2-05-11458/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

23. juuli 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-05-11458 (endine nr 2/287-9213/05) Tsiviilasi OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) hagi VK(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 13 853,20 krooni saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista VK 13 853,20 (kolmteist tuhat kaheksasada viiskümmend kolm krooni 20 senti) OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista VK menetluskulu 1 465,60 (üks tuhat nelisada kuuskümmend viis krooni

60 senti) OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Asjaolud 29.06.2005 esitas OÜ hagi VK vastu 13 853,20 krooni saamiseks. Nõue tulenes kostja ja AS-i ( AS-i õigusjärglane) vahel sõlmitud liitumislepingust nr XXX, mille kohaselt esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kostja lepingust tulenev põhivõlg oli 6 926,60 krooni ning lepingu üldtingimuste kohane viivisevõlgnevus 6 926,60 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud – riigilõivu summas 1 050 krooni ja õigusabikulud summas 692,66 krooni.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas kohtule vastuse, milles teatab, et tunnistab võlgnevust 2 093,20 krooni ulatuses. Kostja on esitanud ka XXX vabanemise õiendi, tõendi kriminaalasja liikumisest ja süüdistuskokkuvõtte.

13.04.2006 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastusega ja vaidleb sellele vastu. Hagejale ei ole teada kostja seisukoht võlgnevuse tekkimise osas, kuid hageja saab eeldada, et SIM-kaarti on kasutanud ilmselt teine isik. Hageja teatab, et AS (

AS-i õigusjärglane) ja kostja sõlmisid mobiilsideteenustega liitumislepingu. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Samuti kinnitasid pooled oma allkirjadega lepingul, et hageja kohustus võimaldama kostjale mobiiltelefoni sidealaseid teenuseid ning kostja kohustus vastutama eelnimetatud teenuste tasumise eest kuni lepingu lõpetamise päevani. Hageja leiab, et AS ( AS-i õigusjärglane) on täitnud oma lepingulised kohustused ja võimaldanud lepinguga kostjale üleantud SIM-kaardiga teenuseid kasutada. Nimetatud SIM- kaardiga on ka kasutatud AS-i ( AS-i õigusjärglane) poolt pakutud teenuseid ja seetõttu kohustub kostja ka osutatud teenuste eest hagejale tasuma. Tasumata jätmisega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Tulenevalt kasutamise eeskirjade punktist

4.1.2. on kliendil õigus loovutada SIM-kaart kolmanda isiku kasutusse, kuid liitumislepingu tingimuste täitmise eest teenuse osutaja ees, on klient kohustatud jääma vastutavaks. Seega pidi kostja täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi kuni lepingu lõpetamiseni ning on tasumata jätmisega rikkunud lepingutingimusi. Hageja on seisukohal, et tulenevalt tsiviilkoodeksi § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja eeskirjade p 6.1. alusel on hageja õigustatud nõudma viivist. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve sissenõutavaks muutumise tähtajast 25.11.1997 ja on neid hagi esitamisel vähendanud põhivõlgnevuse summa ulatusse. Tulenevalt eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde ning palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 13 853,20 krooni ja kohtukulud.

Kohus saatis hageja seisukoha kostjale seisukoha andmiseks. Kostja ei ole hageja vastuse osas kohtule oma seisukohta esitanud. 30.04.2007 määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite esitamiseks. Hageja esitas 20.06.2007 kohtule täiendavad tõendid ning teatas, et jääb oma nõude juurde. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid ega seisukohta hageja esitatud täiendavatele dokumentidele esitanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

AS-i ( AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ning teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 13 853,20 krooni, millest põhivõlg moodustab 6 926,60 krooni ja viivised 6 926,60 krooni.

Kostja tunnistab võlgnevust 2 093,20 krooni ulatuses ehk siis võlgnevust, mis on tekkinud ajal kui kostja viibis vabaduses, mitte kinnipidamisasutuses. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal tekkinud võlgnevust kostja ei tunnista.

sõlmitud liitumislepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et kohustub täitma liitumislepingu lisaks olevaid eeskirju. Nimetatud eeskirjade punktis 4.1.2. on sätestatud, et kliendil on õigus loovutada SIM-kaart kolmanda isiku kasutusse jäädes teenuse osutaja ees vastutavaks liitumislepingu tingimuste täitmise eest. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta viibis võlgnevuse tekkimise ajal kinnipidamisasutuses, kuivõrd kostja kohustus tasuma arveid ka juhul, kui loovutas kaardi kolmanda isiku kasutusse.

Eeskirjade punkti 4.2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt teenuse osutaja poolt esitatud arved. Kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Arvetest nr XXX, nr XXX, nr XXX, XXX ja nr XXX nähtub, et kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab kokku 6 926,60 krooni. Nähtuvalt eeskirjade punktist 6.1. ja hinnakirjast arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud viimasele kuupäevale järgnevast kalendripäevast 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus ühe liidesenumbri kohta. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale perioodi 25.11.1997 – 12.05.2005 eest viiviseid summas 94 374,93 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 6 926,60 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt nii põhivõlgnevust kui viivist.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK §

191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 13 853,20 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6 926,60 krooni ja viivistest summas 6 926,60 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist).

Hageja on tasunud riigilõivu 1 050 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 415,60 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 1 465,60 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik