2-05-19499/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-05-19499 Otsuse kuupäev 05.juuli 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi IT(isikukood XXX, XXX) hagi IT(isikukood XXX, XXX) vastu laste elukoha määramise ja elatise nõudes ning IT vastuhagi laste elukoha määramise ja elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

21.juuni 2007

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Mare Lust ja eestkosteasutuste esindajad Merle Liivak ja Ilme Keller

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Jätta alaealised lapsed JOT(isikukood XXX) ja SOT(isikukood XXX) ema IT juurde.

Välja mõista ITelatis poja JOT(sünd XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 4 500 EEK (neli tuhat viissada krooni) ja poja SOT(sünd XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3

000 EEK (kolm tuhat krooni) alates 07.novembrist 2005 kuni laste täisealiseks saamiseni IT kasuks.

Jätta IT vastuhagi rahuldamata.

Välja mõista IT IT kasuks kohtukulud: riigilõiv 60 EEK (kuuskümmend krooni) ja tasu õigusabi eest 6 000 EEK (kuus tuhat krooni).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja IT esitas kohtule hagiavalduse, milles palub jätta tema ja IT ühised lapsed JOT(sünd. XXX) ja SOT(sund. XXX) ema IT juurde ning kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks. Poolte abielulised suhted lõppesid 20.05.2005, mil kostja lahkus pere juurest. Pärast abielusuhete lõppemist on poolte alaealisi lapsi ülal pidanud ja laste eest hoolitsenud hageja. Arvestades laste iga ja faktilist olukorda on otstarbekas jätta lapsed hageja juurde. Hageja leiab, et tal on paremad oskused lapsi kasvatada. Lastel on parem kasvada koos ja praeguses kodus hageja juures, kus on olemas neile kõik vajalik. Hagi esitamise ajal ei olnud kostja täitnud laste ülalpidamiskohustust. Kostja on elatise tasumiseks piisavalt kindlustatud. Hageja leiab, et laste ülalpidamiseks kulub kokku 19 400 krooni. Mõlema vanema kohustus lapsi ülal pidada on võrdne, seega ühe vanema kohustuseks jääks 9 700 krooni, millele lisandub tulumaks. Seega ümmardatult tuleks kummagi lapse kasuks välja mõista 6 000 krooni. Asja arutamisel hageja vähendab elatise nõuet noorema poja SOT osas 4 000 kroonini, väites, et tema vajalikud kulutused on siiski väiksemad.

Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue. Kostja ei nõustu laste jätmisega hageja juurde, kuna hageja käitumine abielus oli vääritu, ta peksis nii abikaasat käte ja jalgadega ja samuti peksis ta ka lapsi. Samal põhjusel on kostjalt elatise väljamõistmise nõue alusetu. Kostja on ise võimeline laste eest hoolitsema ja olema neile hea isa ning pakkuma seda, mida ema pakkuda ei suuda. Hageja on elatise kulud märkinud ülepaisutatult ning need ei ole tõendatud. Lapse mobiiltelefoni arved ligi 100 krooni kuus, maksab kostja.

