2-07-22824/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(5) Tsiviilasi nr 2-07-22824

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuli 2007 a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-07-22824 Tsiviilasi Üxxx Vxxxxxxx hagi Txxxxx Vxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Üxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Kostja: Txxxxx Vxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Üxxx Vxxxxxxx hagi Txxxxx Vxxxxxxx vastu rahuldada.

Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxxxx Üxxx Vxxxxxxx kasuks elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus Exxxxx Vxxxxxxx ( ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 14.06.2007a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta igakuiselt Üxxx Vxxxxxxx arveldusarvele nr. 10102022795003 SEB Eesti Ühispanka.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 20.juulil 2007a.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatisesumma osas. Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Txxxxx Vxxxxxxxxkanda.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2(5) teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Üxxx Vxxxxxxx on 14.06.2007a esitanud kohtule hagiavalduse elatusraha nõudes( tl 2- 4). Hageja ja kostja Txxxxx Vxxxxxxx kooselust on sündinud kolm last, kellest kaks on käesolevaks hetkeks täisealised. Poeg Exxxxx Vxxxxxxx, sünd.xxxxxxxxxx on sügava puudega. Poolte abielu lahutati Perekonnaseisuameti poolt. Vastastikusel kokkuleppel maksis kostja poja ülalpidamiseks hagejale igakuiselt 1500.- krooni. 2006a detsembrist kuni 2007a aprillini ei ole elatist makstud. Aprillil 2007a tasus kostja 1500.- krooni ja vahepeal maksmata jäänud kuude eest 6000.- krooni. Hageja leiab, et elatise maksmine peab toimuma tagakuiselt. Kuna Exxxxx Vxxxxxxx on sügava puudega, on tema ülalpidamise kulutused tunduvalt suuremad, kui normaalse lapse puhul. Kuna last ei saa vahepeal üksinda jätta, on kostjal probleeme töölkäimisega ja on vajalik hoidja olemasolu. Laps vajab eritoitmist, millega hoidja toime ei tule. Hageja sissetulekud on tema miinimum töötasu, peretoetus 300.- krooni ja lapse pension 1260.- krooni. Exxxxx Vxxxxxxx kulutusi toetab kohalik omavalitsus, kuid mitte täismahus. Lähtudes lapse igapäevastest vajadustest ja Sotsiaalministeeriumi poolt 2004a tellitud uurimuse ,, Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika`` tulemustele, palub hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni kuus. Kohtukulud ja õigusabikulu palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus väljastas hagi kostjale, kohustades teda vastama kirjalikult kohtule 13.juuliks 2007a. Kostja on materjali kätte saanud 21.06.2007a. Kostja on oma 16.07.2007a kirjalikus vastuses (tl.14) kohtule avaldanud, et on nõus maksma elatist 2500.- kuus, samuti on kostja nõus maksma kõik

kohtukulud. Kostja on sõlminud AS SEB Eesti Ühispangas püsikorralduslepingu nr 1055190 ÜxxxxVxxxxxxx arvele nr 10105022795003 iga kuu 10.kuupäeval alates 10.juuli 2007a lastetoetuse 2500.- krooni ülekandeks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid ning poolte seisukohti, leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on teatanud nõusolekust tasuda elatiseks hageja nõutud summa ja kinnitanud oma nõusolekut püsikorralduslepingu sõlmimisega.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sellest seadusesättest tuleneb, et elatise suuruse üle otsustamisel ei tule lähtuda mitte ainult vanema varalisest seisundist, vaid arvestada tuleb ka lapse vajadusi. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäär 3600 krooni kuus, seega elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Poolte ühine laps on erivajadustega, kelle ülalpidamiseks vajalike vahendite üle on põhjendatult otsustanud kulutusi kandev hageja ja kostja on sellega nõustunud.

TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi , kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses nõude õigeks.

3(5)

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja on nõus menetluskulud tasuma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude taotlus on esitatud hageja pooltõigusabikulud 838.14 krooni (tl.10), mille kostja on tasunud 14.07.2007 (tl.16). Seega ei tule õigusabikulu kostjalt enam välja mõista.

Kuna TsMS § 468 lg.1 p.1 järgi kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, märgib kohus seda ka otsuse resolutiivosas.

Kohtunik: