2-06-15650/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Natalja Losevtsova Sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2007.a., Narva

Tsiviilasja number 2-06-15650 Tsiviilasi

G. R. avaldus L. K.üle eestkoste määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: G.R., ik .. Huvitatud isik: Narva linn, registrikood . Huvitatud isiku esindaja: Svetlana Timofejeva, isikukood .,

22.01.07 volikiri nr 01/101 Eestkostetava huve kaitsma volitatud isik: vandeadvokaat Valentina Manjuk. Huvitatud isik: A. K., isikukood .

Kohtuistungi toimumise aeg

02. juuli 2007. a Istungil osalenud isikud Avaldaja: G. R. Huvitatud isiku esindaja: Svetlana Timofejeva Huvitatud isik: A. K., Eestkostetava huve kaitsma volitatud isik: Valentina Manjuk RESOLUTSIOON

Galina Rego avaldus rahuldada. Seada täiskasvanu piiratud teovõimega L. K., isikukood ., üle eestkoste.

Piiratud teovõimega L. K. eestkostjaks määrata tema tütar - G. R., isikukood .

Tunnistada, et L. K. ei või iseseisvalt tehinguid teha.

Kohus tunnistab L. K. ühtlasi valimis osas teovõimetuks. Ta kaotab valimisõiguse. Teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele.

Eestkostja peab korraldama L. K. igapäevaelu (pesema, söötma, pidama puhtust, aitama tal end liigutada voodi piires jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, korraldama tema rahaasju jne.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

Eestkostja ei saa teostada PkS §-des 99(tehingute piirangud) ja 100 (keelatud tehingud) näidatud tehinguid.

Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta.

Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele igaaastase kirjaliku aruande.

Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

01. aprill 2010.a. on aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Avaldus, selle põhjendus

Avaldaja märkis avalduses, et tema isa L.K. on invaliid ning temal on raske puue. Selle tagajärjel ei saa ta adekvaatselt aru toimuvast, anda aru oma tegudest ning vajab pidevat hooldamist ning kontrolli tegude üle. Avalduse esitamisel avaldaja ei töötanud. Avaldaja leidis, et on vaja määrata teda isa eestkostjaks isa huvide kaitseks ja pensioni saamiseks ja tema eest pidevaks hoolitsemiseks.

L. K. abikaasa M. K. on 22.03.2005 surnud. L. K. poeg A. K. elab Narvas ning ei tööta. Avaldajale ei ole teada venna elukoht. Teisi lähedasi sugulasi ei ole. Juhindudes TsÜS § 8 lg 3, Perekonnaseaduse § 92 lg 4, § 98, TsMS § 110, 475 lg 1 p 5 palub avaldaja määrata teda isa L. K. eestkostjaks tähtajaga kolm aastat.

Kohtu seisukoht

Kuulanud ära avaldaja, Narva linna esindaja ja eestkostetava huve kaitsma volitatud isiku seletused, uurinud asja materjale, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Oma seisundi tõttu L.K. vajab tema üle eestkoste seadmist.

TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 49 kohaselt vajab L. K. eeskostja määramist. Kohtunik on veendunud, et L. K. on võimalik kontakti saavutada ja ta on võimeline oma tahet eestkoste seadmise kohta avaldama. L.K. selgitas, et ta on nõus eestkoste seadmisega ning G. R. tema eestkostjaks määratamisega.

Kohtuistungil toetas Narva Linna esindaja G. R. avaldust ja palus see täielikult rahuldada. G.

R. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Huvitatud isikuna kaasatud A.i K. selgitas, et ta ei vaidle vastu, et tema õde G. R. saab isa eestkostjaks.

Kohus leidis, et G.R. võib olla määratud eestkostjaks seoses tema isiklike omadustega ja võimetega täita eestkostja kohustusi. Tal on head elamu-ja olmetingimused, ta töötab, varaliselt kindlustatud, praktiliselt terve.

TsMS § 526 kohaselt (1) kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. (2) Määruses märgitakse:

1) isik, kellele eestkostja määratakse;

2) eestkostjaks määratud isik või asutus;

3) eestkostja ülesanded;

4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta;

5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. (4) Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. (5) Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

TsMS § 531 lg 6 järgi kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele.

Vastavalt TsMS § 532 eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

TsMS § 478 järgi hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele

PkS § 102 lg 1 järgi kui eestkostja jätab oma ülesandeid täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel.

Kohus tegi määrus, juhindudes PkS §-dest 92 lg 1-3, 93, 94, 95, 96, 97, 99, 100, 101 lg 1, 102 lg 1 ja 2, 104 p 5, TsÜS §-st 8 ja TsMS §-st 477, 478, 479, 526, 532, 554, 557.

Natalja Losevtsova Kohtunik