2-05-19621/11 · Tallinna Ringkonnakohus

2-05-19621

K O H T U O T S U S

EEST I VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Malle Seppik ja

Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

03. juuli 2007.a, Tallinn

Ringkonnakohtu kantselei

Tsiviilasja number

2-05-19621

Tsiviilasi

OÜ Hanomer hagi SCE Grupp OÜ vastu

219 464,96 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2006.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SCE Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (kostja) SCE Grupp OÜ (registrikood

xxxxxxxx, asukoht Tööstuse 83, 10416 Tallinn),

lepinguline esindaja advokaat Janek Väli

Vastustaja (hageja) OÜ HANOMER (registrikood

xxxxxxxx, asukoht Kadaka tee 70B, 12618 Tallinn),

lepinguline esindaja Saima Laumets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 31. oktoobri

2006.a otsuse lõppjäreldus – rahuldada hagi ja

mõista OÜ-lt SCE Grupp välja 219 464,96 krooni

OÜ Hanomer kasuks – arvestades põhjenduste

osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Poolte apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud

jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

edasi

kaevata

vahetult

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie

kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

2 (9)

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista 219 646,96 krooni lepingulise kohustuse täitmiseks, sh

põhivõlg 118 118 krooni ja viivis 101 346,96 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja

kostja 04.07.2004.a ostu-müügilepingu nr 1/0406, mille kohaselt hageja kohustus valmistama ja

paigaldama

ehitusobjektile

„Leppneeme

Lasteaed“

tooted

vastavalt

31.05.2004.a

hinnapakkumisele nr 050304-1 ning kostja kohustus nimetatud kaubad vastu võtma ja tasuma

nende maksumuse 5 päeva jooksul esitatud arve alusel. Hageja valmistas kaubad, paigaldas

need nimetatud ehitusobjektile ja andis kostjale 29.08.2004.a üleandmise-vastuvõtu akti alusel

üle. Tarnitud kaupade ja teostatud tööde eest tasumiseks esitati kostjale 29.08.2004.a arve nr

2500104 summas 118 118 krooni tasumise tähtajaga 03.09.2004.a. Kostja on jätnud arve

põhjendamatult tasumata, mistõttu hageja on tulnud järeldusele, et võlgnik viivitab arve

tasumisega pahatahtlikult.

2. Hageja on seisukohal, et kaupade ja tööde üleandmisega viivitamises puudub hageja süü,

kuna kostja ei suutnud tagada ettenähtud ajal piisavat tööfronti kaupade paigaldamiseks ja

üleandmiseks.

3. Kostja on jätnud täitmata oma lepingust tuleneva kohustuse tasuda saadud kaupade ja

teenuste eest. Vastavalt lepingu punktile 8.1 ning 4.6 kuulub kostjalt sissenõudmiseks viivis

0,2% päevas tähtaegselt tasumata summast. Seisuga 08.11.2005.a moodustab viivis: tasumata

summa 118 118 krooni × viivis 0,2% × 429 päeva = 101 346,96 krooni. Kostjalt kuulub

hagejale väljamõistmisele põhivõlg 118 118 krooni ja viivis (seisuga 08.11.2005.a) 101 346,96

krooni, kokku 219 464,96 krooni. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p

1, 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113, § 208, § 209, § 211, § 213, § 217.

Kostja vastuväited hagile

4. Kostja vaidles hagile vastu. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 4.1 on kaupade hind koos

käibemaksuga 168 740 krooni. Nimetatud hinnast tasus kostja 18.06.2004.a ettemaksuna 50 622

krooni. Vastavalt lepingu p-le 5.1. kohustus hageja kaubad kostjale üle andma hiljemalt

08.07.2004.a. Nimetatud tähtajaks hageja objektil töid ei teostanud ega kostjale üle ei andnud.

Tööde tegemise tähtaeg ei ole pikenenud, kuna hageja kostjat tööde mittetegemisest ei

teavitanud. Kostjale on üllatuseks hageja poolt kohtule esitatud 05.07.2004 teade nr. 232/07

tööde tegemise võimatuse kohta, millel OÜ SCE Grupp esindaja (väidetavalt Koit Ploompuu)

justkui kinnitab, et on selle kätte saanud. Niisugust teadet ei ole hageja kostjale esitanud ning

kostja esindaja Koit Ploompuu ei ole sellele alla kirjutanud. Kuna töövõtja (hageja) viivitas oma

kohustuste täitmisega peaaegu kaks kuud, lükkus edasi kogu objekti üleandmine SCE Grupp

OÜ poolt lõpptellijale, Viimsi Haldus OÜ-le.

