2-07-15805/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2007. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-15805 Tsiviilasi TA’u hagi IA’u vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TA (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IA (isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Rahuldada TA’u hagi IA’u vastu elatise suurendamiseks.

Muuta Tallinna Linnakohtu 25.05.2000.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/4/220-2484/99 IA’ult välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista IA’ult TA’u kasuks alates 24.04.2007.a. igakuine elatusraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni tütar KA (sünd XXX) ülalpidamiseks kuni KA’u täisealiseks saamiseni .

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud 24.04.2007.a esitas TA kohtule hagi IA vastu Tallinna Linnakohtu 25.05.2000.a otsusega välja mõistetud elatise suurendamiseks ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 1250 krooni tütar KA’u ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja keskmine brutopalk 6450 krooni ning kostja on 100 % töövõimetu. Seoses pensioni tõusuga palub hageja elatist suurendada. Keskmised kulutused lapsele kuus on 5000 krooni.

Kostja vastus Kostja tunnistab hagi ning ei vaidle hagile vastu.

Maakohtu põhjendused

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

KA’u sünnitunnistusega on tõendatud, et KA’u (sündinud XXX.) vanemateks on IA ja TA

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr. 273 on kuupalga alammääraks 2007.a. kehtestatud 3600 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni.

TA esitas kohtule hagi IA vastu Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurendamiseks ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 1250 krooni tütar KA’u ülalpidamiseks. Hageja palub elatise välja mõista alla miinimummäära, kuna kostja on 100% töövõimetu. Kostja ei vaidle hagile vastu.

Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, kostja töövõime täielik (100 % ) kaotus, mille tulemusel ta saab töövõimetuspensioni. Seega leiab kohus, et antud asjas põhjendatud kostjalt välja mõistetud elatist suurendada ning kostjalt välja mõista igakuine elatis alla miinimummäära ehk 1250 krooni tütar KA’u ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma.

Taimi Kollom Kohtunik