2-06-21490/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-21490 Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi M.J. hagi A. K. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: M. J.i, . Kostja: A. K.i, .

Kohtuistungi toimumise aeg

03. juuli 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: M.J. Kostja: A.K.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

Rahuldada M. J. hagi.

Muuta Narva Linnakohtu 03.03.1996.a. kohtuotsusega nr 2-853 väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt A. K.hageja M. J.kasuks tütre J. K., sünd. ..a., ülalpidamiseks alates 14.08.2006 kuni 31.12.2006.a elatusraha igakuiselt 1500 krooni ning alates 01.01.2007.a. igakuiselt 1800 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 05. juuli 2007.a kell 15.30 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja elas koos kostjaga abielulahutamiseni 06.06.1996.a, abielust on pooltel sündinud tütar J.K., sünd ..a. Narva Linnakohtu kohtuotsusega 2-853 06.06.1996.a on kostjalt välja mõistetud elatis tütre ülalpidamiseks hageja kasuks summas 400 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtutäituri täitemenetluse alusel maksab kostja elatist ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 750 krooni igakuiselt alates 01.01.2006.a. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Teisi lapsi kostjal ei ole. vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusele nr 328 kuupalga alammäära suurus koostab 3000 krooni. Vaatamata sellele, et hagejal on kõrgharidus, hagi esitamise ajal ta ei töötanud ning materiaalne olukord oli raske. Hagi esitamisel õppis hageja Narva Kutseõppekeskuses päevases osakonnas. Hageja igakuine sissetulek oli 1050 krooni, s.h lapsetoetus 300 krooni ja elatis 750 krooni. Tütar on 13-aastane. Tema vajadused kasvavad. Lapse normaalseks kehaliseks arenguks on vaja hästi toituda, selleks kuus on vajalik umbes 1000 krooni. Tütrele on vaja hea kosmeetikat, aluspesu, riided, selleks on vaja ka umbes 1000 krooni kuus. tütar käib koolis ja tal on vajalik koolitarbeid osta – 200 krooni kuus. tütre normaalseks vaimseks arenguks maksab kostja igakuiselt 150 krooni interneti eest ning 100 krooni kaabeltelevisiooni eest. Igakuiselt kulutakse 150 krooni kontsertide, teatri ja kino külastamiseks. Kostja töötab ja temal on piisav sissetulek. Hageja leiab, et kostja sissetulek lubab maksta igakuiselt elatist summas 2000 krooni. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 4 palub hageja suurendada elatise suurust tütre J. K. ülalpidamiseks kuni 2000 krooni igakuiselt lapse täisealisuseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni.

03.01.2007 esitas hageja kohtule täpsustava hagiavalduse elatise suuruse suurendamises ning vähendas oma nõuet. Esitatud avalduse kohaselt leidis hageja, et kostja sissetulek lubab maksta elatist summas 1800 krooni ning palus suurendada elatise suurust tütre ülalpidamiseks kuni 1800 kroonini igakuiselt.

Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 04.09.2006.a, kuid kirjaliku vastuse ei ole kohtule esitanud.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma esitatud nõude juurde ning palus suurendada elatis ning mõista kostjalt välja elatis alaealise lapse J. K., sünd ..a, ülalpidamiseks hageja kasuks suuruses pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtuistungil tunnistas kostja hagi nõudeid täies ulatuses ning oli nõus elatise suurendamisega. Hagi õigeksvõtmine on protokollitud.

Narva Linnakohtu 06.06.1996.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses ¼ miinimumpalgast kuus hageja kasuks kuni tütre J. täisealiseks saamiseni.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

Hageja ei tööta pika aja jooksul, õpib alates 1.09.2005 kuni 29.02.2008 Narva Kutseõppekeskuses ning sai õppetoetust ja riikliku toimetulekutoetust, saab 300 krooni lastetoetust ja elatist, aeg-ajalt teeb hageja lepingulisi töid, mille eest saab kasumi. Hagejal on ½ majaomandist Narva-Jõesuus aadressil . ja ½ korteriomandist .. Kostja töötab. Saab igakuist palka summas 5000-6000 krooni. Omandis ei ole mingit vara.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 14.08.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik