2-07-18159/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-18159

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18159 Tsiviilasi

E. N. hagi A. N. vastu lapsega suhtlemise korraldamise nõudes Menetlusosalised Hageja: E. N. (isikukood .) Kostja: A. N. (isikukood .) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda E.N. hagi A. N.vastu lapsega suhtlemise korraldamise nõudes menetlusse võtmisest.

2. Tagastada hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale.

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud

08.05.2007.a esitas E. N. hagi . N. vastu lapsega suhtlemise korraldamise nõudes.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et tuleb keelduda E.N. hagi A. N. vastu lapsega suhtlemise korraldamise nõudes menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale.

Hageja esitas hagiavalduse A. N. vastu lapsega suhtlemisaja määramise nõudes. Hagiavaldusest tuleneb, et kostja elab Islandis koos lapse K. N. (isikukood .), kellega hageja nõuab suhtlemisaja määramist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.
See tähendab, et
väite õigsust eeldatakse. Kuna hageja väidab, et laps elab koos emaga Islandis, kohus eeldab, et see on õige.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita asjade kohtualluvust kirjeldavas jaos puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 2

2-07-18159

nimetatud hagita asjade kohtualluvust reguleeriv paragrahv. Seetõttu kuulub kohaldamisele antud asjaoludel tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 116 lg 1, mille järgi selles jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 110 sätestatud, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel on § 110 rakendamine põhjendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 110 lg 3 alusel lahendab eestkosteasja eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Eelnevast tuleneb, et hagita perekonnaasja lahendab lapse asukohajärgne kohus. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 järgi vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust.

Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 559 lg 1 kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Antud juhul on tähtis teada, kas laps ise soovib isaga suhelda, järelikult lapse ärakuulamine on kohustuslik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asja menetlemine lapse elukohajärgses kohtus võimaldab lapse huvide paremal tasemel arvesse võtmist ning samuti lapse asukohariigis kehtiva õiguse kiiremat ja asjakohasemat rakendamist.

Eeltoodud põhjenduste alusel ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kuna hagi ei allu sellele kohtule.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p

2 ja § 372 lg 1, 4, 6, 7, § 463-466, § 661.

Natalja Losevtsova Kohtunik