3-06-1156/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD

Koidula Invest AS esitas 04.08.2005 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotluse X tn x asuva hoone rekonstrueerimiseks.

23.09.2005 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjaga „Projekteerimistingimused“ teavitati Koidula Invest AS-i asjaolust, et projekteerimistingimuste väljastamiseks tuleb taotlejal koostada ja vormistada X tn x kinnistul asuva korterelamu rekonstrueerimise ning Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.07.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1156 Haldusasi S. L.’i kaebused Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.04.2006 ehitusloa nr 17024 ja 06.12.2006 ehitusloa nr 22271 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev ja vorm 14.06.2007, suuline menetlus Menetlusosalised Kaebuste esitaja S. L., tema lepinguline esindaja adv Raini Nõu; vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti volitatud esindaja Elvis Tõnnison; kolmandate isikute AS Koidula Invest seaduslik esindaja Avo Meerits ja KÜ X x seaduslik esindaja Arvo Eller ning kolmandate isikute ühine lepinguline esindaja adv Andrus Kattel. Resolutsioon Jätta S. L.’i kaebused rahuldamata Kohtukulud jäävad menetlusosaliste endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 pööningukorruse väljaehitamise projekt vastavalt Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusele nr 70, Eesti Standardikeskuse poolt 18.06.2002 käskkirjaga nr 67 kinnitatud ja kasutamiseks soovitatavale Eesti Standardile EVS 811:20052 ning vastavalt Keskkonnakaitseliste nõuete lisale 3. Taotlejal paluti nimetatud projekt kooskõlastada ka kaasomanikega, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga jt omanikega, kelle maid trass läbib.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 17.01.2006 ettekirjutus-hoiatuse nr 405, millega kohustati AS-i Koidula Invest peatama edasine ehitustegevus kuni ehitusloa saamiseni X x kinnistul.

Vastuseks S. L.’i 12.12.2005 avaldusele ja 10.01.2006 teabenõudele teavitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) 13.01.2006 kirjaga nr 1/3-1/05/52611/1-18/17 S. L.’i, et TLPA töötajad kontrollisid X x kinnistul toimuvat tegevust ja vajalikke dokumente ning leidsid, et X x renoveerimiseks-rekonstrueerimiseks on koostatud Inrestauraator Projekt OÜ poolt projektdokumentatsioon, mis on vajalike asutuste poolt heaks kiidetud ja antud TLPA ehituslubade osakonda ehitusloa vormistamiseks. Vastuses teavitati S. L.’i ka asjaolust, et ilma ehitusloata ehitamise eest on ehitajate suhtes algatatud väärteomenetlus.

Tallinna Linnavalitsuse 17.01.2006 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 95 karistati AS-i Koidula Invest ehitusloata ehitamise eest objektil X x, Tallinn, rahatrahviga 2000 krooni.

Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2006 korraldusega nr 402-k jäeti S. L.’i vaie Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusetusele rahuldamata. S. L. väljendas esitatud vaides rahulolematust selle kohta, et TLPA oma 13.01.2006 koostatud vastuses ei märkinud, et ehitustegevuse peatamiseks oleks tehtud ettekirjutus või seda plaanitakse teha.

TLPA teavitas S. L.’i 15.02.2006 kirjaga nr 1/3-4/06/624 asjaolust, et AS Koidula Invest esitas TLPA-le X tn x asuva elamu katusekorruse elamispinnaks väljaehitamise projekti ja ehitusloa taotluse ning kaebajale võimaldati tutvuda nimetatuga ja esitada omapoolsed vastuväiteid kuni 02.03.2006.

02.03.2006 esitas S. L. TLPA-le oma vastuväited seonduvalt ehitusloa väljastamise taotlemise ja selle taotluse menetlemisega aadressil X tn x, Tallinn, milles S. L. taotles mitte väljastada ehitusluba.

AS Koidula Invest esitas 11.04.2006 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitusloa taotluse nr 17024, ehitusloa saamise eesmärgiks oli ehitise rekonstrueerimine aadressil X tn x, Tallinn.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 11.04.2006 AS-ile Koidula Invest ehitusloa nr 17024 ehitise rekonstrueerimiseks.

TLPA vastas 09.05.2006 kirjaga nr 1-18/624 S. L.’i poolt 03.05.2006 esitatud teabenõudele, milles avaldajale selgitati ehitusloa vaidlustamise ja projektiga tutvumise võimalusi.

TLPA teavitas S. L.’i 26.10.2006 kirjaga nr 3-4/624-8 asjaolust, et TLPA-le on esitatud X tn x korterelamu rekonstrueerimise projekt, mis näeb ette elamus senise 6 korteri asemel 8 korterit ja esitatud projekt korter nr 2 lahendust ei muuda. TLPA palus S. L.’il tutvuda esitatud projektiga ja esitada kirjalik arvamus projekti kohta hiljemalt 10.11.2006.

3 09.11.2006 esitas S. L. TLPA-le vastuväited esitatud projekti osas, millest nähtuvalt ei toeta S. L. esitatud projekti ja taotleb 11.04.2006 ehitusloa nr 17024 kehtetuks tunnistamist.

20.11.2006 esitas AS Koidula Invest Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse ehitise rekonstrueerimiseks, mis registreeriti numbriga 22270.

06.12.2006 väljastas TLPA X tn x, Tallinn korterelamu rekonstrueerimiseks ehitusloa nr 22271.

19.12.2006 teavitas TLPA S. L.’i kirjaga nr 3-4/624-10 asjaolust, et X tn x elamu rekonstrueerimiseks on väljastatud ehitusluba nr 22271.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebaja leiab, et vaidlusalune ehitusluba nr 17024 on vastuolus Haldusmenetluse seaduse (HMS) §§ 54-56 haldusaktile esitatud nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloal nr 17024 puudub viide õigussätetele, millised olnuks aluseks ehitusloa väljastamisel või viide mõnele muule dokumendile, kus olnuks esitatud ehitusloa väljastamise õiguslik alus. Kaebaja on seisukohal, et pole arusaadav, kas ehitise kolmanda korruse väljaehitamine on käsitatav hoone remondina ning kui jah, siis millistel õiguslikel põhjendustel; mis tähtsust on Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 järgi kõigi kaasomanike kokkuleppe saavutamise mõttes asjaolul, kas ehitise katusekorrus ehitatakse välja korteriteks või (väidetavalt) pesukuivatusruumiks ja mida mõistis vastustaja kaevatava ehitusloa p-s 4 toodud märkuse all, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi ning millisel õiguslikul alusel oli 11.04.2006 võimalik väljastada ehitusluba (sh katusekorruse väljaehitamiseks), kuigi vastustaja teadis, et kaebaja X tn x asuva asja omanikuna ei ole taotlenud ehitusloa väljastamist, on vaielnud argumenteeritult vastu ehitamisele ning ehitusloa väljastamisele ja ei ole andnud nõusolekuid sellel aadressil ehituslike toimingute tegemiseks; millisel õiguslikul alusel on ehitusloa p-s 5 märgitud ehitise vähimaks ja suurimaks korruste arvuks 3, teades, et näiteks seisuga 21.07.05 oli ehitisregistri andmetel selle ehitise korruste arv 2; millisel õiguslikul alusel on ehitisregistri andmetest nähtuva 6 eluruumi asemele tulemas 8 eluruumi ja kuidas see mõjustab kaebajale kuuluva eluruumi pindala ja asja mõttelise osa suurust; millisel õiguslikul alusel on vähenemas eluruumide pind, teades, et ehitusloa p-s 9 on selleks 564,5 m2, kuid näiteks seisuga 21.07.05 oli ehitisregistri andmetel selleks näitajaks 571,5 m2; kuidas mõjustab ehitusloa p-s 9 märgitud eluruumide kogu pinnaline näitaja 564,5 m2 kaebajale kuuluva asja mõttelise osa murrulise näitaja 5715 suurust; kuidas mõjustavad 11.04.06 ehitusloa taotluse nr 17023 lisaks olevatest korteri olulistest tehnilistest andmetest nähtuvad asjaolud (sh pindalalised näitajad) kaebajale kuuluva korteri nr 2 pindala ja asja mõttelise osa suurust; kuidas mõjustavad 11.04.06 ehitusloa taotluse nr 17023 lisaks olevatest korteri olulistest tehnilistest andmetest nähtuvad asjaolud (sh kogupind 57,1 m2) kaebajale kuuluva asja omandiõiguse ulatust, teades, et kaebajale kuuluva eluruumi nr 2 pindala on 54,4 m2 ja asja mõttelise osa suurus on 544/5715; milline on vastustaja õiguslik argumentatsioon selle kohta, et 11.04.06 ehitusloa taotluse nr 17023 lisaks olevatest korteri olulistest tehnilistest

4 andmetest nähtuvad asjaolud (sh eluruumide pindalalised näitajad) ei lange kokku ehitisregistrist ja kinnistusraamatust nähtuvate asjaoludega (sh eluruumide pindalaliste näitajatega); kuidas mõjustab kaebajale kuuluva korteri nr 2 pinna suuruse kavandatav kasv 54,4 ruutmeetrilt 57,1 ruutmeetrini kaebaja kohustusi Korteri ühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi; kuidas mõjustab kaebajale kuuluva korteri nr 2 pinna suuruse kavandatav kasv 54,4 ruutmeetrilt 57,1 ruutmeetrini ja seoses sellega kaebajale kuuluva asja mõttelise osa suuruse kavandatav suurendamine (arvatavalt 571/5645) kaebaja kohustusi AÕS § 75 lg 1 järgi (kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühise asja alalhoidmise kulutusi); kas vastustaja arusaamisel on kaebaja omanikuna õigustatud ütlema sõna sekka selles osas, kas temale kuuluva asja omandiõiguse suurust saab kellegi teise tahtmisel muuta ning kui ei, siis millest tulenevalt. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole põhjendanud asjaolu, kas ehitusloa väljastamise haldusmenetluses on täidetud 23.09.05 vastustaja projekteerimistingimustes märgitud õiguslik kohustus, mille kohaselt tuleb projekt kooskõlastada kaasomanikega ehk ka kaebajaga; kas ja kui jah, siis kuidas on ehitusloa taotleja õiguslikult selgitanud eelprojekti, mitte aga põhiprojekti kinnitamiseks esitamist ja mis olnuks vastustaja jaoks õiguslikult teisiti, kui kinnitamiseks oleks esitatud põhiprojekt. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, millistel asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel kaaluti käesoleval juhul täpselt milliste otsustuste tegemist ja/või valiti täpselt milliste erinevate otsustuste vahel. Kaebajale pole selge, arvestades 09.05.06 TLPA vastuskirjas olevat viidet Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) § 6 lg-le 1, millistel asjaoludel mõjustas käesoleval juhul ehitusloa väljastamine linna heakorda ja territoriaalplaneerimist. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa nr 17024 andmisel puudub faktiline alus. Kaebaja selgitab, et 17.01.06 kiirmenetluse otsuses märgiti, et ehitusluba on nõutav, kuna toimub ehitise konstruktsioonide oluline muutus: ehitusloa põhjal pole hoomatav, milliste konstruktsioonide oluline muutus oli 17.01.06 tuvastatult toimumas ja täpselt seoses milliste toimingutega oli vajalik kaevatava ehitusloa väljastamine. Kaebaja leiab, et pole jälgitav, milliseid korterelamu remondi toiminguid (lähtudes OÜ Inrestauraator Projekt 2005.a korterelamu remondi kinnitatud eelprojektist) pidas vastustaja ehitusloa nr 17024 väljastamisel silmas. Kaebaja selgitab, et algselt oli kolmas isik esitanud vastustajale 2005.a pärineva korterelamu remondi ja katusekorruse väljaehituse projekti ning et vastustaja tehnilises arhiivis oli 2005.a dokument pealkirjaga korterelamu remondi eelprojekt, siis ei ilmne kaebaja hinnangul, milliste asjaolude alusel eristas vastustaja korterelamu remondi eelprojekti korterelamu remondi ja katusekorruse väljaehituse projektist. Kaebaja leiab, et on selgusetu, kuidas saavad kaks erinevat eelnimetatud projekti kanda sedasama töö numbrit, ehk P-0561. Kaebaja leiab, et pole arusaadav, milliseid ehituslikke toiminguid mõistis vastustaja ehitise rekonstrueerimise all; millistest dokumentidest tulenes ehitise rekonstrueerimise vajalikkus ja põhjendatus; kas ehitise kolmanda korruse väljaehitamine on käsitatav hoone remondina ning kui jah, siis millistel faktilistel põhjendustel; milliste asjaolude poolest erineb ehitusloa nr 17024 p-s 3 märgitud ehitusprojekt samal aadressil asuva korterelamu remondi eelprojektist; mille arvelt on vähenemas ehitisalune pindala, teades, et ehitusloa p-s 5 on selleks 368,7 m2, kuid näiteks seisuga 21.07.05 oli ehitisregistri andmetel selleks 378 m2; mille arvelt on suurenemas ehitise suletud netopind, teades, et ehitusloa p-s 5 on selleks 987,8 m2, kuid näiteks seisuga 21.07.05 oli ehitisregistri andmetel selle ehitise suletud netopind 779,8 m2; miks on ehitusloa p-s 5 märgitud ehitise vähimaks ja suurimaks korruste arvuks 3, teades, et näiteks seisuga 21.07.05 oli ehitisregistri andmetel selle ehitise korruste arv 2; milliste tehniliste andmete väljatoomise ja matemaatiliste tehete tegemisega on võimalik jõuda järelduseni, et ehitisregistri andmetest ja kinnistusraamatust nähtuvalt kaebajale kuuluva korteri nr 2 pind 54,4 m2 ja kaebajale kuuluva asja mõttelise osa suurus 544/5715 ei muutu, kui võtta aluseks ehitusloa p-s 8 märgitud andmed seonduvalt abiruumide pinnaga, üldkasutatava pinnaga ja elamispinnaga,

5 ning ehitusloa p-s 9 märgitud ehitise ruumide spetsifikatsioonilised andmed; millistel faktilistel kaalutlustel ei kajastu ehitusloa p-s 9 mitteeluruumide arv 2 ja tubade koguarv 25, teades, et 11.04.06 ehitusloa taotluse nr 17023 lisaks olevate ehitise oluliste tehniliste andmete p 5 järgi pidavat mitteeluruume olema 2 ja tubasid kokku 25. Kaebaja leiab, et teada ei ole, kuidas on 11.04.06 ehitusloa taotlusest nr 17023 nähtuv taotleja selgitanud vastustajale ehitise rekonstrueerimise olemust; kes on allkirjastanud 2005.a OÜ Inrestauraator Projekt korterelamu remondi eelprojekti avalehe; kes on allkirjastanud 11.04.06 ehitusloa taotluse nr 17023 dokumendid (sh selle lisad, nt ehitise olulised tehnilised andmed-dokumendi); kes X x, Tallinn asuva asja omanikest ja millal on andnud kooskõlastuse ehitustegevuse läbiviimiseks (sh ehitusloa taotlemiseks), ning mida tähendab eelnimetatud eelprojekti toimikus olevas kooskõlastustabelis olevad KÜ X x ja 31.01.06 üldkoosoleku protokoll. Kaebaja jaoks ei ole mõistetav, miks on OÜ Inrestauraator Projekt korterelamu remondi eelprojekti koosseisus 06.12.05 katusekorruse ruumide eksplikatsioon ja katusekorruse plaan tuletõkketsoonidega staadiumliku märkega „põhiprojekt“, samas kui sellesama eelprojekti koosseisus on 03.11.05 1. ja 2. korruse plaanid tuletõkketsoonidega staadiumliku märkega „eelprojekt“ ehk kuidas saavad eelprojekti dokumentide hulgas olla põhiprojekti kohta käivad dokumendid; võttes aluseks 03.08.05 Koidula Invest AS projekteerimistingimuste taotluse (PT 1370) ja 2005.a OÜ Inrestauraator Projekt korterelamu remondi eelprojekti, kas projekteerimistingimuste taotluses märgitud hoone remont ja eelprojekti pealkirjas kajastuv korterelamu remont langevad asjaolude kogumis käesoleval juhul täielikult kokku või mitte, kui ei lange, siis mille poolest; mille poolest erineb projekteerimistingimuste taotluses märgitud rekonstrueerimine sellest rekonstrueerimisest, millega seonduvalt on käesoleval juhul väljastatud ehitusluba. Kaebaja leiab, et ei nähtu, milliste hoone välisilme parandamise toimingute tarvis on käesoleval juhul taotletud ehitusloa väljastamist ja milliste hoone välisilme parandamise toimingute jaoks on käesoleval juhul ehitusluba väljastatud; lähtudes vastustaja 05.09.06.a vastuskirja väitest, et esitatud projekt käsitlevat põhiliselt hoone välisilme parandamist, kuidas tuleb mõista 2005.a OÜ Inrestauraator Projekt korterelamu remondi eelprojekti 13.osast nähtuvat fraasi, mille kohaselt „proekteeritav hoone on kahekorruseline katusekorrusega (kokku 3 korrust) puitkonstruktsioonis korterelamu“, ning sama eelprojekti 14.osast ilmnevat, et hoone korruselisus on 3. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa nr 17024 õigusvastasus kajastub ka selles, et kohtul puudub sisuliselt võimalus kontrollida haldusakti vastavust kehtestatud nõuetele, kuna aktis puuduvad nõutavad faktilised ja õiguslikud põhjendused. Kaebaja leiab, et ehitusluba nr 17024 ei väljastatud kehtiva õiguse alusel, ehitusluba ei olnud sellega kooskõlas. Kaebaja hinnangul on selgusetu, millistel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel ning põhjendustel saab õige olla vastustaja 09.05.06 vastuskirjas järeldatu, mille järgi ei pidavat esitatud projekti kohaselt muutuma korteriomandi aadressil X tn x reaalja mõttelise osa suurus. Ka on kaebajale arusaamatu, millistel faktilistel ja õiguslikel motiividel kaasati kaebaja ehitusloa taotlemise ja väljastamise haldusmenetlusse, kui tema esiletoodut on vastavalt ignoreeritud. Kaebaja leiab, et 31.01.06.a ühistu üldkoosoleku otsusega nr 5 on soovitud sisuliselt muuta kaebajale kuuluva asja omandi suurust. Kaebaja on seisukohal, et selliste ehituslike muudatuste tegemine toob kaasa seoses kaebajale kuuluva korteriomandiga nii korteriomandi esemeks oleva ehitise reaalosa kui ka kaasomandi mõttelise osa suuruse muutmise. Kaebaja leiab, et ilma tema nõusolekuta (tahteavaldus pidanuks AÕS § 64 , § 119 ja § 120 koostoimes tõlgendamise järgi olema väljendatud notariaalselt tõestatud vormis) on tema omandis oleva asja suuruse muutmine õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et kui rääkida ehitustoimingutest kõnealusel aadressil, siis kaebajapoolne nõustumus ehituslike toimingute tegemiseks tähendaks ka kaebaja kohustust kanda seoses sellega kulusid (mitmesaja tuhande ulatuses). Kaebaja leiab, et kui need mingid ehituslikud toimingud on tehtud ja seetõttu ka midagi uut valminud, siis

