2-06-18273/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VAB ARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Küllike Johannson

26.07.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

2-06-18273

AS H hagi OÜ D vastu 84 681.54 krooni nõudes.

Hageja AS H(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja Kadri

Valdre (XXX);

Kostja OÜ D(registrikood XXX asukoht XXX);

Kostja lepinguline esindaja Igor Sablonin. Kirjalik

menetlus

Menetluse liik

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt OÜ D AS H kasuks 84 681.54 krooni.

3. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

AS H esitas 18.07.2006.a. hagi OÜ D vastu 84 681.54 krooni nõudes.

Hageja ja kostja vahel sõlmiti 27.09.2001.a. kasutusrendileping nr 0027075L, mille esemeks

oli laadur-ekskavaator Fiat-Hitachi FB 200.2 4WS. Lepingust tulenevalt kohustus hageja

andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma

hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale

maksegraafikule.

Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele

kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale 17.11.2003.a. teatise lepingust tuleneva võlgnevuse

kohta, milles informeeris kostjat võlgnevusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei

kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises nimetatud tähtajaks. Kuna kostja võlgnevust

ei tasunud luges hageja lepingu ülesöelduks. Seoses sellega, et hageja lõpetas lepingu

ennetähtaegselt, kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse.

Hagejal õnnestus vara valdus taastada alles 16.04.2004.a.

Kohtu nimetus

Kohtuniku nimi

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Pärast vara valduse taastamist, koostati varale hindamise akt, mille kohaselt ei olnud vara

kasutatud heaperemehelikult, ning vara ei olnud töökorras. Vaatamata asjaolule, et vara ei

olnud töökorras, õnnestusleida varale ostja hinnaga 288 000 krooni (käibemaksuta). Kostja

lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine:

kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk

vara jääkmaksumus kokku summas 374 722.77 krooni;

vara realiseerimisega seotud kulud kokku summas 4 450.85 krooni.

Võlgnevus kokku 379 173.62 krooni.

Kuna vara õnnestus võõrandada 288 000 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud

rahasumma kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ning lepingust tulenevalt

oli kostja poolt hagejale hüvitamata 91 173.62 krooni.

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud veel kasutusrendi leping nr 002446IL ning nimetatud

kasutusrendilepingust tulenev kasum oli 6 492.08 krooni. Hageja tasaarveldab nimetatud

summa lepingust tuleneva võlgnevusega, mistõttu on kostja poolt hagejale lepingust

hüvitamata veel 84 681.54 krooni.

25.10.2006.a. esitas hageja vastuse kostja 19.09.2006.a. esitatud seisukohtadele. Hageja on

lisanud hagiavalduse juurde vara üleandmise-vastuvõtmise akti ning ka vara hindamisakti nr

00151, mis oli koostatud selleks pädevate isikute poolt. Ainuüksi juba asjaolu, et vara ei

olnud töökorras välistab võimaluse, et varaga oleks keegi teinud tööd enne müüki. Hageja

on seisukohal, et hageja on tõendanud nii üleandmise-vastuvõtu akti kui ka hindamisaktiga,

et vara ei olnud töökorras, mistõttu kostja väide, et vara oli väga heas korras on paljasõnaline

ja tõendamata.

Hindamisakti kohaselt oli vara keskmine turuväärtus 325 000 krooni. Nimetatud hinnaga

anti vara ka müüki. Arvestades kasutatud masinate/sõidukite turgu ning praktikat, kujuneb

vara tegelik müügihind müügiprotsessi käigus. Arvestades vara seisukorda ning üldist

kasutatud masinate turgu, on hageja seisukohal, et vara õnnestus võõrandada parima hinna

eest, mida turul nimetatud hetkel pakuti.

Kostja seisukoht

Kostja OÜ D esitas 19.09.2006.a. vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta

hagi ei tunnista.

Kostja tagastas hagejale liisingulepingu eseme 16.04.2004.a. ja see vara müüdi

28.06.2004.a. Tagastatud laadur-ekskavaator oli väga heas korras ja hageja väide, et vara oli

kasutatud mitte heaperemehelikult ja ei olnud töökorras on paljasõnaline. Oma hagiavalduse

juurde ei lisanud hageja ekspertiisi akti, mis kajastab vara seisukorda. Samuti ei ole selge,

kas vara töötas kuskil enne müüki või mitte.

Kostja leiab, et hagiavalduses toodud arvestus, mille järgi oli kostjale arvestatud võlgnevus

summas 84 681.54 krooni ei ole tõendatut, sest tagastatud vara oli heas seisukorras ja võiks

maksta umbes 320 000-330 000 krooni.

Kostja leiab, et müügihind 288 000 krooni on liiga väike, mille hageja pani oma

äranägemisel, aga ta võiks olla umbes 320 000-330 000 krooni, ja selle hinna vahe võiks

katta hageja.

Kohtu põhjendused

TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Hagiasjas

pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal õnnestus võõrandada laadur-ekskavaator

paarima hinna eest või mitte ning kas tal on õigus nõuda tekkinud vahte kostjalt.

VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepinguteie kohaldatakse

alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut, lg

2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja

kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või

toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud

seadust.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Arvestades seda, et hageja ja kostja vahel

on sõlmitud kasutusrendi leping ning selle üle vaidlus puudub, tuli kostjal täita endale

lepinguga võetud kohustus. Hageja oli koostanud kostjale maksegraafiku, mille alusel pidi

kostja igakuiselt tasuma hagejale laadur-ekskavaator kasutamise eest. Kostja ei ole aga

tasunud maksegraafikus kindlaksmääratud makseid kohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks.

Seega ei ole kostja täitnud on kohustusi nõuetekohasel viisil. See on aga käsitletav

kohustuse rikkumisena.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist kui ka taganeda lepingust või öelda leping üles. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, st kohustus maksta maksegraafikujärgseid makseid

ning kui kostja seda ei tee, siis on hagejal õigus öelda leping üles.

VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei

ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja

hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui

ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Hageja on tõendanud hindamisaktiga nr 00151 (t lk 20), et laadur-ekskavaator ei olnud

töökorras ning hinnaks määrati 325 000 krooni. Samuti on tõendatud kulud, mis tekkisid

seoses vara müügiga. Seega kostja väited, mille kohaselt oli laadur-ekskavaator väga heas

töökorras on tõendamata. Kostja väited selle kohta, et vara oleks saanud müüa ka kõrgema

hinnaga ei ole tõendatud. Tuleb nõustuda hagejaga, et alati ei pruugi hindamisaktiga

määratud hinda masina müügil saada. Arvestada tuleb turul valitseva nõudlusega selliste

masinata järele.

Arvestades seda, et kostja oli endale võtnud kohustuse tasuda hagejale igakuiselt

graafikujärgseid makseid ja seda, et kostja seda ei teinud ning asjas esitatud tõendeid,

rahuldab kohus AS H hagi OÜ D vastu 84 681.54 krooni nõudes.

Menetluskulu

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades seda, et kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Küllike Johannson

Kohtunik