5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja paigaldas kaubad 30.08.2004.a. Seega

hilines hageja lepingu täitmisega 53 päeva. Tulenevalt hageja poolsest olulisest

lepingurikkumisest tekkis kostjal kahju kohustuse näol tasuda leppetrahvi objekti tellijale OÜ-le

Viimsi Haldus summas 13 223 krooni päevas. Kui hageja ei oleks oma kohustuste täitmisega

viivitanud, oleks objekt valminud õigeaegselt ning leppetrahvi ei oleks Viimsi Haldus OÜ poolt

rakendatud. Kostja teavitas hagejat nimetatud asjaolust 01.09.2004.a kirjaga, nõudes hagejalt

viivise tasumist ja kahju hüvitamist viivist ületavas osas. Kostja nõue vastavalt nimetatud kirjale

oli 455 994,10 krooni. Samuti teatas kostja hagejale nimetatud kirjas, et teostab tasaarvestuse

kostja poolt hagejale makstava summaga, s.o. 118 118 krooniga. Seega moodustas hageja võlg

kostja ees nimetatud tasaarvestuse tulemusel 337 878,10 krooni. Vastavalt VÕS § 197 lg 1

3 (9)

lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seega on

hageja nõue kostja vastu lõppenud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tasaarvestuse tegemiseks

ei tule kostjal esitada vastuhagi.

6. Menetluse edasises käigus asus kostja seisukohale, et kostjal tekkis hageja poolse viivituse

tõttu kahju 107 875,55 krooni. Kostjal õnnestus läbirääkimiste käigus Viimsi Halduse OÜ-ga

vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi summat 79 335,55 kroonini. Lisaks sellele tegi

kostja kokkuleppel Viimsi Halduse OÜ-ga kulutusi summas 14 960 + 13 580 = 28 540 krooni.

Nimetatule lisandusid viivised 10% lepingu kogumaksumusest vastavalt hageja ja kostja

vahelise lepingu p-le 8.2, s.o 16 874 krooni. Kokku tekkis kostjal hageja vastu nõue summas

124 749,55 krooni ning selles ulatuses on kostja teinud ka tasaarvestuse. Kuna hageja nõue

kostja vastu oli 118 118 krooni, lõppes viimane nõue tasaarvestusega.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 219 464,96 krooni hageja kasuks,

sh põhivõla 118 118 krooni ja viivise 101 346,96 krooni. Kohus jättis menetluskulud kostja

kanda ning mõistis kostjalt välja 12 000 krooni hageja kasuks.

8. Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.07.2004.a ostu-

müügilepingu nr 1/0406 (edaspidi leping), mille kohaselt hageja kohustus valmistama ja

paigaldama

ehitusobjektile

Leppneeme

Lasteaed

tooted

vastavalt

31.05.2004.a

hinnapakkumisele nr 050304-1 ning kostja kohustus nimetatud kaubad vastu võtma ja tasuma

nende maksumuse 5 päeva jooksul esitatud arve alusel (t lk 11-16, 69-71). Vaidlus puudub

selles, et hageja ja kostja on sõlminud 30.08.2004.a üleandmise- vastuvõtuakti, mille kohaselt

hageja tarnis kaubad, paigaldas need nimetatud ehitusobjektile ja andis kostjale üle (t lk 10).

Vaidlus on poolte vahel toodete tähtaegse tarne ja paigalduse, kauba eest tasumise ja viivise

maksmise üle.

9. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et lepingu p 5.1 kohaselt kohustus müüja (hageja) lisas 1

nimetatud kaubad ostjale üle andma ja ostja kohustub nimetatud kaubad vastu võtma

ajavahemikus 02.07.2004.a – 08.07.2004.a. Hageja esindaja 13.07.2004.a elektronkirjas kostjale

on hageja palunud teatada, millal on võimalik võtta objektil Leppneeme lasteaed mõõdud, et

oleks võimalik anda vaheseinte mõõtmed tootmisse. Seoses frondi puudumisega lükkub

tarnetähtaeg edasi (t lk 87). Hageja ja OÜ Viimsi Haldus vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt

hilines kostja objekti üleandmisega kuus päeva, millelt tellija arvestas leppetrahvi 79 335,54

krooni (t lk 72-73). Kohus jättis tähelepanuta hageja 05.07.2004.a kirja kostjale, mille kohaselt

töödega ei olnud võimalik alustada kuna kipsvaheseinad olid lõpetamata, sest hageja ei

tõendanud, kellele ta nimetatud kirja üle andis (t lk 17). Lepingu p 6.2 kohaselt oli kostja

kohustus anda hagejale üle tööfrondid vastavalt tööde teostamise ajagraafikule. Lepingu p 6.3.

nägi ette lepingulise tähtaja pikendamise võimaluse juhuks, kui kostja ei täida oma lepingulisi

kohustusi. Juhul, kui hageja ei saa töödega alustada või neid jätkata kostjast tulenevatel

põhjustel, oli hagejal õigus nõuda lepingulise tähtaja pikendamist. OÜ Viimsi Haldus

29.07.2004.a kirjaga kostjale on tuvastatud, et kostja on taotlenud tööde valmimise aja

pikendamist ning tellija on kinnitanud raskeid ilmastikutingimusi ja pikendanud lepingu

tähtaega 03.08.2004 (t lk 62). Seega on OÜ Viimsi Haldus viidanud rasketele

ilmastikutingimustele, mistõttu ka lepingu tähtaega pikendati. Kohus tegi ettepaneku kostjale

esitada objekti ehituspäevik, mis võimaldanuks välja selgitada ehitustööde järjekorra ja käigu,

kuid kostja kohtu korraldust ei täitnud. Hageja 01.10.2004.a kirjaga kostjale on leidnud

kinnitust, et 08.07.2004.a olid kipsvaheseinad lõpetamata ja tööde üleandmine lükkus 21

tööpäeva edasi, millele kostja vastuväiteid ei esitanud (t lk 19-20). Kostja ei ole tõendanud, et ta

4 (9)

andis tööfrondi hagejale tähtaegselt üle. Seega on põhjendatud hageja viivitus kostjale tööde

üleandmisel.

10. Kohus jättis tähelepanuta Krediidiinfo 08.11.2005.a väljavõtte kostja maksevõime kohta

kui asjasse puutumatu (t lk 21). Hageja 29.08.2004.a esitatud arvest nr 2500104 nähtuvalt pidi

kostja tarnitud kaupade ja teostatud tööde eest tasuma 118 118 krooni tähtajaga 03.09.2004.a (t

lk 9). Kostja 08.11.2004.a vastusest nähtuvalt viivitas hageja kauba üleandmisega ja kostja on

teinud hagejale 01.09.2004.a tasaarvestuse avalduse (t lk 60-61). Kostja möönab, et

01.09.2004.a kirja hagejale lepingu katkestamisest tuleb tõlgendada lepingu lõpetamisena (t lk

18). Kohus ei nõustunud kostja arusaamaga, et 01.09.2004.a tasaarvestuse avaldusega

tasaarvestas kostja hageja nõude, kuna kostjal puudus nõue hageja vastu ja tingimuslik

tasaarvestus on tühine. Tasaarvestuse avalduses märgitud summa 449 582 krooni näol oli

tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, mille tasaarvestamine ei olnud võimalik.

11. Kohus luges paljasõnaliseks kostja väite, mille kohaselt leppisid kostja ja Viimsi Haldus

OÜ kokku, et kostja tasub leppetrahvi järgmiselt: 1) summa 79 335,55 krooni tasaarvestatakse

kostja tasu nõudega; 2) kostja ostab ja paigaldab renoveeritavasse lasteaeda omal kulul ilma

tellijalt täiendavat tasu saamata kaks kuivatuskappi ja kaks nõudepesumasinat. Kostja ei ole

tõendanud tasaarvestust OÜ-ga Viimsi Haldus, kuna kostja on jätnud allkirjastamata

30.09.2004.a tasaarveldusakti, samuti ei ole kostja esitanud OÜ-le Viimsi Haldus esitatud arvet

nr 04196 summas 471 130,34 krooni, millest nähtuksid tasaarvestuse poolte nõuded (t lk 84).

Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et E-Lux Kodutehnika OÜ-st 10.09.2004.a ja

14.09.2004.a arvete nr 48651 ja 48679 alusel ostetud kuivatuskapid ja nõudepesumasinad

kogumaksumuses 28 540 krooni on paigaldatud Leppneeme Lasteaia objektile (t lk 85-86).

Kostja ei ole tõendanud, et hageja peab hüvitama eelmärgitud ostusumma. Seega on ebaõiged

kostja viited VÕS § 113 lg-le 5. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on

talle kahju tekitanud.

12. Kohus leidis, et asjas kuuluvad kohaldamisele VÕS § 208, § 209, § 211, § 213 ja § 217.

Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on kostjale kauba tarninud ja kostja on jätnud tasumata

118 118 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 118 118 krooni.

13. Kohus leidis, et põhjendatud on ka hageja viivisearvestus. Pooltevahelise lepingu p 8.1

kohaselt oli kohustuste täitmisega viivitamisel poolel õigus nõuda süüdiolevalt poolelt viivist

0,2% päevas tähtaegselt tasumata summast või mittekohaselt üleantud kaupade maksumusest

iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 08.11.2005.a on kauba eest tasumata summalt

tasumisele kuuluvaks viiviseks (118 118 krooni × 0,2% × 429 päeva) 101 346,96 krooni.

Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud

viivise arvestamine. Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta. Seega on

viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Seadus ei sätesta viivise suuruse

kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla

reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine

sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku

kahjustada. Kostja ei ole menetluses hageja viivise arvestusele ka vastu vaielnud. Lähtudes

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. juuni 2000. a direktiivi nr 2000/35/EÜ äritehingutes

hilinenud maksmisega võitlemise kohta art 3 lõike 1 punktidest c-ii liikmesriigid tagavad, et

võlausaldajal on õigus saada hilinenud makse eest intressi, kuivõrd ta on täitnud oma

lepingulised ja juriidilised kohustused ja ta ei ole saanud makstavat summat õigel ajal.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

14. Kohtuotsusega

ei

nõustunud

kostja

SCE

Grupp

OÜ,

kes

palus

esitatud

apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies

5 (9)

ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust,

hinnatud ühekülgselt tõendeid ning jäetud arvestamata kostja argumentidega. Oluliselt on

rikutud kohtumenetluse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS-i müügilepingu

sätteid. Apellandi arvates ei olnud pooltevahelise lepingu näol tegemist müügilepinguga ning

asjas tulnuks kohaldada töövõttu reguleerivaid sätteid vaatamata sellele, et leping oli

pealkirjastatud ostu-müügi lepinguna. Lepingu p 3.2 alusel kohustus müüja (hageja) valmistama

ning paigaldama kokkulepitud ehitusobjektile tooted vastavalt hinnapakkumisele. Lepingu p 5.2

kohaselt tuli üleandmise all mõista müüja poolt kaupade tarnimist ja paigaldamist objektile.

Lepingu p-s 6 reguleeriti poolte suhteid tulenevalt lepingu alusel tööde tegemisest. Apellandi

arvates oli lepingu eesmärgiks paigaldatud sisevaheseinte üleandmine kostjale ning oma

olemuselt oli leping suunatud asja valmistamisele ja paigaldamisele. Alternatiivselt asub

apellant seisukohale, et leping koosneb tegelikult kahest iseseisvast osast – sisevaheseinte müük

(valmistamine) ning sisevaheseinte üleandmine ja paigaldamine, millest viimase puhul oli

tegemist töövõtulepinguga.

16. Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud.

Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on, kas vastustaja rikkus apellandiga sõlmitud kauba

müügilepingut nr 1/0406, mille tõttu viibisid tööd OÜ Viimsi Haldus ehitusobjektil ning mille

tõttu määrati apellandile leppetrahv, mida apellant omakorda sai tasaarvestada vastustaja

nõudega apellandi vastu. Maakohus on asunud seisukohale, et hageja poolt kohtule esitatud

13.07.2004.a

elektronkirja

väljatrükist

nähtuvalt

viivitas

kostja

hagejale

tööfrondi

etteandmisega. Samuti märgitakse, et hageja 01.10.2004.a kirjaga kostjale on leidnud kinnitust,

et 08.07.2004.a olid kipsvaheseinad lõpetamata ja tööde üleandmine lükkus 21 tööpäeva edasi,

millele kostja vastuväiteid ei esitanud; samuti, et kostja ei ole tõendanud, et ta andis tööfrondi

hagejale tähtaegselt üle. Hageja ei esitanud muid tõendeid kostja poolse viivituse kohta

tööfrondi üleandmisel. Kostja ei ole kohtumenetluses tunnistanud tööfrondi üleandmisega

viivitamist. Kostja oli seisukohal, et ta ei viivitanud frondi üleandmisega ning et hageja ei

taotlenud lepingulise tähtaja pikendamist, mistõttu kaupade üleandmise kuupäev ei muutunud.

Kostja ei tunnistanud hageja poolt esitatud elektronkirja, kuna see ei olnud usaldusväärne ning

puudub kostja arvutibaasis. Kui hageja lepingut allkirjastades oli seisukohal, et ta saab tellimuse

täita tootmiseks vajaliku minimaalse ajaga (5-6 nädalat), siis tähendas see, et lepingu sõlmimise

ajal puudusid hageja arvates takistused mõõtude võtmiseks ja vaheseinte tootmiseks.

17. Asjakohased ei ole ka hageja väited, et vaheseinu ei saanud enne mõõtmist toota, kuna

vaheseinte mõõdud sisaldusid juba hinnapakkumises. Hageja ei ole tõendanud, et kostja hilines

tööfrondi üleandmisega hagejale, mistõttu on põhjendatud hagejalt leppetrahvi ja kahjude

nõudmine. Nimetatud asjaolu osas lasus tõendamiskoormus hagejal. Tõendamata on ka väide, et

ajavahemikuks 02.07.2004.a – 08.07.2004.a olid lõpetamata kipsvaheseinad, mis segas hagejal

omapoolsete tööde tegemist.

18. Kohus on rikkunud tõendite hindamise ja analüüsimise nõudeid, lugedes hageja

01.10.2004.a kirja tööfrondi hagejale üleandmisega viivitamise tõendiks, kuid jättes samas

tähelepanuta kostja 01.09.2004.a kirja, milles tööfrondi üleandmist kostja ei tunnistanud.

19. Kohtu poolt tõendatuks loetud halb ilm ei saanud takistada töid siseruumides, kuhu

ostetud vaheseinad olid mõeldud paigaldada. Sellega seoses ei olnud põhjendatud hageja suhtes

lepingu tähtaja pikendamine. Ka ei ole hageja ise väitnud, et tema poolt tööde teostamist oleks

takistanud halb ilm. Samuti on asjakohatu viidata objekti peatellija ja peatöövõtja kokkulepetele

seoses alltöövõtjast hageja lepingu tähtajaga, kuna lepingute rahaline ja tehtavate tööde maht ei

ole võrreldavad. OÜ Viimsi Haldus poolt lepingu tähtaja pikendamine halva ilma tõttu oli

otseselt seotud haljastustöödega. Hageja ei pöördunud kostja poole tööde tegemise tähtaja

pikendamiseks.

6 (9)

20. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 198 leides, et kostjal puudus nõue hageja vastu ja

tegemist oli tingimusliku tasaarvestuse avaldusega. 01.09.2004.a tasaarvestuse avalduses lähtus

kostja kahju suuruse kindlaksmääramisel tema ja Viimsi Halduse OÜ vahelisest lepingust, mille

kohaselt Viimsi Halduse OÜ-l oli õigus nõuda leppetrahvi 13 223 krooni päevas ehk seisuga

01.09.2004.a summas 462 805 krooni. Samas ei olnud sellel hetkel veel teada, millises summas

nõuab Viimsi Halduse OÜ tegelikult leppetrahvi. Kokkuleppel Viimsi Halduse OÜ-ga vähenes

leppetrahvi summa 79 335,55 kroonini ning lisaks sellele kohustus kostja ostma ja paigaldama

omal kulul kaks kuivatuskappi ja kaks nõudepesumasinat (kokku summas 28 540 krooni). Koos

viivistega oli kostjal hageja vastu nõue summas 124 749,55 krooni tulenevalt hageja poolt oma

lepinguliste kohustuste rikkumisest. Ebaõige on kohtu järeldus, et tegemist oli tingimusliku ja

seetõttu tühise tasaarvestuse avaldusega. 01.09.2004.a ei olnud kahtlust nõude olemaolus, kuna

lepingu täitmise tähtaeg oli möödunud ja leppetrahvi maksmise kohustus tekkinud.

Tasaarvestust ei muuda tingimuslikuks see, kui tasaarvestatava nõude suurus hiljem täpsustub.

Tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja vastu tervenisti lõppenud.

21. Ebaõige on kohtu põhjendus, et kuna kostja poolt esitatud 30.09.2004.a tasaarvelduse

akt oli kostja esindaja poolt allkirjastamata, siis ei ole tõendatud tasaarvestuse toimumine OÜ-

ga Viimsi Haldus. Vaidlus puudub selles, et nimetatud akt oli allkirjastatud OÜ Viimsi Haldus

poolt. Kui kostja nimetatud aktile tugines, siis oli see temale siduv ning teistel isikutel peale

kostja enda puudub õigus vaidlustada nimetatud tasaarvelduskokkuleppe kehtivust.

22. Samuti on ebaõige kohtu põhjendus, et kuna kostja ei esitanud kohtule OÜ-le Viimsi

Haldus väljastatud arvet nr 04196 summas 471 130,34 krooni, siis ei ole kostja nõue hageja

vastu tõendatud. Nimetatud arve esitamist nimetatud summas on kinnitanud OÜ Viimsi Haldus

esindaja 30.09.2004.a kokkuleppes oma allkirjaga. Vaidlus puudub selles, et nimetatud akt oli

allkirjastatud OÜ Viimsi Haldus poolt. Seetõttu puudus sisuliselt ka vaidlus selle üle, et

nimetatud arve ei oleks OÜ-le Viimsi Haldus esitatud või et nimetatud tasaarveldust kostja ja

OÜ Viimsi Haldus vahel ei oleks toimunud.

23. Eeltoodust lähtudes on ebaõige kohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on

talle kahju tekitanud. Apellant jääb oma põhjenduste juurde varasemas menetluses esiletoodud

kahju hüvitamise koosseisu kohta. Hagejal oli kohustus kostjale kahju hüvitada ning

tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue kostja vastu lõppenud. Nõuete lõppemisel on

põhjendamatud ka hageja viivise ja leppetrahvi nõuded.

Vastus apellatsioonkaebusele

24. Hanomer OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

25. Tsiviilkolleegium leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu

otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta. Põhjenduste osas tuleb arvestada ka

ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

26. Pooled vaidlevad mõlemapoolsete lepinguliste kohustuste rikkumise üle. Hageja väidete

kohaselt seisneb kostja poolne lepingurikkumine saadud kaupade ja teenuste eest õigeaegselt

tasumata jätmises. Pooltel ei ole iseenesest vaidlust selles, et pooltevahelise lepingu ja

29.08.2004.a arve nr 2500104 alusel tuli kostjal tasuda hagejale 118 118.- krooni

maksetähtajaga 5 päeva. Seega saaks hagi rahuldamata jätmise aluseks olla üksnes asjaolu, et

hageja nõue on lõppenud mõnel seaduse või lepinguga ettenähtud alusel (VÕS § 186,

muuhulgas nõude tasaarvestamise tagajärjel) või ei ole nõue sissenõutav muul põhjusel.

7 (9)

Lepingust tuleneva põhivõla summas 118 118.- krooni olemasolust sõltub ühtlasi hageja õigus

nõuda kostjalt viivist raha maksmisele suunatud kohustuse täitmisega viivitamise eest.

27. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. Kostja

väidetel rikkus hageja pooltevahelist lepingut sellega, et hilines tellitud kaupade

paigaldamisega, mille tagajärjel kostjal tekkis kahju. Hageja poolse lepingurikkumise

kindlakstegemisest sõltub seega, kas kostjal saab lugeda tekkinuks kahjunõude hageja vastu,

mida kostjal olnuks omakorda võimalik tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Hageja ei

nõustunud, nagu tekkinuks tal kohustus hüvitada kostjale lepingu rikkumisega tekitatud kahju.

Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas kostjale kuulus nõue, mida hageja

nõudega tasa arvestada.

28. VÕS § 197 lg 1 kohaselt võib olukorras, kus kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki

pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nimetatud sättest

tuleneb, et tasaarvestada saab nõuet, mis on tasaarvestuse avalduse tegemise hetkeks muutunud

sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks ajast, mil võlausaldajal

on õigus nõuda kohustuse täitmist.

29. Kostja tugines oma kahjuhüvitisnõude põhjendamisel asjaolule, et hagejapoolse viivituse

tõttu lepinguliste kohustuste täitmisel tekkis kostjal kolmanda isiku (OÜ Viimsi Haldus) ees

kohustus tasuda leppetrahvi. Ringkonnakohtu arvates saavad sellelaadsed asjaolud iseenesest

olla lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks. VÕS § 127 lg 3 kohaselt

peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes niisuguse kahju, mida ta nägi

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a juhul, kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seejuures tuleb kahjustatud isikul tõendada

võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost

kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.

30. Vaidlustamata asjaolude kohaselt pidi hageja poolte kokkuleppe kohaselt andma lepingu

lisas 1 nimetatud kaubad ostjale üle ja ostja need vastu võtma ajavahemikus 02.07. –

08.07.2004.a, tegelikult täideti tellimus aga 30.08.2004.a. Pooltevahelise lepingu p 3 nägi ette

hageja kui müüja õiguse nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist juhul, kui ostja (kostja)

oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja ja kostja vahelises

lepingusuhtes oleks esialgselt kokkulepitud täitmise tähtaegu muudetud. Maakohus on viidanud

üksnes hageja esindaja 13.07.2004.a elektronkirjale (t lk 87), milles teatatakse, et frondi

puudumise tõttu lükkub tarnetähtaeg edasi. Samuti leidis maakohus, et hageja 01.10.2004.a

kirjaga kostjale (t lk 19-20) leidis kinnitust tööfrondi puudumine 08.07.2004.a seisuga, millest

tulenevalt lükkus tööde üleandmine 21 tööpäeva võrra edasi. Nimetatud kirjas viidatakse hageja

08.07.2004.a kirjale nr 232/07, mille aga kohus jättis tähelepanuta põhjendusel, et hageja ei

tõendanud, kellele ta kirja üle andis. Ka on 01.10.2004.a kiri koostatud ja edastatud alles pärast

tellimuse hagejapoolset täitmist, mistõttu see ei saanud enam mõjutada hageja kohustuste

täitmise tähtaega. Eeltoodust lähtudes nõustub kolleegium apellandiga selles, et asja

materjalidega ei ole tõendatud poolte vahel esialgselt kokkulepitud tarne- ja paigaldamistähtaja

muutmine poolte kokkuleppel vastavalt lepingu p-le 6.3.

31. Lepingu täitmise tähtaja pikendamise osas kokkuleppe puudumine ei välista iseenesest

VÕS § 119 kohaldamist, mille kohaselt on võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgniku

vastutus rikkumise eest piiratud üksnes tahtluse või raske hooletuse juhtudega. VÕS § 119 lg 1

kohaselt loetakse võlausaldaja vastuvõtuviivituseks muuhulgas olukorda, kus võlausaldaja

keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee

võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kolleegiumi

arvates tuleb kostja poolt lepingukohase tööfrondi tagamist käsitada niisuguse eeldusena,

8 (9)

millest sõltusid hageja võimalused täita omapoolseid lepingukohustusi, ning nõuetekohase

tööfrondi puudumist tuleb käsitada kostja vastuvõtuviivitusena. Teise poole vastuvõtuviivitust

tuleb aga tõendada sellele tugineda soovival poolel. Seega tulnuks hagejal tõendada, et kostja

talle tähtaegselt tööfronti üle ei andnud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga,

mille kohaselt on hageja viivitus kostjale tööde üleandmisega põhjendatud sellega, et kostja ei

ole tõendanud tööfrondi hagejale tähtaegselt üleandmist. Kolleegium leiab, et kostja

vastuvõtuviivitus (s.o viivitus tööfrondi hagejale üleandmisega) ei ole asjas esitatud

materjalidega tõendatud. Toimikus olev elektronkirja väljatrükk (t lk 87) ega hageja

01.10.2004.a kiri viivitust tööfrondi üleandmisel usaldusväärselt ei tõenda. Ülejäänud tõendid,

s.o kostja ja OÜ Viimsi Haldus vaheline kirjavahetus, ei tõenda samuti hageja ja kostja vahelisi

suhteid, kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, nagu sõltunuks kostja poolt lõpptellijale (Viimsi

Halduse OÜ-le) objekti tervikuna üleandmine üksnes hageja poolsete lepingukohustuste

täitmisest.

32. Esitatud tõendite (arve nr 347 t lk 83 ja akt t lk 84) põhjal saab kolleegiumi arvates

lugeda kostjal tekkinuks kohustuse tasuda leppetrahvi OÜ-le Viimsi Haldus. Asjakohane ei ole

maakohtu seisukoht, nagu ei tõendaks OÜ Viimsi Haldus esindaja poolt allkirjastatud

tasaarveldusakt (t lk 84) tasaarvestuse toimumist seetõttu, et akt on kostja (OÜ SCE Grupp)

poolt allkirjastamata. VÕS § 197 ja § 198 kohaselt toimub tasaarvestamine tasaarvestava poole

ühepoolse avalduse alusel, mis TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega

teise poole poolt. Tasaarvestamise teostamiseks ei ole vajalik teise poole nõusolek ega muu

tahteavaldus.

33. Küll aga ei ole asjas tõendamist leidnud põhjusliku seose olemasolu hagejapoolse

viivituse ning kostjal leppetrahvi tasumise kohustuse näol kahju tekkimise vahel. VÕS § 127 lg

4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Toimiku

materjalidest nähtuvalt (t lk 73) luges objekti peatöövõtja OÜ Viimsi Haldus kostja OÜ SCE

Grupi objekti üleandmisega viivitanuks tervikuna 6 päeva ulatuses. Kostja viitas ka OÜ Viimsi

Haldus 29.07.2004.a kirjale nr 35 (t lk 62), mille kohaselt tööde lõpuleviimise esialgset tähtaega

pikendati raskeid ilmastikutingimusi arvestades. Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et

pikendamine oli seotud haljastustöödega. Tõendatud ei ole, et objekti tervikuna peatöövõtjale

üleandmine venis üksnes ühe alltöövõtja, s.o hageja poolt oma kohustuste täitmisega viivitamise

tõttu. Samuti puudub kolleegiumi arvates põhjuslik seos hagejapoolse viivituse ning kostja

poolt kuivatuskappide ning nõudepesumasinate soetamiseks tehtud kulutuste vahel. Kostja

esitatud asjaolude kohaselt ostis kostja kuivatuskapid ja nõudepesumasinad kokkuleppel OÜ-ga

Viimsi Haldus. Eeltoodut arvestades ei ole täidetud kostja kahjuhüvitisnõude koosseisulised

eeldused.

34. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja väidetav nõue hageja vastu (nn aktiivnõue)

olnuks tasaarvestuse avalduse tegemise ajal sissenõutav. Kostja on nii 16.10.2006.a täiendavas

vastuses hagiavaldusele kui ka apellatsioonkaebuses märkinud, et 01.09.2004.a tasaarvestuse

avalduses lähtuti maksimaalsest võimalikust leppetrahvi nõudest Viimsi Haldus OÜ poolt, kuid

alles hiljem selgus, et tegelik leppetrahvi nõue osutus eeldatust väiksemaks. Seega ei teadnud

kostja tasaarvestuse avalduse esitamise hetkel, missuguses summas nõuab Viimsi Haldus OÜ

tegelikult leppetrahvi. Kuna kostjal tekkiva kahju suurus ei olnud tasaarvestuse avalduse

esitamise ajaks selgunud, ei saanud ringkonnakohtu arvates olla sissenõutavaks muutunud ka

kostja võimalik nõue hageja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Kahju

hüvitamise nõuet on võimalik esitada alates ajast, kui kahjustatud isikul endal on kahju

tekkinud, mis ühtlasi eeldab ka tekkinud kahju suuruse kindlakstegemist. Maakohus jõudis

sisult sarnasele tulemusele leides, et kostja väidete kohaselt sai tegemist olla tulevikus tekkiva

kahjuga ning kostja tegi tingimusliku tasaarvestusavalduse, mis VÕS § 198 kohaselt on tühine.

9 (9)

35. Kui tasaarvestuse avaldus tehti olukorras, kus ei olnud täidetud tasaarvestuse tegemise

eeldused (tasaarvestaval poolel teise poole vastu suunatud nõude sissenõutavus ning teisel

poolel tasaarvestava poole vastu nõude olemasolu), ei teki VÕS § 197 lõikes 2 sätestatud

tasaarvestuse tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja poolt 01.09.2004.a

hagejale tehtud tasaarvestuse avaldus hageja nõuet kostja vastu ei lõpetanud. Seega on hagi

rahuldamine nii põhivõla kui viivise osas põhjendatud.

36. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas

ebaõigesti VÕS-is müügilepingu kohta sätestatut, kuigi asjakohased olnuksid hoopis

töövõtulepingu sätted. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja täitis oma lepingulisi kohustusi

tähtaegselt,

ning

selles

osas

ei

sisalda

müügi-

ja

töövõtulepingu

regulatsioonid

märkimisväärseid erisusi ega too kaasa erinevaid õiguslikke tagajärgi.

37. Pooled taotlesid jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne

nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende

kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.

detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise korral apellandi kohtukulud tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei

esitanud sellekohast taotlust ega kulunimekirja, puudub TsMS § 60 lg 3 kohaselt alus mõista

apellandilt vastustaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud kohtukulusid.

M. Seppik A. Tänav

K. Kullerkupp