3-06-310/48 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-310 Haldusasi Piret Ustavi kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkti 24 ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.01.2006 ehitusloa nr 15820 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Piret Ustavi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. juuni 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Piret Ustav, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustajad Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet, esindaja Jaan Lindsaar Kolmas isik Skanska EMV AS, esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kolmas isik Eesti Näituste AS, esindaja Raul Talts

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Piret Ustavi apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-310 osas, millega Piret Ustavilt mõisteti välja menetluskulud. Teha selles osas uus otsus. 3. Mõista Piret Ustavilt Skanska EMV AS kasuks välja Tallinna Halduskohtus kantud menetluskulud 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 5 000 (viis tuhat) krooni. 4. Mõista Piret Ustavilt Eesti Näituste AS kasuks välja Tallinna Halduskohtus kantud menetluskulud 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 5 000 (viis tuhat) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-06-310

2(7) 1. Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 otsusega nr 106 „Detailplaneeringute kehtestamine Haabersti, Nõmme, Kristiine ja Kesklinna linnaosas“ punktiga 4.1 kehtestati Kesklinna linnaosas Eesti Näituste AS territooriumi detailplaneering (I kd, tl 132).

Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 otsusega nr 97 „Maarjamäe klinti ümbritseva ala detailplaneeringu osaline kehtestamine Kesklinnas ja üldplaneeringu osaline muutmine“ kehtestati detailplaneering, mis nägi ette muuhulgas üheteistkorruselise elamuja ärihoone ehitamise. Otsuse kohaselt muutub detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks samale alale Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 otsuse nr 106 punktiga 4.1 kehtestatud Eesti Näituste AS territooriumi detailplaneering (I kd, tl 14, tl 133).

Piret Ustav esitas detailplaneeringu tühistamiseks halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohtu 15.03.2005 otsusega haldusasjas nr 3-1766/2004 jäeti kaebus rahuldamata (I kd, tl 15-19; II kd, tl 15-19). Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3- 04-165 halduskohtu otsus tühistati ja uue otsusega tühistati Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 otsus nr 97 Pirita tee 28 asuva kinnistu osas (I kd, tl 250-257). Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2006 määrustega jäeti ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.

Nimetatud kohtumenetluse ajal detailplaneeringu kehtivust esialgse õiguskaitse korras ei peatatud (Tallinna Halduskohtu 15.07.2004 ja 11.11.2004 määrused (vastavalt I kd tl 89-90 ja tl 91) ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2004 määrus (I kd tl 92-94)).

2. Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2005 määrusega nr 2-3/944/05 tehti Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettekirjutus vaadata hiljemalt 8. septembriks 2005 sisuliselt läbi Skanska EMV AS taotlus ehitusloa andmiseks Pirita tee 28 kinnistule Tallinnas.

Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2005 istungi protokolli nr 50 päevakorrapunkt 31 „Linnavalitsuse seisukoha esitamine Pirita tee 28 kinnistule ehitusloa väljastamise kohta“ punktiga 1 otsustati mitte nõustuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ehitusloa väljastamisega Pirita tee 28 kinnistule 11-korruselise eluja ärihoone püstitamiseks ja punktiga 2 otsustati teha ehitusloa taotlejale Skanska EMV AS-le ja Pirita tee 28 krundi omanikule Eesti Näituse AS-le ettepanek astuda läbirääkimistesse ehitusloa mitteväljastamisest tulenevate küsimuste lahendamiseks ja Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Maarjamäe klinti ümbritseva ala ja detailplaneeringu osaline kehtestamine kesklinnas ja üldplaneeringu osaline muutmine“ muutmiseks.

3. Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunktiga 24 otsustati tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2005 istungi protokolli nr 50 päevakorrapunkti 31 punktid 1 ja 2.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 16.01.2006 ehitusloa nr 15820 Skanska EMV AS- le aadressile Pirita tee 28A.

4. Piret Ustav esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkt 24 ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.01.2006 ehitusluba nr 15820. Kaebuse põhjendused on järgmised: a) Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunktis 24 ei ole sisuliselt analüüsitud ega ümber lükatud neid motiive, mis tingisid Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2005 protokolli nr 50 päevakorrapunkti 31 punktide 1 ja 2 kehtestamise – Tallinna Linnavalitsuse seisukoht, et Pirita tee 28 hoone on ehitusmahult piirkonda sobimatu.

3-06-310

3(7) Kaevatavast protokollilisest otsusest ei selgu haldusakti andmise motiivid ega faktiline ja õiguslik alus. b) Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei oleks tohtinud ehitusluba nr 15820 väljastada, kuna kaebaja on vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 otsuse nr 97, millega on kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt on planeeringualasse jäävale Pirita tee 28 kinnistule ette nähtud 11-korruseline eluja ärihoone püstitamine. Ehitusloa väljastamiseks ei andnud alust ka kaevatav protokolliline otsus, kuna see on motiveerimata. Kuni 08.05.2005 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 3 sätestas, et kohalik omavalitsus ei tohi teha toimingut ega anda haldusakti sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaidlustust või ettepanekut põhjustanud planeeringulahenduse või planeeringusätte alusel, arvates vaidlustuse või ettepaneku saamise päevast kuni ettepaneku kohta tehtud otsuse jõustumiseni. c) Kohtuistungil selgus, et kaebaja ei ole korteriomandi Pirita tee 26F–47 omanikuks, vaid kasutab seda üürilepingu alusel. Kuid teda saab vaadelda tulevase korteriomanikuna, kelle kinnisvara väärtus väheneb. Kaob ära vaade merele ja teise auto parkimise võimalus. Kaebaja soovib, et ehitatav maja ei oleks nii kõrge, vaid Laferme keskusega ühekõrgune.

5. Tallinna Halduskohtu 12.02.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti Piret Ustavilt Skanska EMV AS kasuks välja menetluskulu 65 000 kr ja Eesti Näituste AS kasuks välja menetluskuluna 49 000 kr. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised: a) Tallinna Linnavalitsuse protokoll ei ole haldusakt ega eelhaldusakt, vaid haldusesisene toiming, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kui ta soovib vaidlustada väljastatud ehitusloa seaduslikkust. Kohus pole veendunud, et ehitusloa väljastamise tingis kaevatav protokolliline otsus, kuigi ehitusloas sellele viidatakse. Õige on vastustaja seisukoht, et protokollilise otsusena vormistatud päevakorrapunktidest ei tulene õiguslikke tagajärgi, nendega ei reguleerita avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumit, ei lõpetata isikute õigusi ja kohustusi. Et Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ehitusloa, siis saab isikute õigusi rikkuda vahetult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevus või ehitusluba. Tulenevalt Riigikohtu 29.01.2001 lahendist haldusasjas nr 3-3-1-64-00 ei anna kohus hinnangut akti või toimingu õiguspärasusele, kui ta leiab, et vaidlustatud toiming või akt ei riku kaebuse esitaja õigusi. b) Ehitusseadus ei sätesta, kes võib ehitusloa kohtus vaidlustada. Seega tuleb juhinduda HKMS § 7 lg-st 1, mis sätestab, et tühistamiskaebuse halduskohtusse võib esitada üksnes isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi ja piiratud tema vabadusi. PlanS § 26 lg-st 1 ei järeldu, et igaühe kaebeõigus laieneb ka ehitusloa vaidlustamisele, ja see säte ei kohaldu kaebeõigust reguleeriva sättena ka siis, kui sama isik on eelnevalt vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustamise fakt iseenesest ei tekita kaebajale subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. b) Kaebuse esitamisel ei avaldanud kaebaja, et tal ei ole korteriomandit. On selgunud, et kaebaja ei ole korteri omanik, vaid ta kavatseb kunagi osta selle korteri, kus ta praegu elab. Ta leiab, et kuna ta saab korteri omanikuks tulevikus, siis rikutakse ikkagi tema omandiõigust. Kaebaja seisukoht on oletuslik, sest omanik otsustab, kas ja kellele ta korteri müüb. Seega ei ole kaebaja suhtes rikutud põhiseaduse §-s 32 sätestatud igaühe õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Arvestades, et Pirita tee 26F–47 omanik on AS Sampo Pank ning eelmärge on tehtud OÜ Käpik kasuks ja et need isikud ei ole kohtule kaebust esitanud, tuleb järeldada, et korteriomandi omanik AS Sampo Pank on nõustunud, et piirkonda ehitatakse uus hoone. P. Ustav ei ole volitatud isik ja tal puuduvad õigused korteriomandi suhtes. AS Sampo Pank vastuses Skanska EMV AS 05.12.2006 kirjale märgiti, et AS Sampo Pank ei ole huvitatud ehitusloa vaidlustamisest, P. Ustavile ei ole antud mingeid õigusi korteriomandi suhtes ning OÜ-le Käpik ja P. Ustavile ei ole antud volitusi ehitusloa vaidlustamiseks. Seepeale esitas kaebaja tema ja OÜ Käpik vahel 01.03.2004 sõlmitud üürilepingu. Selle pinnalt selgitas AS Sampo Pank kolmandale