Kostja esitas kohtule vastuhagi, milles palub poolte ühised lapsed jätta tema juurde ning hagejalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks kokku 5 000 krooni kuus. Vahetult enne abielusuhete lõppu sõimas hageja kostjat ebatsensuursete väljenditega, tuli kostjale kätega kallale ja ähvardas tekitada üliraske kehavigastuse. Selle intsidendi tunnistajaks oli laps JOT. Kuna IT on olnud vägivaldne ka laste suhtes, taotleb kostja lapsi enda juurde. Poolte kooselu ajal tegeles lastega põhiliselt kostja, lastes hagejal teha tööalast karjääri, käia kaubanduskeskustes ja suhelda sõbrannadega. Pärast 20.05.2005 on lapsed olnud olude sunnil IT kontrolli all. Kostja katseid lastega kontakti otsida ja nendega tegeleda on saatnud hageja sõim ja alandused. Sellele vaatamata on kostja ühel korral võtnud mõlemad lapsed nädalavahetuseks oma hoole alla, viibinud JOT kooli aktusel ja käinud temaga koos kohvikus. Hageja töö tõttu on lapsed olnud pärast kostja lahkumist kodust suure osa ajast sugulaste, sealhulgas Tõrvas elavate vanavanemate hoole all. Alates 2001 juunikuust kuni kodust lahkumiseni töötas kostja ajaleha Äripäev ajakirjanikuna kodutööl. Kodus töötamise ajal tegeles ta peamiselt lastega, mängis koos nendega, viis ja tõi neid koolist ning lasteaiast, käis nendega koos kinos, söömas ja ujumas, tegi neile süüa, aitas teha pojal koolitööd, pani lapsi magama ja laulis neile unelaulu. Juhul kui lapsed jätta ema juurde, siis puudub kostjal igasugune võimalus lastega suhelda. IT on ilmutanud abielus oldud aastate jooksul korduvalt vääritut käitumist, seda ei saa mingil juhul pidada oskuseks ja eelduseks lastega tegelemisel.

Kostja nõustub hageja põhjendustega, et vanematel on laste ülalpidamiseks võrdsed kohustused ja laste majanduslik kindlustatus ei või halvemaks muutuda. Samas on hageja poolt toodud kalkulatsioon lastega seotud kulude kohta selgelt ülepaisutatud. Veel 02.06.2005 nõudis hageja elatist 2 500 krooni lapse kohta kuus.

Kostjal ei olnud võimalik elatist maksta alates 20.05.2005, kuna ta on pidanud kandma kulutusi seoses uue elamise sisse seadmisega Tartus, et oleks võimalik täita lastega seotud kohustusi, mis on eelkõige seotud laste enda juurde elama võtmisega. Kostja viitab PKS § 24, mille kohaselt võib kohus vabastada ühe abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust, kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu.

Eestkoste asutuste arvamus. Nõmme Linnaosa Valitsus ja Tartu Linnavalitsus leiab, et poolte ühised lapsed peaksid jääma IT hooldusele ja kasvatusele. Eestkosteasutuste arvamus on kujunenud vestlusest IT ja lastega ning nende kodu külastamisel. Samuti on vesteldud JOT klassijuhatajaga. Vaatamata kokkuleppele, ei olnud lastekaitsetöötajatel võimalik teostada kodukülastust IT juurde aadressil XXX, kuna kostja ei viibinud kodus või ei soovinud lastekaitsetöötajatele ust avada. JOT soovib jääda elama ema juurde. IT sõnul oli JO pärast isa lahkumist pere juurest depressioonis, kuid nüüd on ta sellest üle saanud. Seda kinnitab ka lapse klassijuhataja. IT ei ole laste vastu huvi tundnud, seda mitte ka laste sünnipäevadel. Isa ei ole JO helistanud, kuigi tal on teada lapse mobiiltelefoni number. IT poolt viidatud hageja vägivaldsust laste suhtes ei ole eestkosteasutus täheldanud. Juhul kui see toimus poolte kooselu ajal, siis oli laste isal kohustus lastekaitse seaduse § 59 lg 1 alusel viivitamatult teatada sellest sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile. Eestkosteasutuste arvamuse kohaselt on lapsed oma igapäeva eluga rahul ja õnnelikud. Eestkosteasutused ei ole tuvastanud, et elades oma ema juures oleks laste elu ja tervis ohus või nende igapäevaelu mingil muul viisil tõsiselt võetavalt selliselt häiritud, et tuleks kaaluda laste elukoha vahetust, so vahetada kodu, kooli, lasteaeda, klassikollektiivi ja muud igapäevaelu logistikat.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, eestkosteasutuste ja lapse JOT arvamuse, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Perekonnaseaduse § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Vaidlus puudub selles, et poolte kooselu ajal tegelesid mõlemad vanemad laste hooldamise ja kasvatamisega. Pärast IT lahkumist kodust 20.05.2005 jäid lapsed elama IT juurde.

Laste elukoha määramisel lähtub kohus eelkõige laste huvidest. Eestkosteasutuse töötajad on vestelnud poeg JOTga, kes on avaldanud soovi elada koos vennaga ema juures. Sellist arvamust avaldas JOT ka kohtus. Lastel on välja kujunenud kindel elurütm, millest ilmajäämine ning teise elukeskkonda elama asumine tooks kindlasti kaasa lastel depressiooni. Kui arvestada seda, et isa lahkumine pere juurest, oli JOTle depressiooni tekitav, sealjuures jäid alles teised pere liikmed, kodu, sõbrad, kool ja klassikaaslased, siis elama asumine täiesti võõrasse elukeskkonda, kus ainuke tuttav isik on isa, mõjub lastele kindlasti traumeerivalt ning on vastuolus nende huvidega. Arvestada tuleb ka asjaolu, et lapsed ei ole kaks aastat isaga kohtunud. Kostja väide, et IT on laste kallal kasutanud füüsilist vägivalda, ei ole millegagi tõendatud. See ei nähtu ka eestkosteasutuste arvamustest. Kohtus ärakuulamisel väitis JOT, et kumbki vanematest ei ole teda löönud. Vastuhagis viidatud poolte omavahelisi suheteid ei pea kohus vajalikuks käsitleda, kuna need ei ole antud vaidluse esemeks.

Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et laste huvidest lähtuvalt on käesoleval ajal õiglane jätta lapsed elama IT juurde.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kuna kohus peab otstarbekaks jätta lapsed hageja juurde, siis on põhjendatud ka hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt IT. Kostja kinnitab ise, et pärast kodust lahkumist ei andnud ta hagejale laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Kuigi elatise mittemaksmiseks oli kostja arvates mõjuv põhjus, ei anna see alust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise eiramiseks.

Kostja arvates on hageja näidanud laste ülalpidamiskulusid ülemäära suurena. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduses näidatud kulutused lastele on ülemäära suured. ebamõistlikult suured on kulutused jalanõudele ja riietele 2 500 krooni, hügieenitarvetele 600 krooni, huvivahendite ostmise ja sünnipäevade korraldamise kulud 1 200 krooni. Põhjendamata on ka taskuraha 1 000 krooni kuus, milline kulub ilmselt JOTl. Kohus ei pea ka põhjendatuks kulusid huvialaringi, treeningu, kino, teatri jms summas 1 600 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapsed osaleksid käesoleval ajal mingis huviringis. Ärakuulamisel väitis JOT, et kooli ajal käis ta jalgpalli treeningutel, kuid tõendeid selle maksumuse kohta ei ole esitatud. Tõendeid ei ole esitatud ka elukoha ja kommunaalteenuste kulude tõendamiseks. 5 000 krooni kuus nimetatud kulude katteks on ebamõistlikult suur. Lisaks on veel muud kulud 1 000 krooni, mida kohus ei pea põhjendatuks. Arvestades laste vanust on kulutused JOT(11.a.) ülalpidamiseks kindlasti suuremad kui SOT(4.a.) ülalpidamiseks. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et laste JOja SO vanemad on majanduslikult paremal järjel kui tavaliselt last kasvatavad vanemad ning on saanud teha suuremaid kulutusi lastele. Kohus peab põhjendatuks ning laste vajadustele vastavaks elatist poja JOT ülalpidamiseks

4 500 krooni kuus ja SO ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Kostja viide PKS § 24, ei kuulu antud vaidluses kohaldamisele, kuna see käsitleb ühe abikaasa ülalpidamiskohustust teise abikaasa suhtes. Kuna kohus rahuldab hagi, välistab see vastuhagi rahuldamise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 60 ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1, 2, summas 6 000 krooni.

Koidula Laurisaar kohtunik