2-06-20735/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda A G’u hagi L N vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes menetlusse võtmisest.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

Asjaolud

A G esitas 03.08.2006 Viru Maakohtule hagi L N vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis xxx.a hagejal poeg D. Lapse isa on kostja ja kostja ei ole kunagi keeldunud oma last tunnistamast. Hageja palub hagiavalduses tuvastada 09.07.2002.a sündinud D G’u põlvnemine L N ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2500 krooni.

Kohus selgitas hagejale 11.08.2006.a ja 15.01.2007.a saadetud kirjas, et lapse põlvnemise tuvastamist teisest mehest ei ole võimalik enne kui kanne sünniaktis on ebaõigeks tunnistatud ja tühistatud. Lapse sünniaktis on lapse isana kantud S G ja see kanne on käesoleva ajani kehtiv.

Hageja oma seisukohta kohtu selgitustele esitanud ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohtuasja number 2-06-20735 Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A G’u hagi L N vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: Hageja: A G (IK xxx, elukoht xxx)

Kostja: Kostja: L N (sünd xxx, elukoht xxx)

2(2) TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik , eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Hageja palub kohtul tuvastada lapse põlvnemine kostjast L N ja välja mõista elatis.

Lapse sünniakti on isana kantud S G. Kannet vaidlustatud ei ole.

Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

Põlvnemise kindlakstegemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, toimub PkS § 41 ja 42 sätestatud korras.

Lapsel saab olla vaid üks isa.

Kohus selgitab hagejale veelkord, et teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist ei ole seaduslik.

Kui sünniakti on isa juba märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi (vt Riigikohtu otsus 12.09.1996 otsus ts asjas 3-2-3-20-96).

Sünniaktis isa kande vaidlustamine ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 371 lg 2, § 463, § 465, § 661 lg 2 PkS § 38 lg 1, § 41, 42 keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.

Helgi Vinni Kohtunik: