2-06-23319/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-23319 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-23319

Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu 9000 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Õigusbüroo Tehinger OÜ; asukoht Vana-Posti 7, Tallinn 10146) - kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (postiaadress Kreutzwaldi 29-2, Tallinn 10147)

Asja läbivaatamise kuupäev

2. juuli 2007.a; kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt xxx hageja xxx kasuks võlgnevus 9000 (üheksa tuhat) krooni. 3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja xxx kanda. 2. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 6. juulil 2007.a. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK 4. juulil 2006.a saabus kohtusse xxx maksekäsu kiirmenetluse avaldus. 14. septembri 2006.a määrusega jätkas kohus xxx poolt xxx vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses ja kohustas xxx esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 4. oktoobril 2006.a esitas xxx kohtule hagi xxx vastu 35 000 krooni saamiseks.

15. jaanuari 2007.a kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja oli nõus tasuma hagejale 17 670 krooni ning ülejäänud summas palus jätta hagi rahuldamata.

26. märtsil 2007.a esitas hageja esindaja kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 38 670 krooni.

18. aprillil 2007.a esitas kostja esindaja kohtule seisukoha hagiavalduse täpsustuse kohta, milles kostja hageja seisukohaga nõus ei olnud. Kostja esindaja märkis, et kostjal on võlgnevus hageja ees 8670 krooni.

6. juunil 2007.a toimunud eelistungil vähendas hageja esindaja haginõuet 9000 kroonini. Istungil teatasid poolte esindajad, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras jätkata poolte nõusolekul asja lahendamist kirjalikus menetluses; kirjalikud tõendid ja taotlused esitada hiljemalt 21. juuniks 2007.a. Kohus teavitas menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu 6. juulil 2007.a.

21. juunil 2007.a kohtule esitatud avalduses võttis kostja hageja nõude summas 9000 krooni õigeks, teatades, et rahuldab hageja nõude nimetatud ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

2. juulil 2007.a saabus kohtule hageja esindaja poolt esitatud avaldus, milles taotletakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel menetluses tasutud riigilõivu tagastamist 1600 krooni ulatuses. Hageja leiab, et on tasunud lõivu ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 2250 krooni, kuna aga haginõue on 9000 krooni, siis tuleb käesoleva asja läbivaatamise eest tasuda riigilõivu summas 650 krooni.

Kohus leiab, et hageja kõnealune taotlus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et Õigusbüroo Tehinger OÜ ja hageja esindaja J.Silm on tõepoolest tasunud hagis esitatud nõuetelt kokku riigilõivu summas 2250 krooni. Samas vastas nimetatud lõivu suurus riigilõivuseaduse § 56 lg-st 1 tulenevalt hagihinnale 38670 krooni, millise rahasumma tasumist hageja 26. märtsi 2007.a hagiavalduse täpsustuses kostjalt nõudis. Hagihinna hilisema vähendamise põhjuseks on hageja esindaja poolt 6. juuni 2007.a eelistungil väidetu põhjal asjaolu, et kostja on hagis esitatud nõude menetluse kestel osaliselt rahuldanud. Kohtu hinnangul ei anna TsMS § 150 lg 1 p 1 õigust hagejale taotleda riigilõivu tagastamist olukorras, kus hageja vähendab esialgselt esitatud nõuet põhjusel, et kostja on selle kohtumenetluse jooksul osaliselt rahuldanud. See ei piira samas hageja õigust nõuda kostjalt kogu tasutud riigilõivu hüvitamist menetluskuluna. Kohtu toodud seisukohta toetab kaudselt ka TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sisalduv regulatsioon.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik