Legislator Case Law & Legislation
3-07-430/4 AI generated

3-07-430/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-07-430/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-07-430/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-430

Haldusasi

AS Haljas kaebus Maksu- ja Tolliametilt 239 706 krooni

suuruse kahju hüvitamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja AS Haljas;

Kaebaja esindaja Urmas Kiik;

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet;

Vastustaja esindaja Jaanus Jõgi.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda;

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele ja

Urmas Kiigele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud halduskohtule taotluse Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA) 239 706

krooni suuruse kahju hüvitamiseks.

2. Kaebaja esitas 01.12.2006 vastustajale riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 17 lõike 1

alusel taotluse (tlk 9-10) hüvitada varaline kahju summas 239 706.- krooni. Kahju koosnes

krediidiasutusega laenulepingu sõlmimise tasust ja laenult makstud intressidest. Vastustaja

keeldus oma 05.02.2007 otsusega nr 6-2/21 (tlk 11-21) kahju hüvitamisest, jättes kaebaja

taotluse rahuldamata. RVastS § 18 lõike 2 kohaselt võib kaebaja kahju hüvitise taotluse

rahuldamata

jätmisest

30

päeva

jooksul

esitada

halduskohtule

kaebuse

hüvitise

väljamõistmiseks.

2

3. Vastustaja esitas kaebajale 29.05.2006 maksuteate nr 12-5/22 (tlk 22-25), millega nõuti

üleliigse laovaru tasu maksmist summas 7 412 561 krooni. Kaebaja teatega ei nõustunud ja esitas

sellele 08.06.2006 vaide (tlk 26-29), milles palus haldusakt kehtetuks tunnistada, aga samas

peatada selle täitmine ja intressiarvestus kuni asjaga seotud kohtuvaidluste lõppemiseni. Oma

20.06.2006 otsusega nr 6-2/223 pikendas vastustaja vaide lahendamise tähtaega, peatas

maksuteate täitmise kuni vaidemenetluse lõpuni, jättes aga rahuldamata taotluse

intressiarvestuse peatamiseks.

4. Kaebaja otsustas laenata maksuteates toodud summa AS-lt Eesti Krediidipank ning

laenurahaga teostada käibemaksu ettemaksu vastavas ulatuses. Sellega õnnestus kaebajal peatada

intressiarvestus ja vältida maksuvõlgnevuse teket. Vastustajale oli sellise sammu vajalikkusest ja

võimalikkusest vaides teatatud.

5. 08.11.2006 otsusega nr 6-2/1471 (tlk 33-34) tunnistas vastustaja vaidlusaluse maksuteate

kehtetuks ning 23.11.2006 teatega nr 6-1/155 (tlk 35) lõpetas vaidemenetluse. Sellega tunnistas

vastustaja oma eksimust ja maksuteate õigusvastasust. Õigusvastase haldusaktiga tekitati

kaebajale otsene varaline kahju, mis tuleb RVastS § 8 lõike 1 alusel täielikult hüvitada rahas. Kui

maksuteadet ei oleks väljastatud või kui sellega seotud intressiarvestus oleks peatatud, siis ei

oleks kaebaja olnud sunnitud tegema kulutusi laenu võtmiseks ja haldamiseks. Seega esineb

põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase haldusakti vahel. Laenuvajaduse tekitas

vaidlusalune maksuteade. Laenuleping (tlk 36-43) tõendab tasutud intressimäära (lepingu punkt

2.2., maksegraafik (tlk 44)) ning lepingutasu suurust (lepingu punkt 2.5.). Kahjusumma on

ülevaatlikult lahti kirjutatud kaebusele lisatud tabelis (tlk 45) ning moodustub intressimaksetest

summas 202 206 krooni ja lepingutasust 37 500 krooni, kokku 239 706 krooni.

6. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga põhjusliku seose puudumise osas õigusvastase

haldusakti ja kahju tekkimise vahel. Ainetu on vastustaja väide, et õigusvastane maksuteade ei

tekitanud intressikohustust. Intressikohustus oli maksuteates sõnaselgelt kirjas. Kuna kaebaja

osaleb riigihankekonkurssidel, siis on kaebaja ka eelnevalt lahendanud analoogsed olukorrad

käibemaksu ettemaksuga selleks, et mitte jääda maksuvõlgnikuks. Kaebajal puudus antud juhul

piisav raha ja ta oli sunnitud ettemaksu jaoks pangalaenu võtma.

7. Asjaolu, et maksuteade üksnes teavitab isikut seadusest tulenevast intressikohustusest, ei oma

antud juhul mingit tähendust. Ilma maksuta, mida teates nõuti, ei oleks tekkinud ka intressinõuet.

Maksu määramine ise oli õigusvastane, millega nõustub ka vastustaja. Kui ei oleks vastustaja

poolt väljastatud õigusvastast maksuteadet, ei oleks kaebajal tekkinud vaidlusalust

intressikohustust ja ühtlasi vajadust pangalaenu järele.

8. Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et tekkinud maksuvõlg ei olnud sundtäidetav ja seetõttu

justkui puudunuks vajadus pangalaenu võtta ning ettemaksu tasuda. Tasumata intressid loeti

automaatselt maksuvõlaks ning see takistas kaebaja igapäevast majandustegevust, kuna ta ei

saanud edukalt osaleda riigihankekonkurssidel. Pangalaen võeti mitte vabatahtlikult, vaid üksnes

seetõttu, et vältida maksuvõlgnike nimekirja sattumist. Kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja

oleks vaide rahuldanud ja õigusvastase maksuteate koheselt tühistanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. MTA leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA 20.06.2006 otsusega

peatati haldusakti täitmine, kuid taotlus intressiarvestuse peatamiseks jäeti rahuldamata. Kaebaja

on põhjusliku seose esinemise sisustamisel leidnud, et kui intressiarvestus oleks peatatud, siis ei

oleks kaebaja olnud sunnitud tegema kulutusi laenu võtmiseks ja haldamiseks. Seega peab

kaebaja antud asjas oluliseks intressiarvestuse peatamata jätmisega seonduvat.

3

10. 20.06.2006 otsuses intressiarvestuse peatamise taotlust rahuldamata jättes on MTA tegevus

olnud seaduslik. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi

HMS) sätted ei näe ette haldusakti kehtivuse peatamist. MKS § 146 reguleerib üksnes

vaidlustatava haldusakti täitmise peatamist, mitte aga haldusakti kehtivuse peatamist.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 3 p 1 kohaselt on üksnes

halduskohtunikul pädevus haldusakti kehtivus peatada. Riigikohus on lahendis haldusasjas

nr 3-3-1-13-04 märkinud, et haldusakti kehtivuse peatamise õiguslik tähendus on oma olemuselt

sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega, kuigi selle vahega, et peatamine on

ajutine, kehtetuks tunnistamine aga lõplik. Kaebaja ei ole halduskohtusse esialgse õiguskaitse

taotlust esitanud, kuigi kaebuses on kaebaja korduvalt pidanud intressiarvestust õigusvastaseks.

Haldusakti kehtivuse peatamise taotlusega oleks saanud kaebaja taotleda maksuteate kehtivuse

ajutist peatamist. Kehtivuse peatamise korral ei oleks kaebajal olnud ka kehtivaid

maksuvõlgasid. MTA-le jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei pöördunud õiguste kaitseks

halduskohtusse olukorras, kus maksuvõla olemasolu väidetavalt oleks takistanud kaebajal

riigihanke konkurssidel osalemist. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit toimuvate

riigihanke konrkursside kohta, milles kaebaja osales või kavatses osaleda

12. MTA tegevus 20.06.2006 haldusakti (maksuteate) täitmise peatamisel oli õiguspärane ning

selline tegevus ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-02 leidnud, et

rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt

odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega.

Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-33-04 märkinud, et kannatanu peab võimaluse korral

püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu

kandja tegevuse. Kohtumenetlusele eelnenud menetlust ei saa pidada võrdväärseks otsustuse

vaidlustamisega halduskohtus (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-74-06).

13. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et intressikohustus oli sõnaselgelt maksuteates kirjas,

kuna asja materjalide juures puuduvad tõendid intressinõude esitamise kohta. Asjaolu, et

maksuteates selgitati MKS § 115 lõikele 1 viidates intressikohustuse olemasolule, ei tähenda, et

maksuhaldur oleks kaebajale esitanud intressinõude. Intressinõude esitamine eeldab vältimatult

intressisumma, metoodika, viivitatud päevade arvu märkimist ning vastava haldusakti kätte

toimetamist kohustatud isikule. Kaebajale ei ole intressinõuet esitatud. MKS § 115 lõike 1 sisu

selgitamist ei saa meelevaldselt käsitleda intressinõude esitamisena.

14. Kaebaja on leidnud, et maksuvõla tasumise korral oleks seda loetud maksukohustuse

omaksvõtuks. Selline väide ei ole korrektne, kuna Riigikohus on lahendis haldusasjas

nr 3-3-1-9-06 leidnud, et ka maksuvõla ajatamine ei tähenda maksuvõla tunnustamist võlgniku

poolt. Isik võib ju teatud juhtudel haldusakti täita, kuid see ei välista täidetud haldusakti

vaidlustamist halduskohtus.

15. MTA ei nõustu, et maksuteate väljastamine põhjustas vahetult ja vältimatult kaebajale kahju

tekkimise. MTA arvates puudub vaidlus selle üle, et maksuteate täitmine on MTA 20.06.2006

otsusega peatatud. Ajaliselt eelnevat sündmust haldusakti andmist üleliigse laovaru tasu

kohustusest teatavakstegemise näol ei saa lugeda hilisemaks sündmuseks oleva laenulepingu

sõlmimise ja sellest tulenevate kulude tekkimise põhjuseks, kuna maksuteate täitmise kohustust

isikul laenulepingu sõlmimise momendil ei olnud ja isik ei ole ka seda täitnud. Riigikohtu

praktika kohaselt põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja

vältimatult (3-3-1-93-04; 3-3-1-13-06). Kuivõrd maksuteatega ei kohustatud taotlejat tasuma

intressisummat ja samas oli põhimaksuvõla summa tasumise täitmine peatatud, siis ei saanud

maksuteade põhjustada laenu võtmiseks ning haldamiseks tehtud kulutusi. MTA leiab, et puudub

vahetu ja vältimatu põhjuslik seos maksuteate ja tekkinud kahju vahel.

4

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi

kanda. Kohtu põhjendused on jägmised.

17. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

25.05.2006 esitas MTA kaebajale maksuteate nr 12-5/22 üleliigse laovaru tasu summas

7 412 561 krooni maksmise kohustuse kohta hiljemalt 30.06.2006;

09.06.2006 saabus MTA-sse kaebaja vaie, millega taotleti maksuteate nr 12-5/22 kehtetuks

tunnistamist, maksuteate täitmise peatamist ja maksuteatega seonduva intressiarvestuse

peatamist;

20.06.2006 tegi MTA otsuse nr 6-2/223, millega peatas muuhulgas maksuteate täitmise, kuid

jättis peatamata maksuteate intressiarvestuse;

30.06.2006 sõlmis kaebaja AS-ga Krediidipank laenulepingu 7 500 000 krooni laenamiseks;

08.11.2006 otsusega tunnistas MTA maksuteate nr 12-5/22 kehtetuks;

01.12.2006 esitas kaebaja MTA-le taotluse 239 706 krooni (laenusummalt tasutud intresside)

hüvitamiseks.

MTA 05.02.2007 otsusega nr 6-2/21 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.

18. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas kaebaja poolt AS-lt Krediidipank laenu võtmine ja

laenusummalt 239 706 krooni intresside tasumine oli põhjuslikus seoses tühistatud maksuteate

nr 12-5/22 täitmise vajadusega või mitte.

19. RVastS § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib isik nõuda riigilt tekitatud kahju hüvitamist. Lõike

2 kohaselt võib seadusega kahju hüvitamiseks näha ette täiendavaid piiranguid või RVastS-s

sätestatud nõudeid piirata. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi avaliku võimu

kandja on avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on vaja kohtul tuvastada riigi poolt varalise kahju

hüvitamiseks järgmised asjaolud: kas kahju on tekkinud, kas kahju on põhjustanud vastustaja

(põhjuslik seos), kas vastustaja poolt kahju tekitamine oli õigusvastane, milline on tekkinud

kahju suurus ja kas isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida või tekkinud kahju suurust

vähendada.

20. Esiteks analüüsib kohus asjaolu, kas kaebajale on tekkinud kahju. RVastS § 3 kohaselt

hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. Kaebaja AS Haljas on esitanud kohtule

AS-ga Krediidipank 30.06.2006 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt kaebaja laenas AS-lt

Krediidipank 7 500 000 krooni. Lepingutingimuste kohaselt kohustus pank maksma laenusumma

kaebajale välja kahe pangapäeva jooksul. Laenusumma tagasimakse tähtpäevaks oli 10.06.2008

ja laenuistressiks 6 kuu Euribor + 3,25 %. Kaebusele lisatud laenulepinguga seotud kulude

arvestuse (tlk 45) kohaselt kandis kaebaja seoses laenu võtmisega kulutusi summas 239 706

krooni. Kulutused koosnesid laenulepingu tasust (37 500 krooni) ja laenuintressidest (202 206

krooni). Kaebaja näidatud kahju summa arvestus on kooskõlas laenulepingu lisas oleva laenu

tagasimakse ja intressimaksete graafikuga. Vastustaja ei ole kahju tekkimise faktile ega

kahjusummale vastu vaielnud. Kohus leiab, et on tõendatud, et kaebaja kandis kulutusi 239 706

krooni ulatuses. Seega on tuvastatud, et kaebajale on kahju tekkinud.

5

21. Teiseks teeb kohus kindlaks, kas kaebajale eelmises punktis nimetatud kahju tekkimise

põhjustas MTA (täpsemalt MTA maksuteade nr 12-5/22). RVastS § 12 lõike 1 kohaselt on kahju

kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega isikule

kahju tekitati. Kohus nõustub vastustajaga selles, et maksuteate väljastamine ei põhjustanud

vahetult ja vältimatult kaebajale kahju tekkimist. Kohus leiab, et vastustaja tegevuse ja kaebajale

kahju tekkimise vahel puudus põhjuslik seos. Maksuteate nr 12-5/22 täitmine oli MTA

20.06.2006 otsusega peatatud. Haldusakti andmist üleliigse laovaru tasu kohustusest

teatavakstegemise näol ei saa lugeda laenulepingu sõlmimise ja sellest tulenevate kulude

tekkimise põhjuseks, kuna maksuteate täitmise kohustust isikul laenulepingu sõlmimise

momendil ei olnud ja isik ei ole ka seda täitnud. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab

põhjusliku seose nõue, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult (Riigikohtu

halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-04). Kui nähtuste vahel ei ole

vältimatut sidet, on tegemist lihtsalt nähtuste järjestikuse avaldumisega. Kohus nõustub

vastustajaga selles, et asjaolu, et maksuteates selgitati MKS § 115 lõikele 1 viidates seaduse

alusel tekkinud intressikohustuse olemasolule, ei tähenda, et maksuhaldur oleks kaebajale

esitanud intressinõude. Intressinõude esitamisel tuleb näidata ära intressisumma, metoodika ja

viivitatud päevade arvu märkimist ning vastava haldusakti kätte toimetamist kohustatud isikule.

