2-07-18483/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 04.juuli 2007.a. Rapla Tsiviilasja number 2-07-18483 Tsiviilasi E K hagi J I vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x xxxxxx xxxxx xxxxx maakond).

Kostja J I (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-xx xxxxxx xxxxx xxxxx maakond).

Menetluse liik

Kirjalik RESOLUTSIOON

Välja mõista J Ilt E K kasuks alates 01.oktoobrist 2006.a. igakuuliselt 1800.- krooni elatusraha tütar B K (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Palga alammäära tõstmisel kuulub elatis suurendamisele kuni uue alammäärani.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada otsus täies ulatuses viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus

J I kanda jäävad riigilõiv 1250.- krooni ja hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Rapla kohtumaja kaudu

30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine laps-xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. sündinud tütar B K. 15.juulist 2006.a. elavad pooled lahus ja tütar elab hageja juures ning on tema ülalpidamisel. Kokkuleppe kohaselt lubas kostja maksta hagejale lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus, hiljem avaldas soovi maksta 1000 krooni kuus. Tegelikult on kostja tasunud raha vaid kahel korral- 21.septembril 2006.a.. 1000 krooni ja 16.märtsil 2007.a. 500 krooni. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks on riiklik toetus 1800 krooni kuus. Hagejal on ka teine alaealine laps. Neil põhjustel palub hageja kostjalt alates 01.septembrist 2006.a. välja mõista elatise 2500 krooni kuus.

Kostja seisukoht

Kostja on esitaud hagile kirjaliku vastuse, milles ei nõustu hagiga. Vastuväidetest nähtub, et ta maksis hagejale elatusraha kuni 2007.a. märtsikuuni, pärast seda on hageja keeldunud raha vastu võtmast ja kostjale last näitamast. Kostja kinnitab, et tema ülemus M R on tema töötasu kandnud hageja pangakontole, kostja on andnud hagejale ka sularaha ja ostnud riideid hageja mõlemale lapsele. Kostja ei nõustu ka hagetava summaga ja oleks nõus tasuma 1800.- krooni kuus juhul, kui talle võimaldatakse nädalavahetustel lapsega kohtuda.

Kohtu seisukoht

29.juuniks k.a. määratud kohtuistungi kutset ei saanud kostja kätte, mistõttu ta ei saanud istungile ka tulla. Kirjalikus vastuses on kostja andnud nõusoleku hagi lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja on andnud nõusoleku kirjaliku menetluse kohaldamiseks hagiavalduses ja ta kinnitas seda ka kohtus ärakuulamisel 29.juunil k.a. Kohus leiab, et kirjaliku menetluse kohaldamine on võimalik vaatamata asjaolule, et pärast kostja vastuse saamist määras kohus kohtuistungi. Ärakuulamisel avaldas hageja, et ta nõustub elatisega 1800 krooni kuus ja seda alates 01.oktoobrist 2006.a., kuna septembrikuus maksis kostja 1000 krooni. Seepärast peab kohus õigeks kostjalt elatis niisugusel kujul ka välja mõista. Põhjendatud ei ole kostja poolt esitatud tingimusmaksta elatist vaid juhul, kui hageja võimaldab tal lapsega nädalavahetustel kohtuda. PkS § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise; poolte vaheline vaidlus lapsega suhtlemise korra osas kuuluks lahendamisele eraldi kohtumenetluses kostja avalduse alusel ja kostja ei saa seada elatise maksmisele tingimusi. Hageja nõuab elatist PkS § 61 lg. 4 ette nähtud alammääras, mistõttu ei ole vajalik põhistada ega tõendada lapse vajadusi ega elatise suurust. Millegagi ei ole tõendatud kostja väited hagejale sularaha andmise ja lastele riiete ostmise kohta. Hageja pangakonto väljavõte tõendab üksnes, et kostja on pärast kooselu lõppu tasunud hagejale kahes osas 1500 krooni. Kostja väide, et hageja on temalt elatist saanud kuni 2007.a. märtsikuuuni, on põhjendamatu. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub vaid, et 16.märtsil 2007.a. on kostja teinud hagejale teise ja ühtlasi viimase ülekande. Kostja osavõtt lapse ülalpidamisest on seega olnud ilmselgelt ebapiisav ja hagejal on õigus elatise väljamõistmist nõuda. Kostja ei ole ka põhistanud ega tõendanud, miks on tema tööandja M R teinud hageja pangakontole ülekandeid ja kas laekunud summadest on osa jäänud hagejale. PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kostja ei ole selle aja vältel ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna kostja on 2006.a. septembrikuus tasunud 1000 krooni, siis soovib hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ka alates 01.oktoobrist 2006.a.

Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS §

129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest, s.o antud juhul 16200.- krooni, millelt riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1250.- krooni.

TsMS § 468 lg.3 kohaselt on kohtul õigus tunnistada elatise väljamõistmise otsus hagejale hädavajalikus osas viivitamata täidetavaks. Kuna elatis on välja mõistetud alammääras ja kostja ei ole alates 2006.a. septembrikuust lapse ülalpidamisest sisuliselt osa võtnud, siis peab kohus vajalikuks tunnistada otsus täies ulatuses viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik