3-07-1144/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1144 Haldusasi MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn kaebus Harju Maavanema 7. märtsi 2007 järelevalveotsuse peale ja 27. aprilli 2007 vaideotsuse peale. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajale. 2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale (esindaja Helle Vilu kaudu teadmiseks posti teel koos kaebuse materjalidega). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 471 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ETP Grupp esitas 10.11.2006 kirjaga nr ADM-3/775, Eesti Arhitektide Liit 14.11.2006 kirjaga nr A15/112, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn 14.11.2006 kirjaga ja Demokraatlik- Rahvuslike Jõudude Koostöökoda 16.11.2006 kirjaga Harju maavanemale Värner Lootsmannile taotluse algatada maavanema riiklik järelevalve, kontrollimaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006 ehitusloa (ehitise lammutamiseks) nr 21335 vastavust põhiseadusele, seadusele ning seaduse alusel antud muule õigusaktile.

2. Harju maavanem keeldus oma 28.11.2006 kirjaga nr 1.3-2/6868; 1.3-2/6932; 1.3-2/7028 järelevalvemenetlust algatamast leides, et käesolevas asjas puudub Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lg 1 tulenevalt maavanema riikliku järelevalve objekt, so kohaliku omavalitsuse üksikakt.

3. Regionaalminister pöördus 15.12.2006 Harju maavanema poole korraldusega teostada järelevalvet ehitusloa nr 21335 seaduslikkuse üle, millest ajendatuna pöördus Harju maavanem 18.12.2006 õiguskantsleri poole arvamuse kujundamiseks maavanema järelevalve pädevuse kohta kohaliku omavalitsuse üksikaktide üle.

2

4. Lähtudes õiguskantsleri 20.12.2006 avaldatud seisukohast, et maavanema pädevuses on ehituslubade üle järelevalve teostamine, algatas Harju maavanem 22.12.2006 järelevalvemenetluse ehitusloa nr 21335 üle.

5. Harju maavanema 7.03.2007 kirjaga nr 1.3-2/9898; 1.3-2/6932; 1.3-2/6930 ja 1.3-2/7028 lõpetati järelevalvemenetlus. Harju maavanem asus seisukohale, et tuvastamist ei ole leidnud ehitusloa nr 21335 vastuolu kehtivate õigusaktidega.

6. MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esitas maavanema järelevalve lõpetamisele 5.04.2007 vaide Harju maavanema 7.03.2007 otsuse kehtetuks tunnistamiseks järelevalvemenetluse lõpetamise osas Sakala keskuse ehitusloa nr 21335 õiguspärasuse üle ja Harju maavanema tegevusetusele antud riikliku järelevalve teostamisel.

7. Harju maavanema 24.04.2007 korraldusega nr 945-k jäeti MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn 5.04.2007 vaie rahuldamata.

8. MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esimees Helle Vilu pöördus õiguskantsleri poole seoses rahulolematusega Harju maavanema tegevuse osas ehitusloa nr 21335 teostatud järelevalve üle. Õiguskantsler oma 28.03.2007 vastustes nr 7-4/070400/00701787 leidis, et maavanema järelevalve tulemustest ei selgu, et ehitusloa vastavust detailplaneeringule oleks kontrollitud. Õiguskantsler on seisukohal, et maavanema järelevalve ehitusloa nr 21335 üle oleks pidanud hõlmama detailplaneeringule vastavuse kui ehitusloa ühe tähtsama materiaalse õiguspärasuse eelduse kontrollimist ja hinnates vaid ehitusloa formaalset õiguspärasust, rikkus maavanem temale VVS § 85 lg 1, 4 antud järelevalve pädevust ja hea halduse tava.

9. 5.06.2007. saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn kaebus Harju maavanema 7.03.2007 järelevalveotsuse ja 27.04.2007 korralduse „Vaideotsus“ nr 945-k peale.

KOHTU PÕHJENDUSED 10. Eesti haldusmenetlusõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 11. Käesoleva kaebuse raames vaidlustab MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn Harju maavanema 7.03.2007 kirja nr 1.3-2/9898; 1.3-2/6932; 1.3-2/6930 ja 1.3-2/7028, millega lõpetati järelevalvemenetlus ehitusloa nr 21335 kehtivale seadusandlusele vastavuse suhtes ja Harju maavanema 24.04.2007 korraldust nr 945-k, millega jäeti MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn vaie eelnimetatud kirja kehtetuks tunnistamise osas rahuldamata. Kaebuse materjalidest nähtuvalt esitas MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn 14.11.2006 Harju maavanemale Värner Lootsmannile taotluse riikliku järelevalve algatamiseks, kontrollimaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006 ehitusloa (ehitise lammutamiseks) nr 21335 vastavust põhiseadusele, seadusele ning seaduse alusel antud muule õigusaktile. Harju maavanem keeldus 28.11.2006 esitatud taotlust menetlusse võtmast, edastades taotlejatele vastavasisulise kirja. Käesoleva kaebuse raames MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn Harju maavanema haldusmenetluse algatamisest keeldumist vaidlustanud ei ole. MTÜ Hooliv

3 Jätkusuutlik Tallinn on vaidlustanud regionaalministri 15.12.2006 korralduse alusel algatatud järelevalvemenetluse lõpetamist ja samas haldusmenetluses tehtud vaideotsust.

12. Kohtuliku kaebeõiguse alussätteks on põhiseaduse § 15 lg 1, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks nende rikkumise korral kohtusse. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaidlustatav haldusakt või toiming peab kaebajat mingit pidi puudutama, ta peab kuuluma isikute ringi, kes mingil viisil erinevad kõigist ülejäänud isikutest ja kaebuse rahuldamine peab isikule andma midagi tema enda õiguste kaitsel. Seega võib mingi haldusakt või toiming olla küll õigusvastane (näiteks puuduliku motivatsiooni või vastuvõtmise menetluse tõttu), kuid kui see ei riku isiku seadusega kaitstud subjektiivseid õigusi, puudub ka isikul, juhul kui talle vastavat õigust seadusega eraldi antud ei ole, kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks. MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn kaebuse materjalidest nähtuvalt lõppes kaebaja poolt taotletud haldusmenetlus 28.11.2006 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 2 alusel Harju maavanema keeldumisega järelevalvemenetluse algatamisest. Vaidlusaluse järelevalvemenetluse algatas Harju maavanem regionaalministri 15.12.2006 korraldusest tulenevalt. HMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosaliseks haldusmenetluses haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik. Ülalkirjeldatust nähtub, et vaidlusaluse haldusmenetluse algatamise taotlejaks oli regionaalminister ja mitte MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn. Seega ei puuduta vaidlusaluse järelevalvemenetluse lõpetamine Harju maavanema poolt kaebaja, kui menetlusosalise, õigusi ja vabadusi ja ei saa olla vaidlustatav sellel alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on Harju maavanem algatanud kaebaja taotlusel vaidemenetluse olukorras, kus vaide esitanud isikul selleks õigus puudus, seega tuleb vaidlusalust Harju maavanema 27.04.2007 korraldust nr 945-k pidada formaalselt õigusvastaseks. Harju maavanemal oleks tulnud vaie tagastada selle esitajale HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. HMS § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Kuna kaebajal puudus õigus vaide esitamiseks, siis ei oma tähendust asja olu, et vaie jäi rahuldamata või et vaidemenetluse käigus rikuti kaebaja õigusi. Olematut õigust ei saa kohus kaitsta.

HMS § 87 lg 2 p 3 alusel saab vaideotsust iseseisvalt vaidlustada, kuid ainult siis, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult Kohus peab siinkohal vajalikuks ära tuua asjaolu, et jõustunud kohtulahendiga on juba tuvastatud, et MTÜ-l Hooliv Jätkusuutlik Tallinn puudus ehitusloa nr 21335 kohtus vaidlustamiseks õigus, kuna see ei riku tema subjektiivseid õigusi. Järelikult ei saa tal olla õigusi, mida oleks rikutud vaideesemest sõltumatult. Seega ei saa tal olla ka kohtusse pöördumise õigust vaideotsuse suhtes.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et MTÜ-l Hooliv Jätkusuutlik Tallinn puudub kaebeõigus Harju maavanema 7.03.2007 kirja, millega lõpetati järelevalvemenetlus ehitusloa nr 21335 seadusandlusele vastavuse kontrollimiseks, ja 24.04.2007 korralduse nr 945-k vaidlustamiseks, millega jäeti MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn vaie rahuldamata.

13. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuna kaebuse esitaja esindaja ei ole näidanud ära taotletava teise esindaja protsessuaalse pädevuse aluseid, siis talle käesolevat määrust eraldi ei edastata.

14. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 84 lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele.

Daimar Liiv Kohtunik