6 tähendab see ka seda, et kaebaja omandis oleva asja pind, ulatus on faktiliselt suurenenud, mis tähendab omakorda tulevikus suuremaid kulutusi (nt ka tehtud uue alalhoidmiseks). Kaebaja hinnangul peaks ta seega muude isikute tahtmise järgi käsutama oma raha nii praegu kui tulevikus, kuigi tal ei ole sellisel otstarbel tahet seda teha. Kaebaja on seisukohal, et ta on oma vara suhtes pädev ainuisikuliselt otsustama, kuidas oma vara kasutada või käsutada ja muud isikud ei saa kaebajat sundida loobuma kaebajale kuuluvatest mingitest rahasummadest mingite toimingute finantseerimiseks, hüvitamiseks vms. Kaebaja leiab, et ta on omanikuna õigustatud nõudma, et tema omandis olev asi kõnealusel aadressil jääks praegustesse gabariitidesse, et selle pind, maht vms ei suureneks ega väheneks ja, et ei muudetaks tema omandi osa (ulatuse) suurust kõnealuses asjas. Kaebaja on seisukohal, et ta on õigustatud nõudma, et kõnealune asi säilitaks oma praeguse põhimõttelise ajaloolisarhitektuurse olemuse. Kaebaja leiab, et plaanitavate ehituslike toimingute tegemine tõotab tähendada, et tulevikus soovitakse teha kõnealuse asjaga mingeid tehinguid (nt tekitada juurde täiendavaid korteriomandeid), millistega seonduvalt soovitakse ka kaebajale survet avaldada. Kaebaja hinnangul on ta vaba otsustama, kas ta teeb kellegagi mingi tehingu või mitte ja andes nõusoleku kavandatavate ehituslike toimingute tegemiseks, looks kaebaja eeldused selleks, et tulevikus intensiivistub temale veelgi surve ühe või teise tehingu tegemiseks. Kaebaja on seisukohal, et ta on õigustatud nõudma, et teda ei veendaks pidevalt vajaduses teha talle kuuluva kõnealuse asjaga mingi toiming (tehing). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ja vastavalt lg-le 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kaebaja leiab, et muud, elamu arendamisest ja tehingute järgsest tulust huvitatud ühistu liikmed ei lähtu kaebaja suhtes hea usu põhimõttest, samas kui TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kaebaja leiab, et hea usu printsiibile ei tugine käitumine, mille eesmärgiks on kunstlikult ja ulatuslikult tekitada ja/või suurendada kaebajal lasuvat maksekohustust, et kaebaja jääks lõpptulemina ilma temale kuuluvast X tänava korteriomandist. Kaebaja hinnangul tähendaks taolise äriplaani läbiminek kaebajale oma kodu, kus on ta elanud mitukümmend aastat, kaotust. Kaebaja rõhutab, et sellise stsenaariumi tagajärg oleks vastuolus ka Põhiseaduse (PS) § 33 järgse kodu puutumatuse põhimõttega. Kaebaja hinnangul ei ole hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega samuti kooskõlas ühistu ning kolmanda isiku kestev reageerimatus kaebaja mitmetele palvetele (küsimustele) ja vastuväidetele. Kaebaja selgitab, et ta esitas ühistu vastu 16.11.05 hagiavalduse ühistu 17.08.05 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes ja oma 14.12.05 vastuses hagile võttis ühistu kostjana sisuliselt esitatud hagi õigeks, aktsepteerides muu kõrval hageja esitatud põhjendusi (kajastuvad ka antud kaebuses). Kaebaja leiab, et Harju Maakohus tegi 29.03.06 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldati hagi ühistu 17.08.05 üldkoosoleku vastavate otsuste tühistamise nõudes. Kaebaja teatab, et ta on esitanud 25.04.06 Harju Maakohtule hagiavalduse nõudes ühistu 31.01.06 üldkoosoleku otsuse nr 3 tühistamist osas, millega kinnitati vastavalt ühistu halduskulu, heakorra kulu, remondi reservfond ning prügiveo kulu; otsuse nr 4 tühistamist osas, millega kinnitati vastavalt ühistu üldelekter, maja välisfassaadi restaureerimise osalised tööd, majale uute akende osaline tellimus, majale erakorralised remonttööd, maja akende osaline vahetus, ühistu raamatupidamisteenuse tasumine, maja heakorrakulud ja ühistu notaritasud; ning otsuse nr 5 tühistamist (tsiviilasi nr 2-06-9930). Kaebaja on seisukohal, et kui võrrelda omavahel 11.04.06 ehitusloa nr 17024 (ehitise ehitisregistri koodiga xxxxxxxxx rekonstrueerimiseks) toimikust nähtuvaid asjaolusid uue, 06.12.06 ehitusloa nr 22271 (ehitise ehitisregistri koodiga xxxxxxxxx rekonstrueerimiseks) toimikus kajastuvate asjaoludega, siis peab kaebaja vajalikuks märkida järgmist. Kaebaja selgitab, et kui

7 ehitusloa nr 17024 p 3.1. järgi on ehitusprojektina dokumendi lisaks korterelamu remondi eelprojekt (P-0561, 11.04.06), siis ehitusloa nr 22271 p 3.1. kohaselt on ehitusprojektina dokumendi lisaks korterelamu rekonstrueerimise projekt (P-0561, 06.12.06). Kaebaja on seisukohal, et erinevate ehituslubade väljastamise aluseks olevate projektide järgi tehtavad ehitustoimingud langevad omavahel lõviosas kokku, kuigi projektide pealkirjade järgi ei saaks see nii olla. Kaebaja selgitab, et ehitusloa nr 17024 p 5 järgi on ehitisaluseks pindalaks 368,7 m2 (sama ka nt ehitise olulised tehnilised andmed-lehel), ehitise suletud netopinnaks ning köetavaks pinnaks on 987,8 m2 (samad ka nt ehitise olulised tehnilised andmed-lehel). Kaebaja leiab, et ka seletuskirja tehniliste näitajate osas (14.osa) ilmneb samasuguse suurusega ehitise suletud netopind. Kaebaja hinnangul on ehitusloa nr 17024 toimiku seletuskirja tehniliste näitajate lehe järgi on hoone suletud netopinnaks hoopis 977,4 m2, kuid ehitusloa nr 22271 p 5 järgi on ehitisaluseks pindalaks 368,5 m2 (sama ka nt ehitise olulised tehnilised andmed-lehel), ehitise suletud netopinnaks 779,8 m2 ning köetavaks pinnaks on 642 m2. Kaebaja leiab, et ehitusloa nr 22271 toimikus oleva seletuskirja tehniliste näitajate osas on hoone suletud netopinnaks 779,8 m2. Seega on kaebaja hinnangul uue ehitusloa toimiku kohaselt ehitise suletud netopind 208 m2 võrra väiksem. Kaebaja toob välja, et ehitusloa nr 17024 p 5 järgi on vähimaks ja suurimaks korruste arvuks 3, ehitusloa nr 22271 kohaselt on nendeks aga 2. Uue ehitusloaga on formaalselt justkui loobutud ehitise 3.korruse versioonist, mida ei kinnita aga ehitusloa nr 22271 toimikust nähtuv. Kaebaja hinnangul on ehituslubade p 5 alusel vastavalt nihkes ka näitajad seonduvalt ehitise kõrguse, laiuse ja mahuga. Kaebaja selgitab, et ehitusloa nr 22271 p 7 kohaselt on võrreldes ehitusloaga nr 17024 vähendatud 8-lt 6-le kööginiššide arvu. Kaebaja on seisukohal, et täiesti kokkulangematud on paljud ehituslubade p-des 8 ja 9 märgitud asjaolud: nt, kasulik pind vastavalt 987,8 m2 ning 779,8 m2; elamispind vastavalt 474,1 m2 ja 457,5 m2 jne. Kaebaja leiab, et kokku ei lange ehitusloa nr 22271 toimiku järgi kokku ehitise ruumide spetsifikatsioonist tulenevad eluruumide pindalad ( ehitusloa nr 22271 p 9 ja ehitise oluliste tehniliste andmete p 5). Kaebaja märgib, et ehitusloa nr 17024 p 9 kohane eluruumide kogupindala 564,5 m2 kajastub ka nt ehitise olulised tehnilised andmed-lehel (vt p 5), uue ehitusloa järgne eluruumide kogupindala 571,5 m2 ka seletuskirja tehniliste näitaja osast. Kaebaja selgitab, et uue ehitusloaga on vähendatud tubade arvu 23-lt 21-le. Kaebaja hinnangul on vastavalt ehitusloa nr 22271 toimikule kaebajale kuuluva eluruumi pindalaks näidatud 54,4 m2 (seletuskirja tehniliste näitaja osa, allkirjastamata korteri olulised tehnilised andmed-leht jrk 3), ehitusloa nr 17024 toimiku järgi oli selleks aga 57,1 m2. Kaebaja on seisukohal, et kõikide ehitusloa nr 22271 toimikust nähtuvate eluruumide pindalad on teistsuguse suurusega, kui need olid ehitusloa nr 17024 toimikus. Kaebaja leiab, et ehitusloa nr 17024 toimiku korteri olulised tehnilised andmedlehtedelt ja seletuskirja tehnilised näitajad-lehelt (7.osa ja H.osa) nähtuvad korterite pindalad ei lange kokku ehitusloa nr 22271 toimikus olevatest dokumentidest nähtuvate andmetega. Kaebaja on seisukohal, et ka nii uue kui vana toimiku seletuskirja arhitektuursest osast (3.osa) nähtuvalt ei lange korterite pindalad kokku. Kaebaja selgitab, et ehitusloa nr 22271 toimiku järgi ei ole pööningukorrusele (katusekorrusele) väidetavalt kortereid planeeritud. Kaebaja leiab, et vana ja uue toimiku võrdluses on samuti vastavalt erinevad asjaolud, millised seonduvad keldrikorruse, 1. ja 2.korruse ning katusekorruse plaanidega (nt, ruumide pindalad). Kaebaja selgitab, et KÜ X x olevat esitanud 02.10.06 ehitusloa taotluse seoses ehitise ehitisregistri koodiga xxxxxxxxx, so asukoha aadressiga X x, Tallinn rekonstrueerimisega. Kaebaja leiab, et kuigi ehitusloa taotluse järgi on taotluse allakirjutajaks taotleja juhatuse liige A. E., ei vasta see tõele – A. E.i käekiri on teistsugune (09.10.06.a ja 23.10.06.a taotlused). Kaebajale on jäänud arusaamatuks asjaolu, et millegipärast on ehitusloas esitamata andmed ehitusprojekti koostaja kohta, samuti on allkirjastamata taotluse kolmas leht. Kaebaja selgitab, et mõõdistamine olevat aset leidnud

8 enne, kui väljastati 11.04.06.a ehitusluba nr 17024 - seega on kaebajale arusaamatu, mis erinevad sedavõrd ulatuslikult mõõtmistulemused seoses nn vana ja uue toimikuga. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et vastustaja on väljastanud 06.12.06 analoogse ehitusloa 11.04.06 väljastatuga, aktsepteerides sellega nn uues toimikus sisalduva (suuremat) õigsust, siis järeldub sellest mh, et vastustaja tunnistab oma vigu ehitusloa nr 17024 väljastamisel. Kaebaja leiab, et ehitusloa nr 22271 väljastamisega on vastustaja (kaudselt) võtnud omaks, et ehitusluba nr 17024, selle väljastamine ei olnud õiguspärane. Kaebaja on seisukohal, et uue ehitusloa toimikus kajastuvad asjaolud ei ole õiged ja ehitusluba nr 22271 ei ole õiguspärane, kuigi kaebaja peab ehitusloa nr 22271 toimikus sisalduvat adekvaatsemaks. Kaebaja leiab, et ehitusloa nr 22271 toimiku 04.09.06 asendiplaani järgi peaks olema hoone korruselisus projekteerija nägemusel kolm, mis on (hilisemalt) käsitsi parandatud kaheks (joonise vasak nurk); et hoonel peaks olema kolm korrust, nähtub ka seletuskirja tehniliste näitajate lehelt; ehitusloa nr 22271 toimik näeb lubamatult ette katusekorruse ehitamist. Kaebaja selgitab, et võrreldes 2007.a alguses vastustaja arhiivis olevat toimikut selle toimikuga, mille vastustaja esitas 2006.a käesoleva kohtuasja raames kohtule ja kaebajale, tuvastas kaebaja, et ehitusloa nr 17024 toimik ei ole reaalajas enam täpselt sama sisuga, kui ta oli seda siis, kui vastustaja selle eelnevalt kohtule ning kaebajale esitas. Kaebaja leiab, et nüüdses toimikus puuduvad (järelikult on toimikust eemaldatud) käesoleva aja seisuga vähemalt järgmised dokumendid: kooskõlastustabeli lk 2, 31.01.06.a korteriühistu X x üldkoosoleku protokolli nr 6 väljavõte, 30.06.05.a situatsiooniskeem, 06.12.05.a allkirjastamata katusekorruse plaan, 03.11.05.a 2.korruse plaan, 03.11.05.a keldrikorruse plaan, 03.11.05 joonis vaade loodest, 03.11.05.a joonis vaade kirdest, maja värviskeem, värvitoonide esimene leht, 11.2005.a allkirjastamata joonis magistraalliinide skeemi kohta, lisad-leht (lehe all "Tallinn 2005"), asendiplaan (pärast "6.Erinõuded"-lehte). Kaebaja seostab kõnealuses toimikus muudatuste tegemist sooviga asjakohaselt olulist varjata, kedagi (sh kohut) eksitada jne. Kaebaja on seisukohal, et TLPA 06.12.2006 ehitusloa nr 22271 vastuvõtmisel ei ole vastustaja ei faktiliselt ega õiguslikult põhjendanud, miks ei ole kaebaja poolt varasemalt esiletoodu, mis on olnud vastastajale teada, õige. Kaebaja märgib, et muu kõrval puudub haldusaktis viide õigussätetele, millised olnuks aluseks ehitusloa väljastamisel või viide mõnele muule dokumendile, kus olnuks esitatud ehitusloa väljastamise õiguslik alus. Kaebaja leiab, et haldusakti andmisel puudub ka faktiline alus. Kaebaja hinnangul ei ole haldusakti põhjal jälgitav, kuidas on haldusorgan jõudnud veendumuseni, et kaebaja argumendid ei pea paika. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole tegelikult üritanudki kaebaja vastuväidete - millised olid suunatud ehitusloa väljastamise lubamatuse äranäitamisele - õigsust kummutada. Kaebaja leiab, et ehitusluba nr 22271 on põhjenduste esitamata jätmisel või puudulikul märkimisel õigusvastane, mille tulemusel puudub kohtul sisuliselt võimalus kontrollida haldusakti vastavust kehtestatud nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et kui pidada kaevatavat ehitusluba õiguspäraseks, looks see muu kõrval eeldused selleks, et vastustaja, kolmas isik või mõni muu isik võiks teha mingeid muid või järgmisi toiminguid, tuginedes teadmisele, nagu olnuks see ehitusluba õiguspärane, nt võiks vastav isik hakata nõudma kinnistusraamatusse muudatuskannete tegemist, viimaks kinnistusraamatut vastavusse faktiliselt olemasolevaga. Kaebaja leiab, et vaidlustatav vastustaja haldusakt rikub kaebaja õigust nõuda, et ei rikutaks tema omandiõigust (selle ulatust, nt katusekorruse väljaehitamisega), et ei suurendataks tema maksekohustust, tingituna ehitamise tõttu asetleidvast omandi ulatuse muutmisest, et ei nõutaks temalt selliste ehitustööde eest tasumist, millised pole vajalikud ja põhjendatud, et ei rikutaks kodu puutumatuse põhimõtet, jne. Kokkuvõtlikult rikub (ohustab) kaevatav haldusakt kaebaja omandiõiguslikku, varalist jne olukorda (positsiooni) erinevatel põhjustel.

9 Kaebaja palub kohtul esitatud kaebused rahuldada ja tühistada TLPA 11.04.2006 ehitusluba nr 17024 ning 06.12.2006 ehitusluba nr 22271, samuti mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 90 krooni.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Ehitusseaduse (EhS) § 22 lg 5 kohaselt kehtestab ehitusloa vorminõuded majandusja kommunikatsiooniminister. Majandusja kommunikatsiooniministri 24.12. 2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ § 2 kohaselt väljastab kohalik omavalitsus nimetatud määruse lisas 1 toodud vormile vastava ehitusloa. Vastustaja kinnitab, et 11.04.2006 väljastatud ehitusluba nr 17024 ja 06.12.2006 väljastatud ehitusluba nr 22271 vastavad majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 63 lisas 1 toodud vormile. Vastavalt EhS § 56 lõikele 2 on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Samuti sätestab Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määrusega nr 405 kinnitatud „Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimääruse“ § 24 et registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Vastustaja selgitab, et andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastustaja on seisukohal, et pelgalt informatiivse kande olemasolu ehitisregistris ei riku kellegi õigusi. Vastustaja leiab, et kaebaja on asunud väärale seisukohale ning kohtul on võimalik ehituslubade sisulist õiguspärasust kontrollida. Vastustaja hinnangul on samasugusele seisukohale jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 14.07.2006 määruses haldusasjas nr 3-06-1156. Ringkonnakohus sedastab määruses, et: „/../Kaebaja seisukohta ehitusloa sisulise õiguspärasuse kontrollimatusest ringkonnakohus, olles lisaks kaebaja poolt kaebusele lisatud materjalidele tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga, ei jaga/../“. Vastustaja selgitab, et kaebaja on seisukohal, et 31.01.2006 ühistu üldkoosoleku otsusega nr 5 on soovitud sisuliselt muuta kaebajale kuuluva asja omandi suurust ning eelduslikult arvab kaebuse esitaja, et ehituslike muudatuste tegemine toob kaasa kaebajale kuuluva korteriomandi esemeks oleva ehitise reaalosa kui ka kaasomandi mõttelise osa suuruse muutumise. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, sest Eestis kehtib tugev kinnistusraamatusüsteem, millest tulenevalt saab kinnisasja omanik olla ainult see isik ja selles mahus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Vastustaja rõhutab, et projekti kohaselt, millele anti ehitusload ei vähene kaebaja reaalosa, samuti ei reguleeri ehitusluba omandi ulatust ning pelgalt ehitustegevuse tagajärjel asja omandi ulatus ei muutu. Vastustaja kinnitab, et kuna kinnistusraamatus kannet muudetud ei ole, kuulub kaebajale reaalosana korter üldpinnaga 54,4 ruutmeetrit ning 544/5715 mõttelist osa maatükist ja ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. Vastustaja selgitab, et ehitusloa nr 22271 väljastamise aluseks olevate materjalide juurde on lisatud X x korteriühistu esimehe A. E. 23.10.2006 taotlus, milles kinnitatakse, et korterelamu renoveerimine ei muuda korteri nr 2 reaalega mõttelise osa suurust. Vastustaja selgitab, et vastavalt EhS § 12 lg 2 ei anna ehitusluba õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, seega ei saa asjaolu, et üks omanik ehitab ilma teis(t)e kaasomaniku loata, olla ehitusloa tühistamise aluseks. Vastustaja on seisukohal, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitis, see tähendab, et kohalik omavalitsus on kontrollinud ehitusprojekti vastavust ehitustehnilistele normidele jms. Vastustaja kinnitab, et faktiline ehitamine saab aga toimuda kõigi ehitise omanike nõusolekul ja sellise nõusoleku küsimine on iseenesest eraõiguslik, mitte avalik-õiguslik suhe. Vastustaja rõhutab, et kohalik omavalitsus ei sekku eraomanike vahelistesse suhetesse. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt HMS § 51 lg 1 reguleerib haldusakt avalik-õiguslikust suhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas on kaebaja tuginenud eelkõige tsiviilõiguse normidele. Vastustaja on seisukohal,

10 et ehitusluba kui haldusakt ei saa kuidagi reguleerida kaasomanike vahelisi tsiviilsuhteid ning ehitusloaga ei reguleerita kaebaja tsiviilõigusi ja -kohustusi. Vastustaja palub kohtul jätta S. L.’i kaebused rahuldamata täies ulatuses ja kohtukulud kaebaja enda kanda.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

Kolmandad isikud on seisukohal, et kaevatavad ehitusload on väljastatud õiguspäraselt ja ehituslubade väljastamisel ei ole rikutud EhS nõudeid ega S. L.i õigusi. Kolmandad isikud leiavad, et kaebuste läbivaks motiiviks on S. L.i vastuseis X x hoone üldkonstruktsioonide ning teistele korteriomanikele kuuluvate korterite remontimisele ja rekonstrueerimisele. Kolmandad isikud on seisukohal, et korteriomanike/hoone kaasomanike vaheline õigussuhe on eraõigussuhe. Kolmandad isikud leiavad, et kaevatud ehituslubade alusel teostatavate ehitustööde tegemiseks on vajalik kaasomanike enamuse nõusolek ja vastava nõusoleku andsid 10.07.2005 kõik korteriomanikud, sh S. L.. Kolmandad isikud on seisukohal, et asjaolu, et kaebajale ei meeldi hoone rekonstrueerimine ja teiste korterite remontimine, ei ole aluseks ehituslubade tühistamisele. Kolmandad isikud selgitavad, et ehitusloa andmise protsessis kuulati S. L.i argumendid ära ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on oma 14.07.2006 määruses asunud seisukohale, et ehitusluba nr 17024 on väljastatud õiguspäraselt. Kolmandad isikud on seisukohal, et S. L. ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset faktilist asjaolu ega tõendit, mis tema õiguste väidetavat rikkumist tõendaks ja kaebajal puudub õigus keelata X x teiste korteriomandite reaalosade piires ehitustööde tegemist. Kolmandad isikud leiavad, et KÜ suhted oma liikmetega, korteriomanike omavahelised suhted korteriomanike kaasomandi eseme majandamisel ja korrashoiul ei oma tähtust ehitusloa õiguspärasuse hindamisel. Kolmandad isikud kinnitavad, et nende eesmärk ei ole kaebajale kunstlike maksekohustuste panemine, kaebaja kodust ilmajätmine ega mittevajalike või põhjendamatute ehitustööde tegemine, vaid korterelamu lagunemise peatamine, hoone korrastamine ja elamistingimuste kaasajastamine, et elamu sobiks Kadrioru miljöösse ning selle kasutamine oleks ohutu ning vastaks eluruumilt eeldatavale kvaliteedile. Vastavalt AÕS § 72 lg 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Kolmandad isikud leiavad, et kortermaja nende osade, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, remonti ja rekonstrueerimist saab seega teostada kaasomanike enamuse otsusel, tingimusel, et sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kolmandad isikud kinnitavad, et kõik X x elamu kaasomanikud olid korteriühistu esimesel üldkoosolekul 10.07.2005 elamu renoveerimise poolt (vt lisa 1, KÜ X x üldkoosoleku protokoll nr 1) ja kaasomanike enamus ehk korteriomanikud, kellele kuulub 90% kaasomandist, on sellel seisukohal ka praegu. Kolmandad isikud selgitavad, et asjaolu, et remonttööd nii maja üldkonstruktsioonide osas tervikuna kui ka korterites on vajalikud, on samuti tõendatud 10.07.2005 üldkoosoleku protokolliga nr 1 ja protokolli teisel lehel on lühiülevaade maja tehnilisest seisundist. Kolmandad isikud lisavad, et tegelikkuses olid veeja kanalisatsioonitorud läbi roostetanud ning pea täielikult amortiseerunud, keldrisse sattus elamu kanalisatsioonist fekaale ja seal ei saanud kummikuteta liikuda. Kolmandad isikud selgitavad, et elamu elektrisüsteem, mis põhines vanal 3-faasilisel standardil, oli amortiseerunud, selle kasutamine ei olnud enam ohutu, kohati puudusid hoovil piirded, hoovis asunud kuurilobudikes ööbisid sageli asotsiaalid. Kolmandad isikud tõendavad elamu ülalkirjeldatud seisundit kohtule esitatud fotomaterjalidega. Kolmandad isikud kinnitavad, et rekonstrueerimistööd on peaaegu valmis ja töödega ei ole muudetud elamu olemust ega selle kasutusotstarvet. Kolmandad isikud on seisukohal, et eelnimetatud ja muude hilisemalt

11 ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde tegemine ei kahjusta S. L.i õigusi. Kolmandad isikud leiavad, et kõikide korteriomanike ühistes huvides on elamus avariiohu kõrvaldamine, samuti hoone korrastamine. Kolmandad isikud kinnitavad, et tööd on valdavalt teostatud ning tööde tegemise käigus ei rikutud S. L.i omandit, seda ei suurendatud ega vähendatud, teiste korteriomandite reaalosade remontimisega ei saakski S. L.i omandit suurendada. Kolmandad isikud on seisukohal, et pigem paranes elamu ja selles asuvate korterite, sh kaebaja, elukeskkond ning tagati maja säilimine pikkadeks aastateks, samuti ei ole muudetud hoonet ega selle kasutusotstarvet. S. L.i väide pööningukorrusele korterite ehitamisest ei vasta tegelikkusele. Kolmandad isikud kinnitavad, et algselt küll selline kavatsus oli, kuid S. L.i vastuseisu tõttu ja ehitusloa puudumisel ei ole pööningukorrust korteriteks ümber ehitatud, kuivõrd tegemist on Kadrioru miljööväärtuslikus piirkonnas asuva elamuga, lähtuti ehitustööde tegemisel lisaks nõuetekohasele ehitusprojektile ka kultuuripärandi säilitamiseks kehtestatud nõuetest. Kolmandad isikud selgitavad, et hoone fassaadi renoveerimise aluseks oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti väljastatud fassaadipass, millega sätestati fassaaditööde ja – materjalide kohustuslikud nõuded, sh nõuded olemasoleva laudise säilitamiseks ning kasutatavatele värvidele ja värvilahendusele. Kolmandad isikud leiavad, et ära tõendatud on asjaolu, et hoone renoveerimistööd teostati kvaliteetselt sellega, et X x tunnistati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt projekti „Vana maja korda!“ raames kõige paremini korrastatud majaks, KÜ X x pälvis lisaks tänu hoone ajalooliste fassaadidetailide säilitamise eest (27.03.2007 pressiteade „Tallinn jagab auhindu paremini restaureeritud hoonetele“). Kolmandad isikud on seisukohal, et eeltoodu lükkab ümber kaebuste väited hoone rekonstrueerimisprojekti arhitektuurse lahenduse vastuvõetamatusest ning ajaloolise ilme kaotsiminekust, samuti X x hoone või selle majandusliku otstarbe muutmisest. Kolmandad isikud leiavad, et seega puudub kaebajal kaitsmisväärne isiklik huvi kaebeõiguse teostamiseks ja asjaolu, et kaebajale põhimõtteliselt ei meeldi hoone (selle katuse, fassaadi, torustike, elektrija küttesüsteemide) ning teiste korterite remontimine ja korrastamine, ei ole aluseks ehituslubade tühistamisele. Kolmandad isikud paluvad kohtul jätta S. L.’i kaebused rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda ning mõista kaebajalt välja kolmandate isikute kohtukulud summas 46 154, 72 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebustega ja vastustaja seletuse ning kolmandate isikute seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel:

AS Koidula Invest esitas 11.04.2006 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitusloa taotluse nr 17024, ehitusloa saamise eesmärgiks oli ehitise rekonstrueerimine aadressil X tn x, Tallinn.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 11.04.2006 AS-ile Koidula Invest ehitusloa nr 17024 ehitise rekonstrueerimiseks.

20.11.2006 esitas AS Koidula Invest Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse ehitise rekonstrueerimiseks, mis registreeriti numbriga 22270.

12

06.12.2006 väljastas TLPA X tn x, Tallinn korterelamu rekonstrueerimiseks ehitusloa nr 22271.

Tallinnas, Kadriorus (miljööväärtuslikus piirkonnas), aadressil X tn x asuv kultuuriväärtuslik ehitis (korterelamu) on käesoleval ajal renoveeritud. X x hoone renoveerimistööde kvaliteeti kinnitab asjaolu, et Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt projekti „Vana maja korda“ raames tunnistati X x hoone kõige paremini korrastatud majaks. Lisaks sellele pälvis KÜ X x tänu hoone ajalooliste fassaadidetailide säilitamise eest (27.03.2007 pressiteade „Tallinn jagab auhindu paremini restaureeritud hoonetele“). Kohtule on selle tõendamiseks esitatud ka fotomaterjal, millel on võrdlusena esitatud fotod hoone X x seisukorrast enne renoveerimistööde algust ning peale renoveerimist. Kohtu hinnangul on kultuuriväärtusliku hoone renoveerimine positiivne lahendus vana maja säilitamiseks ning selle seisukorra parendamiseks. Hoone fassaadi renoveerimisel kultuuripärandi säilitamiseks oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt väljastatud fassaadipass ning hoone fassaadi renoveerimistööd teostati vastavalt fassaadipassis toodud nõuetele.

Kohus leiab, et X x hoone renoveerimine, mille aluseks olid vaidlustatud ehitusload, ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Remondija rekonstrueerimistööd teostati vastavalt vaidlustatud ehituslubadele ning olid nendega kooskõlas. Remondija rekonstrueerimistööde käigus hoone parameetrid ega kasutamisotstarve ei muutunud. Välja ehitati uue katuse paigaldamise käigus katusealune ruum (nn pööning), mida kolmandate isikute väitel võib kasutada pesukuivatusruumina vms ning mis on üldkasutatav pind, st korteriomanike ühiskasutuses. Kolmandad isikud selgitasid, et algselt oli soov välja ehitada katusealused elamispinnad, aga kuna S. L. oli sellele kategooriliselt vastu ning oma nõusolekut ei andnud, loobuti sellest. Kohus siinkohal märgib, et vaidlustatud ehitusload ei näe ette katusekorruse väljaehitamist eluruumideks. Ehitusloal nr 22271 on märgitud „korterelamu rekonstrueerimine“. Ehituslubades rõhutatakse, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluste ehituslubade väljastamine X x hoone rekonstrueerimiseks ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kohus ei ole käesolevas kohtuvaidluses tuvastanud vastustaja poolt ehituslubade väljastamise käigus menetlusnormide rikkumist, mis oleks võinud viia ebaõige otsustuseni.

Ehitusseaduse §-is 22 on sätestatud ehitusloa mõiste, mille lõike 1 kohaselt ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister.

Ehitusseaduse § 23 lg 1 kohaselt ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

13 Majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ § 2 kohaselt väljastab kohalik omavalitsus nimetatud määruse lisas 1 toodud vormile vastava ehitusloa.

Ehitusseaduse § 27 sätestab ehitusloale kantavad andmed, mille kohaselt ehitusloale kantakse: 1) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; 2) ehitusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; 3) ehitusloa väljastamise kuupäev; 4) ehitusloa number; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitise kasutamise otstarve; 7) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; 8) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise aeg.

Kohus on seisukohal, et kaevatavad ehitusload vastavad ettenähtud vormile ning on seadusega kooskõlas.

X x hoone rekonstrueerimistööde käigus S. L.´i omandis oleva eluruumi pindala ei suurenenud ega vähenenud, selle reaalega mõttelise osa suurust ei muudetud. Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi X x-x suurus ei muutunud. Siinkohal kohus rõhutab, et vaidlustatud ehitusload ei näinud ette mingeid muudatusi X x-x eluruumi osas. Kohus nõustub vastustajaga, et projekti kohaselt, millele anti ehitusload, ei vähene kaebaja reaalosa, samuti ei reguleeri väljastatud ehitusload korteriomandi ulatust jms. Kohtu hinnangul kaebaja väited selle kohta, et ehituslike muudatuste tegemine toob kaasa korteriomandi esemeks oleva ehitise reaalosa ning kaasomandi mõttelise osa suuruse muutmise, on paljasõnalised ja tõendamata. Kinnistusraamatu kande kohaselt S. L.´le kuulub reaalosana korter üldpinnaga 54,4 m2 aadressil X x-x, Tallinn ning 544/5715 mõttelist osa maatükist ja ehitise osast ning käesoleva ajani ei ole seda kannet muudetud. Samuti on alusetu kaebaja väide, et temal suureneb maksekohustus ning et ta jääb lõpuks ilma temale kuuluvast X x-x korteriomandist. Kaebaja suhtes ei ole rikutud omandiõigust ega ka kodu puutumatuse põhimõtet vms. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud riivet kaebuse esitaja põhiõigustele.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadega ning ei pea vajalikuks nende ülekordamist.

Kohus leiab, et kaebuste motiivid ei ole piisavad kaevatavate ehituslubade tühistamiseks.

Kohtukulude hüvitamise taotluse on esitanud kolmandad isikud. Kohtukulude suuruseks, mida soovitakse kaebuse esitajalt välja mõista, on 46 154, 72 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks temale liiga koormav, seega kaebaja suhtes ebamõistlik. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 10 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab kohtukulud menetlusosaliste endi kanda.

14

Elle Kask Kohtunik