MKS § 115 lõike 1 sisu selgitamist ei saa käsitleda intressinõude esitamisena. Kuivõrd

maksuteatega ei kohustatud taotlejat tasuma intressisummat ja samas oli põhimaksuvõla summa

tasumise täitmine peatatud, siis ei saanud maksuteade põhjustada laenu võtmiseks ning

haldamiseks tehtud kulutusi. 29.05.2006 maksuteade nr 12-5/22 ei tekitanud intressi tasumise

kohustust, mille vältimine oli kaebaja põhjenduste kohaselt ainus laenus võtmise põhjus. Kaebaja

tegi enammakse olukorras, kus maksuhaldur ei olnud teda selleks kohustanud. On teada asjaolu,

et maksukohustuse äralangemise korral (kui maksuteade tühistatakse) langeb ära ka

kõrvalkohustus (intressi tasumise vajadus). Seega ei ole kahju ja vastustaja tegevuse vahel

põhjusliku seose puudumise tõttu täidetud üks kahju hüvitamise eelduseks olev element ja kahju

hüvitamisele ei kuulu.

22. Vaatamata eelmises punktis tehtud järeldustele analüüsib kohus kolmandaks ka seda, kas

MTA tegevus kaebajale intressiarvestust peatamata jättes oli õigusvastane. Kohus leiab, et isegi,

kui oleks tuvastatud põhjuslik seos MTA maksuteate nr 12-5/22 ja kaebajale kahju tekkimise

vahel, ei kuuluks kahjunõue hüvitamisele, kuna MTA tegevus ei olnud õigusvastane. Kohus

leiab, et 20.06.2006 otsuses intressiarvestuse peatamise taotlust rahuldamata jättes on MTA

tegevus olnud seaduslik. MKS ja HMS ei näe ette haldusakti kehtivuse peatamist. MKS § 146

reguleerib üksnes vaidlustatava haldusakti täitmise peatamist, mitte aga haldusakti kehtivuse

peatamist. Õige on vastustaja väide, et HKMS § 121 lg 3 p 1 kohaselt on üksnes halduskohtul

pädevus haldusakti kehtivus peatada.

23. Neljandaks peab kohus vajalikuks analüüsida ka seda, kas kaebaja tegi endast kõik oleneva,

et kahju summat kas vältida või vähendada. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi

avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,4 ja

6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 3 annab võimaluse esitada

haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude. Vastustaja on märkinud õigesti, et Riigikohus on

08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 märkinud, et haldusakti kehtivuse peatamise

õiguslik tähendus on oma olemuselt sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega, kuigi

selle vahega, et peatamine on ajutine, kehtetuks tunnistamine aga lõplik. Seega oleks kaebaja

saanud vältida kahju tekkimist halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega.

Haldusakti kehtivuse peatamise taotlusega oleks saanud kaebaja taotleda maksuteate kehtivuse

ajutist peatamist. Kehtivuse peatamise korral ei oleks kaebajal olnud ka kehtivaid

maksuvõlgasid. Riigikohus on 03.04.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02 leidnud, et rahalist

6

hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam

kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. Samuti on

Riigikohus 18.11.2004 otsuses nr 3-3-1-33-04 märkinud, et kannatanu peab võimaluse korral

püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu

kandja tegevuse. Kohus leiab, et kuna kaebaja ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust

maksuteate nr 12-5/22 kehtivuse peatamiseks (mis oleks peatanud ühtlasi intressiarvestuse), ei

ole kaebaja teinud kõike võimalikku selleks, et kahju ära hoida või vähendada.

24. Punktis 21 märgitu kohaselt ei ole asjakohased ka kaebaja väited, nagu takistanuks

intressiarvestuse jätkumine kaebajal riigihangete konkurssidel osalemist. Kaebaja suhtes oli

maksuteatest tulenevate maksukohustuste täitmine peatatud ja kaebajal ei olnud ka kohustust

maksta intresse, olgugi et nende arvestus jätkus.

Menetluskulud

25. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja on esitanud kohtule saadetud kirjalikus vastuses taotluse jätta kohtukulud kaebaja

kanda. Samas sätestab HKMS § 93 lõige 1, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse

kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja seda teinud ei

ole ega oma taotlust summaliselt täpsustanud. Seetõttu jätab kohus vastustaja taotluse

rahuldamata. Kumbagi menetlusosalise menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik