3-05-828/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-828 Haldusasi S. S kaebus AS Falck Eesti 28.augusti 2005 viivistasu otsuse nr VTO 110107 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.septembri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S. S apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S. S, esindaja OÜ Aaloe Konsultatsioonid Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Paavo Paal

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 26.septembri 2006 otsus muutmata ja S. S apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Mõista S. Slt AS Falck Eesti kasuks välja menetluskulu 1000 krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostas 28.augustil 2005 viivistasu otsuse nr VTO 110107, mille kohaselt sõiduauto Toyota registreerimismärgiga xxx XXX parkis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Otsusest nähtub, et sõiduk parkis Tallinnas, XX mnt x (X parkla) kell 21.55.35. Otsusega määrati liiklusseaduse (LS) § 502 lõigete 1 ja 6 alusel viivistasu summas 480 krooni.

3-05-828

2(6)

2. S. S esitas 28.septembril 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) Viivistasu otsuse kohaselt on see tehtud tasulisel parkimiskohal parkimise eest parkimistasu maksmata. Haldusaktis toodud kirjeldusega ei saa nõustuda, sest kaebajal on Vanalinna elaniku parkimiskaart, mis annab õiguse parkida. Arvatavasti oli kaart sõiduki armatuurlaualt maha kukkunud või unustas kaebaja selle armatuurlauale asetada. Viivistasu otsusesse on asjaolude lühikirjeldusena võimalik märkida, et parkimist tõendav dokument ei ole seaduse kohaselt paigaldatud. Eeldatavasti oli dokument paigaldatud, sest vastasel juhul oleks ametnik teinud märke viivistasu otsuse punkti 4. Vigane ja ebatõene haldusakt kuulub tühistamisele. Parkimistasu maksmist tõendab kaebaja parkimiskaardiga. 2) Kaebaja ei pea õigeks, et viivistasu võib määrata ka siis, kui parkimise õigust tõendav dokument on paigutatud mittenähtavalt. Kohalike maksude seaduse § 4 lg 3 kohaselt ei tohi maksuobjekti maksustada rohkem kui ühe maksuga. Antud juhul on ühte objekti maksustatud kahe maksuga – maksustatud on nii parkimine kui ka parkimise õigust tõendava dokumendi paigaldamata jätmine. LS § 502 lg 1 p 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 p 9.1.4 on vastuolus põhiseaduse § 13 lõikes 2 toodud õigusselguse põhimõttega. LS § 501 lg 41 on vastuolus nii põhiseaduse § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte kui ka §- ga 146. Õigust mõistab ainult kohus, kuid seadusandja on jätnud kohtumõistmise parkimist kontrolliva ametniku meelevalda. Ametnik ei ole sõltumatu, tema tulemustasu sõltub viivistasu otsuste hulgast. Samuti võib ametniku tajumisvõime oluliselt erineda sõidukijuhi võimest parkimist tõendavat dokumenti tajuda. Sätted, mis võimaldavad viivistasu otsuse koostamise dokumendi ametnikule vähemtajutaval viisil paigutamise puhul, on vastuolus põhiseaduse §-st 14 tuleneva hea halduse tavaga. Halduse adressaadile oleks vähem koormav, kui ametnik kontrolliks sõiduki parkimisluba mobiili vahendusel, nii nagu seda tehakse parkimise eest mobiilsel teel tasujate puhul. Selle asemel asetatakse kaebaja parkimist kontrolliva ametniku personaalse tajumisvõime meelevalda. 3) Viivistasu otsuse tühistamise alus tuleneb ka kohtupraktikast (Riigikohtu 18.novembri 2004 lahend nr 3-4-1-14-04, p 23). Viivistasu otsus kuulub tühistamisele, sest kaebajal oli parkimise õigus tekkinud.

3. Tallinna Halduskohtu 26.septembri 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu põhjendused: 1) Kaebaja seisukoht, et arvatavasti auto ukse kinnitõmbamisel kukkus parkimiskaart sõiduki armatuurlaualt maha või unustas kaebaja selle armatuurlauale asetada, ei vabasta teda viivistasu maksmise kohustusest. Arvestades kaebaja mööndust, et ta ise pole veendunud, et ta tegi parkimiskontrolörile parkimistasu tasumist tõendava dokumendi kättesaadavaks, leiab kohus, et kaebaja jättis parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale asetamata nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik olnud tuvastada parkimise eest tasumist. Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastavalt LS § 501 lõikes 41 kehtestatud korrale parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Kui järelevalve teostaja ei saaks sellest eeldusest lähtuda, ei saaks parkimismaksu menetlust efektiivselt läbi viia. LS § 502 lg 1 ja lg 6 alusel koostatud viivistasu otsuse tühistamiseks puudub alus. 2) Parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul ei ole seadusest tulenevat täiendavat kohustust kontrollida mobiiltelefoni teel, kas sõidukile on parkimisluba väljastatud või mitte. Kaebaja

3-05-828

3(6) seisukoht, et selline olukord on vastuolus hea halduse tavaga, ei ole põhjendatud. Kaebajale ei saa olla ülemääraselt koormav juba soetatud parkimispileti eksponeerimise nõue. Lihtsustatud menetlus ja pileti eksponeerimise nõue on parkimiskorra puhul mõistlik ja proportsionaalne. 3) Kaebaja seisukoht topeltmaksustamisest ei ole õige. Parkimise viivistasu on parkimistasu kõrgendatud määr. Kahest erinevast maksust pole põhjust rääkida ka siis, kui parkimistasu tasunud isikule määratakse viivistasu seetõttu, et ta jättis sõidukile parkimistasu tasumist tõendava dokumendi paigutamata. 4) Parkimistasu tasumist tõendava dokumendi nõuetekohase paigutamise kontrollimist ei ole põhjust käsitada olemuslikult kohtute pädevusse kuuluva õigusemõistmise funktsioonina, mistõttu väidetav vastuolu põhiseaduse §-ga 146 puudub. Dokumendi paigutamise kontrollimine on haldusfunktsioon, mille seadusest tulenevaks volitusnormiks on LS § 501 lg 3. Viidatud sätte kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist vallavõi linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad LS-s ametiisiku kohta käivad sätted. 5) Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb normi õigusselgusetus. Kaebaja viide Riigikohtu 18.novembri 2004 lahendi nr 3-4-1-14-04 punktile 23 ei ole asjakohane, sest kehtiva LS kohaselt on seadusandja teinud kohustuslikuks parkimise õigust tõendava dokumendi paigaldamise sõiduki esiklaasile või armatuurlauale selliselt, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, ning seaduses on selge alus nimetatud kohustuse rikkumise korral viivistasu otsuse koostamiseks. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Kehtiv regulatsioon võimaldab isikul ette näha oma tegevuse tagajärgi ja seega oma käitumist reguleerida. Parkimise õigust tõendava dokumendi täies ulatuses nähtavana ja loetavana paigaldamise nõue on seadusega kehtestatud ja kui nõue jääb täitmata, tuleb ametnikul viivistasu määrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. S. S apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebajale jäid kohtu motiivid täiesti arusaamatuks. 2) Kohus jättis tähelepanuta kaebuse väite, et eeldatavasti oli dokument siiski paigaldatud. Asjas ei ole tõendatud, et kaebaja on rikkunud õigusnorme. 3) Kohus kohaldas seadust valesti. Kohalike maksude seaduse § 4 lg 3 kohaselt ei tohi maksuobjekti maksustada rohkem kui ühe maksuga. 4) LS § 502 lg 1 p 4, Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 p 9.1.4 ja LS § 501 lg 41 on vastuolus põhiseadusega. 5) Viivistasu otsuse tühistamise alus tuleneb ka kohtupraktikast. Kaebajal oli parkimise õigus tekkinud.

5. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebuse esitajalt välja menetluskulu 1770 krooni. Vastuväited:

3-05-828

4(6) 1) Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, et puuduvad tõendid kaebaja poolt õigusnormide rikkumise kohta. Viivistasu otsus koostati seetõttu, et parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei tuvastanud kontrollimisel, et mootorsõidukile oleks paigutatud parkimistasu maksmist tõendav dokument. Otsuse tühistamist taotleti põhjusel, et kaebajale on välja antud Vanalinna parkimiskaart, kusjuures kaebuses mööndakse parkimistasu maksmist tõendava dokumendi puudumist mootorsõidukil viivistasu otsuse koostamise ajal. 2) Apellandi poolt väidetud vastuolu õigusselguse või võimude lahususe põhimõttega puudub. Parkimisjärelevalve on tavapärane haldusfunktsioon, mida teostab parkimisjärelevalve ametnik. Haldusakti adressaadile on tagatud võimalus pöörduda kohtusse. Parkimiskaardi mootorsõidukile paigutamise nõue ei ole vastuolus põhiseadusega. Parkimiskorralduse eripära arvestades on lihtsustatud menetlus põhjendatud. 3) Parkimistasu maksmist tõendava dokumendi puudumise tõttu eeldati parkimistasu maksmata jätmist ning märgiti otsuses asjaolude lühikirjelduseks parkimistasu maksmata jätmine. Otsus ei kuulu sel põhjusel tühistamisele, sest LS kohaselt koostatakse viivistasu otsus nii parkimistasu maksmata jätmise kui ka parkimise õigust tõendava dokumendi sätestatud korras paigutamata jätmise korral. Haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada vea tõttu, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. 4) Kaebaja väide, nagu tuleks viivistasu otsus tühistada lähtudes Riigikohtu 18.novembri 2004 otsusest nr 3-4-1-14-04, on eksitav. Kehtiva õiguse ja käesoleva vaidluse kontekstis ei oma nimetatud lahend enam tähendust, sest liiklusseaduses on parkimise viivistasu määramise aluseid laiendatud ning ühe alusena määratletud ka parkimistasu tasumist tõendava dokumendi nõuetekohaselt paigaldamata jätmine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Viivistasu otsus on õiguspärane ja sellega ei ole kaebaja õigusi rikutud.

7. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja omas dokumenti, mis andis talle õiguse parkida avalikul tasulisel parkimisalal. Kohtule on esitatud Tallinna tasulise parkimisala elaniku sõiduki registreerimismärgiga xxx XXX parkimiskaart kehtivusajaga 10.märtsist 2005 kuni 10.septembrini 2005, parkimiskoha aadressiks on Pärnu mnt. Vaidlus toimub selle üle, kas kaart oli kontrollimise hetkel kehtestatud korras sõidukile paigaldatud ning kas viivistasu maksmise kohustus on isikul ka siis, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument on tal olemas, kuid see on sõidukile paigaldamata.

8. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et tema poolt õigusnormide rikkumine on tõendamata. Ehkki kaebuses on selle esindaja möönnud, et arvatavasti ta unustas parkimiskaardi sõiduki armatuurlauale asetada või oli see ukse kinnitõmbamisel maha kukkunud, on ta seisukohal, et dokumendi olemasolu tuleb eeldada, sest viivistasu otsuse koostamisel ei teinud parkimist korraldav ametnik otsuses asjaolude lühikirjeldusena märget lahtrisse „Tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt Liiklusseaduse § 501 lõikes 41 sätestatule“. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga. Vaidlustatud viivistasu otsuses sisalduvast lühikirjeldusest „Parkimine tasulisel parkimisalal

3-05-828

5(6) parkimistasu maksmata“ järeldub, et kontrollimise hetkel parkimise õigust tõendav dokument sõiduki esiklaasil või armatuurlaual puudus. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud ega isegi mitte kindlalt väitnud, vaid on möönnud, et dokument võis puududa. Olukorras, kus kaebaja ei tea, kas dokument oli nõutavas kohas või mitte ning parkimisjärelevalvet teostav isik on tuvastanud dokumendi puudumise, on dokumendi sõidukile paigaldamata jätmine tõendatud. Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus seaduses kehtestatud tõendite esitamise korraga tasulise parkimise õigust tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ja koostada viivistasu otsus.

LS § 502 lg 1 p 4 on iseseisvaks viivistasu määramise aluseks ning viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isikul on tasulise parkimise õigust tõendav dokument tegelikult olemas või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et muutunud õiguslikus olukorras ei ole kaebaja viide Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.novembri 2004 otsusele nr 3-4-1-14-04 asjakohane. Nimetatud lahend tehti õiguslikes oludes, kus viivistasu otsuse koostamine LS § 502 lg 1 punktis 4 märgitud alusel oli ilma nõuetekohase volitusnormita sätestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega. Alates 24.aprillist 2004, mil liiklusseaduses on viivistasu määramise iseseisva alusena ette nähtud tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohane paigaldamata jätmine, ei ole viivistasu otsuse tühistamise aluseks asjaolu, et kaebajal on parkimise õigust tõendav dokument tegelikult olemas. Materiaalselt õiguspärase viivistasu otsuse tühistamist ei tingi asjaolu, et viivistasu otsusel märgiti selle tegemise alusena LS § 502 lg 1 punkti 4 asemel sama paragrahvi lg 1 p 1, so parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Parkimiskontrolöril ei ole viivistasu otsuse koostamisel võimalik üldjuhul kindlaks teha, kas sõiduki suhtes on välja antud mingi parkimise õigust andev dokument, mis on sõiduki juhi poolt jäetud nõuetekohaselt paigutamata.

9. Halduskohtule esitatud ja apellatsioonkaebuses korratud väited LS regulatsiooni ja Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 p 9.1.4 vastuolust põhiseaduse ning kohalike maksude seaduse § 4 lõikega 3 ei pea veenvaks ka ringkonnakohus. Halduskohus on oma seisukohti piisava põhjalikkusega selgitanud. Halduskohtu põhjendustega nõustudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata.

LS § 501 lõikes 41 sätestatud kohustus paigutada parkimise õigust tõendav dokument esiklaasile või armatuurlauale, ning selle kohustuse täitmata jätmisele järgnevat karistusliku iseloomuga haldussunnivahendi kohaldamist pole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks meetmeks ega ka topeltmaksustamiseks. Parkimise õiguse kontrollimise võimaldamiseks dokumendi paigaldamise kohustus ei ole isikule ülemäära koormav ning viivistasu maksmise kohustuse tekkimine parkimise õiguse tõendamise kohustuse täitmata jätmise korral on sobiv, vajalik ja taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne abinõu. Parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õigusrikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Lihtsustatud menetluses on parkijal kohustus olla parkimiskorda järgides hoolas ning veenduda, et ta paigutab parkimist lubava dokumendi nõuetekohaselt sõidukile. Parkimise mugavuse nimel ei saa parkimise korraldajalt nõuda ebamõistlike jõupingutuste ja kulutuste tegemist ja seetõttu ei saa pidada põhjendatuks kaebaja seisukohta, et parkimisjärelevalvet teostav isik peaks enne viivistasu otsuse koostamist tegema kindlaks, kas tasulisel parkimisalal asuva sõiduki kohta on ehk välja antud mõni parkimist lubav dokument. Kaebaja võrdlust mobiilsideoperaatori kaudu

3-05-828

6(6) parkimistasu maksmise kontrollimisega ei pea ringkonnakohus kohaseks. Sõidukijuht ei saa jätta sõidukisse mobiilsideoperaatori kaudu tasumist tõendavat dokumenti ning sel viisil tasumist ei saa kontrollida muul viisil kui telefoni teel. Pealegi on ka mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel isikul seadusest tulenev kohustus paigaldada sõidukile vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. Tasulise parkimisala elaniku sõiduki parkimiskaardi paigutamine ei ole sedavõrd suur ebamugavus, et põhjendaks kulutusi ja jõupingutusi, mida tuleks teha selle ebamugavuse kõrvaldamiseks.

10. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Falck Eesti taotles menetluskuluna apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu hüvitamist summas 1770 krooni. Kulu kandmist tõendab OÜ Aksum Konsult 10.novembri 2006 arve nr 131-06 ja nimetatud osaühingu kinnitus, et arve on tasutud pangaülekandega 17.novembril 2006. Ringkonnakohus rahuldab taotluse osaliselt. Vastustaja poolt õigusabi ostmine oli käesoleval juhul põhjendatud, sest vaidlus puudutab lisaks parkimise korralduslikule poolele õigusnormide tõlgendamist ja põhiseaduspärasust. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude suurust peab ringkonnakohus ülemääraseks, sest halduskohtus käsitletuga võrreldes ei sisalda apellatsioonkaebus uusi väiteid, põhiline osa tööst on seega tehtud asja menetlemisel esimese astme kohtus ning pealegi lahendati apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses, mis avaldab mõju õigusabikulu suurusele. Lähtudes HKMS § 93 lõikest 5, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, kuulub vastustaja kasuks väljamõistmisele 1000 krooni. Menetluskulu summas 770 krooni jääb AS Falck Eesti enda kanda.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Virkus