3-06-310

4(7) isikule, et omanikuna ei ole ta kooskõlastanud seda üürilepingut ja ei kooskõlastagi, sest selles puuduvad olulised lepingutingimused. c) Kui kaebajal puudub omandiõigus, mida kaitsta, siis ei saa protokolliline otsus või ehitusluba rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi tulenevalt PS §-st 32. Kaebaja ja OÜ Käpik vahelise üürilepingu olemasolu ei muuda olukorda. Omanik ei ole veel teinud plaane korteriga seonduvalt. Kaebajal ei saa olla omaniku tahtest ja õigustest rohkem õigusi. d) Põhjendatud menetluskulud Skanska EMV AS puhul on 65 000 krooni ja Eesti Näituste AS puhul 49 000 krooni, mis kuuluvad väljamõistmisele kaebuse esitajalt.

ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Piret Ustavi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 12.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkt 24 on vaidlustatav halduskohtus koos Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.01.2006 ehitusloaga nr 15820. Selles ehitusloas viidatakse üheselt osundatud protokollile, mis pole internne haldusakt. Olukorras, kus kaebajale on tagatud küll õigus vaidlustada detailplaneering, kuid puudub õigus vaidlustada ehitusluba, mis on antud planeeringuvaidluse ajal, ei ole täidetud põhiseaduse §-st 15 tulenev efektiivse kaebeõiguse võimalikkus. Kohus ei ole motiveerinud, miks PlanS § 26 lg-st 1 tulenev kaebeõigus on välistatud ehitusloa suhtes olukorras, kus detailplaneering ja ehitusluba on õiguslikult lahutamatud. Detailplaneeringu vastuvõtmise ajal kuni 08.05.2005 kehtinud PlanS § 26 lg-st 3 lähtuvalt ei oleks tohtinud ehitusluba välja anda põhjusel, et toimus vaidlus detailplaneeringu kehtivuse üle. b) Kaebuse esitaja elab ehitusloa alusel püstitatava maja läheduses asuvas korteris. See, kas ta on üürnik ja kas tal on õigus tulevikus korter osta, omab tähtsust üksnes rikkumise ulatuse hindamisel. Detailplaneeringuga vastuolus oleva elamu rajamine on igal juhul kaebaja huvidega vastuolus. Ebaõige on kohtu seisukoht, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustamise fakt ei tekita kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Ehitusluba, mis on välja antud kehtetuks tunnistatud detailplaneeringu alusel, on ebaõige ja ei saa olla kehtiv. Tegelikkuses püstitatakse hoopis 13-korruselist hoonet. Ehitusluba ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti tingimustele. c) Menetluskulude väljamõistmiseks puudub alus, sest HKMS § 92 lg-st 7 tuleneb, et kolmandate isikute kulusid saab hüvitada üksnes siis, kui need hüvitatakse vastustajale. Kui kohus leiab, et menetluskulusid saab kaebajalt välja nõuda, siis palub kaebaja neid vähendada.

7. Vastustajate Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses paluti apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt: a) Kaebaja ei ole jätkuvalt osundanud ühelegi seaduse või mõne muu õigusaktiga tagatud õiguse või vabaduse rikkumisele. Detailplaneeringu vaidlustamise faktist iseenesest ei tulene õigust vaidlustada ehitusluba. Detailplaneeringu võib küll vaidlustada ilma, et see rikuks konkreetse isiku õigusi või vabadusi, kuid ehitusloa vaidlustamisel tuleb kaebajal viidata, milliseid tema õigusi ja vabadusi ehitusloa väljastamisega rikutakse. Ehitusloa väljastamine detailplaneeringu vaidlustamise ajal ei ole välistatud ja kohtu poolt detailplaneeringu tühistamisega ei kaasne ilmtingimata ehitusloa tühistamine. b) Ehitus on järgus, kus Pirita tee 28a krundile rajatakse hoone kümnendat korrust. Kaebaja ei ole näidanud, milliste faktiliste asjaolude alusel ta järeldab, et ehitatakse tegelikult 13-korruseline hoone.

8. Kolmandad isikud Skanska EMV AS ja Eesti Näituste AS leidsid, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta, ja nõustusid halduskohtu otsusega.

3-06-310

5(7) Menetluskulude osas märgitakse, et HKMS § 92 lg-s 7 sätestatuga on otsus kooskõlas. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kolmas isik on menetluskulude hüvitamise osas võrdsustatud poolega ja tema menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele § 92 lg-s 7 ettenähtud korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Apellant ei väida apellatsioonimenetluses enam tema õiguste rikkumist vaidlustatud haldusaktiga, vaid tugineb kaebuse esitamisel PlanS § 26 lg-le 1, mille kohaselt planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Apellant märgib õigesti, et Riigikohtu 09.06.2004 otsuses nr 3-3-1-28-04 on leitud, et PlanS § 26 lg 1 järgi ei ole kohtusse pöördumise aluseks planeeringu peale kaebuse esitamisel isiku õiguste ja vabaduste piiramine, vaid kohtusse võib pöörduda igaüks, kes leiab, et planeering on õigusvastane olenemata sellest, kas see rikub kaebaja õigusi. Ehitusloa vaidlustamiseks erinevat kaebeõigust HKMS §-st 7 ei ole sätestatud.

10. Käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2006 määruses (I kd, tl 182-184) märkis kohus, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu vaidlustamise fakt iseenesest ei tekita kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. PlanS § 26 lõikest 3 sellist õigust ei tulene, sest 6. aprillil 2005 vastu võetud planeerimisseaduse muutmise seaduses, millega viidatud sätte 8. maist 2005 jõustunud redaktsioon kehtestati, puudub rakendussäte, mis näeks ette varasemast redaktsioonist tulenenud keelu edasiulatuva kohaldamise pooleliolevate planeeringuvaidluste puhul. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. PlanS § 26 lg 3 varasem redaktsioon ei omanud edasiulatuvat jõudu pärast selle kehtetuks tunnistamist selliselt, et varem kehtestatud planeeringute alusel oleks ehitusloa väljastamine olnud keelatud ka pärast sätte kehtetuks tunnistamist. Samale seisukohale asus ringkonnakohus 24.08.2005 määruses haldusasjas nr 2-3/944/05 (I kd, tl 98-101), kui ta tegi Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettekirjutuse vaadata sisuliselt läbi Skanska EMV AS taotlus ehitusloa andmiseks Pirita tee 28 kinnistule.

Asjaolu, et ehitusloa andmise aluseks olevat detailplaneeringut on õigus vaidlustada isikul sõltumata sellest, kas sellega rikutakse tema õigusi, ei too kaasa sama ulatuslikku kaebeõigust ehitusloa vaidlustamisel. Detailplaneering ja ehitusluba on erineva sisuga haldusaktid.

11. Kaebeõigust ei anna apellandile ka HKMS § 26 lg 1 p 1, mis annab halduskohtule õiguse kaebuse lahendamisel teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, koosmõjus detailplaneeringu vaidlustamiseks antud kaebeõigust sätestava PlanS § 26 lõikega 3. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel ei saa isik sellele sättele tuginedes nõuda planeeringu elluviimiseks antud haldusaktide tühistamist.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et apellandi õigusi vaidlustatud ehitusloaga ei ole rikutud. Ringkonnakohus asus 13.11.2006 määruses käesolevas asjas seisukohale, et isiku subjektiivne õigus, mille kaitseks on tal õigus ehitusloa vaidlustamiseks kohtusse pöörduda, võib välja kasvada ka planeeringust, kui see on avaliku huvi kõrval mõeldud kaitsma ka selle isiku huve. Planeeringute normid, mille kohaselt vaidlusalune ala on ette nähtud avalikkuse poolt kasutatavateks ehitisteks, võib ringkonnakohtu määruse kohaselt kaitsta mitte üksnes avalikke huve, vaid ka näiteks lähialal elavate isikute huve. Käesoleval juhul on avalikkusele suunatud funktsiooniga alale korterelamu ehitamine

3-06-310

6(7) ümbruskonnas elavate isikute jaoks võrreldes planeeringutest tuleneva lahendusega ebasoodsam. Ärifunktsiooniga alale on isikutel avatud juurdepääs seal pakutavate teenuste tarbimiseks (nt saavad ümbruskonnas elavad isikud kasutada hotelli restorani, majutada hotelli oma külalisi jne). Elamumaa ja sellel paiknev ehitis on avalikkusele suletud. Puudub alus ka arvata, et rajatav korterelamu looks ümbritsevale elukeskkonnale lisaväärtust ja tõstaks näiteks ümbritsevate kinnistute hinda.

Ringkonnakohus on seisukohal, et planeeringuga naabruses elava, kuid kinnisvara mitte omava apellandi õigusi väljastatud ehitusluba sellisel määral ei puuduta, et tal tekiks ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus HKMS § 7 lg 1 alusel.

13. Apellant ei väida, et Tallinna Linnavalitsuse protokollilist otsust saaks ta vaidlustada erinevatel juhtudel võrreldes ehitusloaga. Ringkonnakohus ei pea seetõttu apellatsioonkaebuse läbivaatamisel vajalikuks kujundada seisukohta, kas protokolliline otsus on käsitletav haldusaktina või ehitusloa osana. Kuna apellandil ei ole kaebeõigust ehitusloa vaidlustamisel, ei saa seda tal olla ka linnavalitsuse istungi protokollilise otsuse vaidlustamisel.

14. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse muutmiseks selles osas alust.

15. Ebaõige on ka apellandi seisukoht, et menetluskulude väljamõistmine kolmandate isikute kasuks ei ole lubatav, kui menetluskulusid ei mõisteta välja vastustajatele. HKMS § 92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Sätte viimase lause mõte ei ole piirata kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist vastustaja menetluskulude faktilise väljamõistmisega, vaid näidata, et kolmanda isiku kasuks kulude välja mõistmata jätmise suhtes kohaldatakse samu reegleid, kui vastaspoole kasuks kulude välja mõistmata jätmise kohta.

16. Küll tuleb aga välja mõistetud menetluskulude suurust vähendada. HKMS § 92 lõikest 7 nähtuvalt tuleb ka kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmisel järgida HKMS § 92 lg 10 ja § 93 lg 5 nõudeid. HKMS § 92 lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Halduskohus asus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikud kolmandate isikute menetluskulud on Skanska EMV AS puhul 65 000 kr ja Eesti Näituste AS puhul 49 000 kr. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kolmandate isikute vajadus oma õigusi kaitsta ei olnud erineva määraga ning menetluskulude põhjendatuks lugemine kolmandate isikute puhul erinevas määras ei ole õigustatud. Kolmandate isikute õigusi ja huve puudutab kohtuasi võrdsel määral ning menetlusse kaasati nad samas staadiumis. Seetõttu ei erinenud nende vajadus õigusabi kasutamiseks. Teiseks ei ole halduskohus otsuses põhjendanud menetluskulude välja mõistmata jätmist asjaoluga, et kolmandate isikute poolt halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt taotletakse menetluskuluna ka tasutud käibemaksusumma väljamõistmist, vaatamata sellele, et tasutud käibemaksu saavad nad käibemaksukohustuslastena tagasi arvestada. Seda kinnitab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.04.2006 otsus nr 3-2-1-24-06 (punkt 12).

Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu poolt osundatud suuruses menetluskulude väljamõistmine, isegi, kui sellest maha arvata käibemaks, oleks kaebaja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Kuigi käesolevas asjas on apellant esitanud halduskohtus

3-06-310

7(7) toimunud menetluse ajal kahel korral taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning halduskohtu poolt taotluste lahendamisel tehtud määruste peale ringkonnakohtule edasi kaevanud, on kaebaja õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ülemääraselt piiratud, kui kaebuse rahuldamata jätmise tagajärjeks on ka 114 000 kr ulatuses kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmine. Ringkonnakohus märgib, et kolmandate isikute positsioon ühtis kohtumenetluses vastustajate positsiooniga. Vaidlustatud ehitusluba anti Skanska EMV AS taotluse alusel. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel käitunud pahatahtlikult. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine apellandilt kolmandate isikute kasuks kummalegi 20 000 krooni ulatuses. Halduskohtu otsus tuleb menetluskulude väljamõistmise osas seetõttu tühistada ja uue otsusega mõista apellandilt välja Skanska EMV AS ja Eesti Näituste AS kasuks kummalegi 20 000 kr.

17. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses taotlesid kolmandad isikud apellandilt menetluskulude väljamõistmist. Skanska EMV AS menetluskulude nimekirja kohaselt taotletakse 22 740 kr väljamõistmist. Nimetatud summas on õigusabi eest tasutud. Eesti Näituste AS menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud tõendite kohaselt on tasutud õigusabi eest koos käibemaksuga 17 936 kr. Arvetest nähtub, et käibemaksuta on õigusabi eest tasutud 15 200 kr. Ringkonnakohus leiab, et taotlused tuleb rahuldada osaliselt, lähtudes samadest kaalutlustest, millest lähtudes vähendab ringkonnakohus halduskohtus kantud menetluskuludest välja mõistetavat summat. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning nende väljamõistmine apellandilt õiglane kummagi kolmanda isiku kasuks 5000 kr ulatuses.

Oliver Kask

Viive Ligi

Lauri Madise