdistatava kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks. Isikut saab vahistada ainult seadusliku kriminaalmenetluse ajaks. Alates 19. juulist 2007, a, mil möödus ühekuuline kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamise tähtaeg, lõppes Riigikohtu tegevusetuse tõttu seaduslik kriminaalmenetlus. M. P. P. palub tunnistada Riigikohtu tegevusetus ebaseaduslikuks, tunnistada tema vahi all pidamine ebaseaduslikuks alates 19. juulist 2007. a, kohustada Riigikohut arutama tema kriminaalasja menetlusse võtmist, vabastada ta vahi alt või kohustada Riigikohut teda vahi alt vabastama.

2. Kaebuse esitaja palub esialgse õiguskaitse korras vabastada ta vahi alt või kohustada Riigikohut teda viivitamatult vanglast vabastama.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. M. P. P.l puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta vabastataks vahi alt Riigikohtu väidetava viivituse tõttu kriminaalasjas kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamisel. Kassatsiooni menetlusse võtmise ühe kuu jooksul otsustamata jätmine ei muuda kriminaalmenetlust ebaseaduslikuks. Vastavalt VangS § 104 lõikele 1 vabastatakse vahistatu vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Kohtul pole andmeid, et vahistustähtaeg oleks lõppenud, samuti puudub seadus, mis näeks ette süüdistatava vahi alt vabastamise M. P. P. kaebuses näidatud alusel. Vahi all pidamise jätkamine on kriminaalasja arutava kohtu, mitte halduskohtu otsustada.

4. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Kõrgem aste kontrollib alama astme kohtu lahendite seaduslikkust. Edasikaebeõigus lõppeb kolmandas astmes, s.o viimase instantsi kohtu peale ei ole siseriiklikult võimalik teistele kohtutele edasi kaevata. Halduskohus ei ole alama astme kohtuna pädev kontrollima Riigikohtu tegevuse seaduslikkust kohtuasja lahendamisel ega tegema Riigikohtule mistahes ettekirjutusi. Riigikohtu tegevuse seaduslikkuse järele valvab Riigikohus ise. Järelikult ei kuulu

M. P. P. kaebus läbivaatamisele halduskohtus. M. P. P.l on võimalik esitada avaldus Riigikohtule, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 3 lg 2 ja §-le 11 lg 4.

5. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja ei kuulu halduskohtus läbivaatamisele, ei saa tõusetuda küsimust kohtuotsuse täitmise raskendatusest või võimatusest, mistõttu puudub õiguslik alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (HKMS § 121 lg 2).

Villem Lapimaa