2-07-19558/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-19558 Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Kohtuasi … hagi … vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

06. juuli 2007 Hageja: … Menetlusosalised Kostja: …

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista … elatis … kasuks alaealise lapse … (sündinud …) ülalpidamiseks alates

21. maist 2007 kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 15. juunini 2010 igakuise elatusrahana 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses … kanda.

4. Elatise suurendamise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 21. mail 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud 30. augustil 2000. Abielust on 15. juunil 1992 sündinud tütar Viktoria. Laps elab hageja juures, kostja lapse kasvatamisel ei osale. Hageja väitel annab kostja tütre ülalpidamiseks hagejale igakuiselt 1000 krooni. Raha saab hageja kätte ebaregulaarselt. Kostja on keeldunud vabatahtlikult elatusraha summa suurendamisest kuigi tema varaline seisund võimaldaks seda.

Hageja selgitab, et ta töötab mittetäieliku tööpäevaga ning sissetulek moodustab pool miinimumpalgast summas 1800 krooni. Lisaks saab ta ka riiklikku peretoetust summas 300 krooni.

2(5) Lapse tegelikud ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 2500 – 3000 krooni kuus. Korteri kulud on 700 krooni. Vajalikeks kuludeks on ka kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Hageja leiab, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust, kuna annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Hageja on seisukohal, et pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3680 krooni) moodustab 1840 krooni ning elatise väljamõistmise korral ei saa igakuine elatusraha olla sellest väiksem.

Hageja palub välja mõista kostjalt alaealise lapse … ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1840 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: abielulahutuse tunnistuse koopia (t.l.-3); lapse sünnitunnistuse koopia (t.l.-4); väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-6); hageja palgatõend (t.l.-7); arved korteri kulude kohta (t.l.-8,9).

Kostja vastus

Viru Maakohtule 12. juunil 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja ei tunnista hagi osaliselt. Kostja teatab, et tema ülalpidamisel on abikaasa ja alaealine poeg …, sündinud …. Kostja väitel on tema abikaasa töötu ja lapseootel. Kostja on seisukohal, et nimetatud põhjused võimaldavad elatist välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja nõustub elatise väljamõistmisega ning leiab, et igakuise elatusraha suuruseks võiks olla 1400 krooni. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: abielutunnistuse koopia (t.l.-18); lapse sünnitunnistus (t.l.- 18); tööraamatu koopia (t.l.-19); palgatõend (t.l.-32).

Kohtuistung

Kohtuistungil 06. juulil 2007 hageja vähendas esialgset nõuet ning palub välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras ja määrata igakuise elatusraha suuruseks 1800 krooni. Kostja väitel on tema abikaasa lapseootel ning abikaasa esimesest abielust sündinud poeg läheb septembris kooli. Kostja palub vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära ning määrata igakuise elatusraha suuruseks 1400 krooni. Kostja võtab omaks, et tema keskmine töötasu on umbes 11 000 krooni kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielust on 15. juunil 1992 sündinud tütar … ja lapse isana on sünnitunnistusele kantud kostja (t.l.-4). Laps on alaealine ja elab hageja juures. Lapse elukohta kinnitab Sillamäe Linnavalitsuse tõend, väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-6), millest selgub, et lapse elukohaks on hageja elukoht. Poolte abielu on lahutatud (t.l.-3). Kostja on uuesti abiellunud ning uuest abielust on 30. oktoobril 2000 sündinud poeg …. Lapse isana on … sünnitunnistusele kantud kostja (t.l.-18). Kostja teine laps on samuti alaealine. Kostja kuue kuu keskmine töötasu kostja palgatõendi kohaselt (t.l.-32) moodustab kokku 84 712 krooni, millest arvestatuna keskmine töötasu on 84 712 / 6 = 14 118, 66 krooni. Kostja on omaks võtnud, et tema keskmine töötasu on umbes 11 000 krooni. Erinevus palgatõendi ja kostja poolt omaks võetud summas seisneb tulumaksu ja muude kinnipidamiste mahaarvestamises palgatõendil näidatud summadest. Kostja on omaks võtnud, et ta saab peale maksude mahaarvamist kätte umbes 11 000 krooni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Lähtuvalt PKS § 61 lg 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt

3(5) välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Hageja teatel annab kostja tütre ülalpidamiseks hagejale igakuiselt 1000 krooni, kuid raha saab hageja kätte ebaregulaarselt ning seega on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust. Elatise maksmise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kostja ülalpidamiskohustuse rikkumise osas vastuväiteid ei esitanud.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel.

Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tütre … ülalpidamiseks.

Vastavalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Elatis tütre … ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista alates elatise hagi esitamisest, so alates

21. maist 2007.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01. jaanuarist 2007 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määr 3600 krooni ning pool sellest 1800 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt igakuine elatusraha seadusega sätestatud miinimummääras 1800 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja esitatud tõendeid hageja töötasu ja korteri osas tehtud kulutuste kohta (t.l.-7-9).

Kostja on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, töötu abikaasa, kes on lapseootel, ja abikaasa esimesest abielust sündinud poeg ning elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Sellest tulenevalt palub kostja vähendada igakuise elatusraha suurust alla seaduses kehtestatud miinimummäära.

Kohus ei arvesta kostja väiteid abikaasa ja abikaasa esimesest abielust sündinud poja ülalpidamise kohta.

PKS § 21 kohaselt, abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Kohus märgib, et PKS § 21 ja § 60 koosmõjust lähtuvalt on lapse ülalpidamiskohustus primaarne abikaasa ülalpidamise kohustuse ees. Abikaasat on kostja kohustatud ülal pidama vaid siis, kui kostja varaline seisund seda võimaldab, lapse ülalpidamiskohustus on sätestatud ilma reservatsioonita.

4(5) Vastavalt PKS § 38 lg 1, vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

Kostja abikaasa nende laste osas, kes ei põlvne kostjast ja kelle isana ei ole kostja kantud sünniakti, kostjal ülalpidamiskohustus puudub ning nende lastega ei saa elatise määramisel arvestada.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 5, kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ülalpidamisel on alaealine laps … uuest abielust, sündinud ... … sünnitunnistusele on isana kantud kostja (t.l.-18).

Kostja on omaks võtnud, et ta töötab ja tema sissetuleku suuruseks on umbes 11 000 krooni kuus. Hageja kostja sissetuleku osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja sissetuleku suurust kinnitab ka kostja palgatõend (t.l.-32), millest nähtub, et kostja kuue kuu keskmine palk moodustab eelpool toodud arvestuste kohaselt 14 118, 66 krooni. Kohus leidis, et peale tulumaksu ning muude maksete mahaarvamist jääb kostjale kätte ligikaudu 11 000 krooni, mis vastab kostja omaksvõtule.

Kohus jõuab järeldusele, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps ega ka kostja ise vähem kindlustatuks. Kostja sissetuleku juures 11 000 krooni jääb 2 lapsele ja kostjale igaühele 11 000 / 3 = 3667 krooni kuus. Nimetatud summa on piisav, et maksta elatist miinimummääras 1800 krooni kuus.

Kohus märgib, et kostja töötasu ja kättesaadav summa on arvutatud ligikaudsetes väärtustes, kuna kostja poolt omaks võetud töötasu väärtus 11 000 krooni annab kahe lapse ja kostja enda vahel jagades igaühe kohta oluliselt suurema summa kui seda on elatise suurus miinimummääras.

Hageja poolt nimetatud igakuise elatusraha suurus 1800 krooni on põhjendatud.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 1800 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohtuotsuse täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Hagi esitamise eesmärgiks oli välja mõista elatis alaealisele lapsele, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega sätestatud määras koheselt.

5(5)

Elatise suurendamise osas tuleb kohtuotsus kuulutada viivitamatult täitmisele.

Iris Kangur Kohtunik