Legislator Case Law & Legislation
2-07-3240/5 AI generated

2-07-3240/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-07-3240/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juulil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3240 Tsiviilasi, hageja nõue F. hagi J. F. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: T. F. Kostja: J. F. Asja läbivaatamise kuupäev 04.07.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: T. F. Kostja: J. F. Kostja nõustaja Vladimir Agafonov Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Mare Välja; Vladimir Agafonov

Legislator headnote

AI generated

2-07-3240/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Keywords

AI generated
housing costs cost-covering rent approximate cost estimate cost of assistive devices legal aid costs need-based pension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-3240

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juulil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3240 Tsiviilasi, hageja nõue

T. F. hagi J. F. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: T. F. Kostja: J. F. Asja läbivaatamise kuupäev 04.07.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: T. F. Kostja: J. F. Kostja nõustaja Vladimir Agafonov Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Mare Välja; Vladimir Agafonov

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt J. F. hageja T. F. kasuks elatis lapse A. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni alates 24.01.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-3240 kannab J. F.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 24.01.2007.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk4-5) kohaselt abielu kostjaga oli lahutatud 2006.aasta juunis. Ühisvara jagamist ei toimunud. Abielust on sündinud 2 last - täisealine tütar A. ja alaealine poeg A. Lapsed elavad koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Kostja kaldub kõrvale varalise abi osutamisest laste ülalpidamiseks, sh alaealise A. ülalpidamiseks. Kuna hageja igapäevaselt tegeleb poja kasvatamisega, siis saab ta kindlaks määrata poja vajadused, mis rahaliselt on 3 600 krooni kuus. Seoses sellega, et kostjal on hagejaga võrdsed kohustused

2-07-3240

alaealise poja kasvatamises, leiab hageja, et kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks peab olema 1

800 krooni kuus. Kulutused alaealise poja ülalpidamiseks on järgmised: kodune toitlustamine - 1650 krooni (hommikueine 15 krooni, lõunasöök, 25 krooni, õhtusöök 15 krooni), rõivad, jalatsid, sh sportimiseks (kuus ) - 450 krooni; raamatud, koolitarbed - 260 krooni; telefon, internet - 210 krooni; hügieeni-ja tervendavad vahendid - 150 krooni; kasutatavad kommunaalteenused - 395 krooni; väljasõidud, vaba aeg, liuvälja külastamine - 300 krooni; puuviljad, vitamiinid - 150 krooni. Kostjal on alaline sissetulek, kuna ta töötab valvurina kaupluses Maxima ning tema kuupalk on vähemalt 4 500 krooni. Vabal ajal töötab ta taksofirmas Ton-Algaria kostjale kuuluval sõiduautol Nissan Premiera, väljalaskeaasta 1998. Taksojuhtide sissetulek Narva linnas on vähemalt 5-6 tuhat krooni kuus. Kostja omab kinnisvara, mille ta sai päranduseks. Lähtudes ülaltoodust palub hageja välja mõista J. F. hageja kasuks elatis poja A. ülalpidamiseks suminas 1 800 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus

Esitatud hagiavalduse sisuga kostja on osaliselt nõus. Hageja nõue 1800 kr. on alusetu kuid kostja on nõus igakuiselt tasuma elatist poja ülalpidamiseks 1000 kr. Hageja on ekslikult esitanud andmeid kostja sissetuleku kohta väites, et kostja sissetulek kuus varjeerub 5000 - 6000 kr. piires tegelikult kostja sissetulek on bruttos 4500 kr. ja lisatöö. 57 kr. kuus. Kostja ei ole nõus tasuma telefoni ja inetrnetiteenuse eest kuna see ei ole esmajärjekordne vajadus, samuti ei ole nõus tasuma riietuse ja jalanõude soetamiseks 450 kr. kuus ning õppekulusid 260 kr. Kuus, kuna ühe lapse igakuised vajadused on väiksemad . Peale abielulahutusprotsessi kostja jättis kooselatud vara lastele kaasaarvatud arvuti mida tänaseni maksab järelmaksu alusel.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde.

Kostja jäi oma kirjalikus vastuses avaldatud seisukoha juurde ning seletas, et kuna temal on ka täiendavad laenukohustused ei ole tema võimeline maksma elatist summas 1800 krooni.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval aastal moodustab 3600 krooni, seega minimaalne elatise suurus ühele lapsele on 1800 krooni.

2-07-3240

Kostja on töövõimeline isik, kellel ei ole teisi lapsi. Kostja on nimetanud oma kirjalikus vastuses mitu põhjust, mida kohus kostja arvates peaks võtma arvesse elatise miinimumsuuruse vähendamiseks. Nendeks on kostja olemasolevad laenukohustused ning asjaolu, et kogu abielu kestel soetatud vara jäi hagejale. Ükski kostja poolt loetletud põhjustest ei või olla aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära Perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 mõttes. Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Kuna kostja on töövõimeline isik, tal ei ole teisi alaealisi lapsi, kohtul pole alust seadusega sätestatud elatise alammäära vähendamiseks. Oma laste ülalpidamiseks kostja on kohustatud tagama endale sellist töökohta, mis võimaldaks eeskätt ülal pidama oma alaealist last vähemalt seadusega sätestatud miinimumulatuses.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Pavel Gontšarov