2-07-25475/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-07-25475

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2007. a Põlva Tsiviilasja number 2-07-25475 Asja nimetus

J. P. (isikukood:, elukoht:) avaldus pandiõiguse kustutamiseks ehitisregistrist Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

Keelduda J. P. avalduse (pandiõiguse kustutamiseks ehitisregistrist) menetlusse võtmisest ning tagastada see esitajale.

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse sisu ja avaldaja nõue

Avalduse kohaselt ostis avaldaja – J. P. .10.1999. a järelmaksuga 3-toalise korteri (asukohaga) ETK Hulgi AS-lt. Järelmaksu tasumise lõpptähtajaks oli 20.04.2001. a ning võlakohustuse (18000 krooni) täitmise tagamiseks seati pandiks antud korter müüja kasuks. Pandiõiguse kohta tehti märge ehitisregistris. Nimetatud korter on muutunud kinnisasjaks (korteriomandiks) seoses kinnistusraamatusse kandmisega 22.05.2006. a. Antud kinnisasjale ei ole seatud hüpoteeki.

Kuigi avaldaja on müüjale tasunud ära kogu võla juba 2001. a aprillis ning viimane on oma tegevuse lõpetanud ilma õigusjärgluseta ja 13.02.2002. a äriregistrist kustutatud, ei ole vaatamata sellele märgitud pandiõigust ehitisregistrist kustutatud. Seetõttu nõuab avaldaja pandiõiguse kustutamist ehitisregistrist.

Kohtu seisukoht ja põhjendus

2-07-25475

2 (2)

Kohus leiab, et antud avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, sest avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust.

TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Esitatud avalduses nõuab avaldaja pandiõiguse kustutamist ehitisregistrist, mis seati tema korterile () kui vallasasjale. Arvestamata on aga jäetud asjaolu, et käesoleval ajal taolist vallasasja enam ei eksisteeri, kuna antud vallasasi on muutunud korteriomandiks, s.o kinnisasjaks seoses kinnistusraamatusse kandmisega 22.05.2006. a. Kuna puudub korter vallasasjana, siis ei oma mingit õiguslikku jõudu ega tähendust ehitisregistrisse kantud pandiõigus.

AÕS RakS § 133 lg 1 sätestab, et kui ehitis või selle osa, mis on panditud käesoleva seaduse § 132 1. ja 2. lõike kohaselt või enne asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumist kommertspandi või käsipandina, muutub maa oluliseks osaks, on pandipidajal õigus esitada notariaalselt kinnitatud avaldus pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina, alates ehitisealuse maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui pandipidaja ja pantija soovivad pandilepingu tingimusi muuta, sõlmitakse pandiõiguse ümberregistreerimiseks asjaõigusleping. Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade suhtes võib pandipidaja nõuda pandiõiguse kandmist kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale

Arvestades asjaolu, et kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole avaldaja korteriomandile, asukohaga, seatud hüpoteeki, siis peab kõigile olema üheselt selge ja mõistetav, et avaldaja korteriomandil ei lasu koormatisi ning viimasel on õigus vabalt ja piiramatult vallata, kasutada ja käsutada oma kinnisasja.

Peale selle nähtub Hansapanga väljavõtetest ning 14.10.1999. a ostu-müügi ja pandilepingu p-dest 7 ja 10.1, et ETK Hulgi AS-i pandiõigus lõppes juba 2001. a aprillis, sest 2001. a aprillis tasus avaldaja ETK Hulgi AS-ile võla täielikult.

Järelikult ei saa rikkuda õiguslikult mittekehtiv kanne ehitisregistris avaldaja seaduslikke õigusi ja huve ning seetõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda ja see tagastada esitajale.

Lembit Käis kohtunik