2-05-16933/28 · 2-05-16933/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Legislator headnote

AI generated

2-05-16933/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Keywords

AI generated

hail insurance accident insurance matter right to higher insurance cover road safety concerns right of necessary way driving without authorization

AI generated

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Laila Üleoja

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

02.juuli 2007.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-05-16933 (endine nr. 2-929/05)

Tsiviilasi

AS Tamsalu Terko (pankrotis) hagi A J ja E A ’u vastu

kahju hüvitamiseks võlgniku juhatuse liikmetelt

solidaarselt summas 33 247 671 krooni ja 15 senti.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA: AS Tamsalu Terko (pankrotis), reg.kood xxxx ,

esindajad kohtuotsuse alusel pankrotihaldur Sirje Tael,

asukoht Tähe Õigusbüroo, Uus tn. 11-33, Tartu 50603,

määruse alusel pankrotihaldur Martin Krupp, asukoht

Cavere Õigusbüroo OÜ, asukoht Lennuki 22, 10145

Tallinn,

volitatud esindaja vandeadvokaat Maivi Ots,

Advokaadibüroo Ots&Co, asukoht Pärnu mnt. 15, Tallinn

10141, Harjumaa.

KOSTJAD: A J , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik, Advokaadibüroo

Bachmann&Partnerid OÜ, Liivalaia 22, Tallinn 10118.

E A , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja advokaadivolikirja alusel vandeadvokaat Sven

Sillar, Advokaadibüroo Entsik&Sillar, asukoht Maakri tn.

23a, Tallinn 10145.

K T , isikukood xxxx, elukoht xxxx

H J , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja vandeadevokaat Cardo Soosaar, asukoht

Advokaadibüroo Bachmann&Partnerid OÜ, Raatuse 20,

Tartu 51009.

KOLMAS ISIK kostja poolel K K , isikukood xxxx, elukoht

xxxx,

esindaja vandeadvokaat Rene Varul, asukoht

Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu linn

51003, Tartumaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalesid

31.05.2007.a.

hageja esindajana vandeadvokaat, kostja E A ja tema esindaj

kostja H J esindaja, kostja A J , kostja K T , kolmanda isiku K

K i esindaja.

RESOLUTSIOON:

Jätta hagi tervikuna

Jätta hagi tervikuna kõigi kostjate vastu

kõigi kostjate vastu

kõigi kostjate vastu rahuldamata.

rahuldamata.

Mõista välja Aktsiaseltsilt Tamsalu Terko (pankrotis, reg.kood

Mõista välja Aktsiaseltsilt Tamsalu Terko (pankrotis, reg.kood xxxx

xxxx

xxxx) õigusabikulude katteks

) õigusabikulude katteks

ja

A J

J

J (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxx

xxx

xxx) kasuks

) kasuks

) kasuks 21 830

21 830

21 830 (

( (

(kakskümmend üks

kakskümmend üks

kakskümmend üks tuhat kaheksa

tuhat kaheksa

tuhat kaheksasada

sada

kolm

kolmkümmend) krooni

kümmend) krooni

kümmend) krooni,

E A ’u (isikukood

’u (isikukood

’u (isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx) kasuks

) kasuks

) kasuks 26

26 550 (kakskümmend kuus tuhat viissada

550 (kakskümmend kuus tuhat viissada

viiskümmen

viiskümmend) krooni.

d) krooni.

H J (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx) kasuks 64

) kasuks 64

) kasuks 64 900 (kuuskümmend neli tuhat üheksasada)

900 (kuuskümmend neli tuhat üheksasada)

krooni

krooni.

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

02.07.2007.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsio

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 3

onkaebus Viru Ringkonnakohtule 3

onkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva

0 päeva

jooksul

jooksul, arvates otsuse

, arvates otsuse

, arvates otsuse kättetoimetamise päevale

kättetoimetamise päevale

kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg.

lg. 6, § 633 lg.

§ 633 lg.

§ 633 lg. 7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hageja esitas 14.09.2005.a. kostjate E A ’u ja A J vastu hagi solidaarses nõudes

summas 33 247 671 krooni ja 15 senti, kuna kostjad hageja juhatuse liikmetena ei ole

tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega hoolsusega, mida tavaline mõistlik

inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, mistõttu on nad põhjustanud hagejale

kahju tekkimise.

ÄS § 315 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega on tekitanud

kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt, mistõttu on

kostjad kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Äriühingu juhtorgani süü seisneb

selles, et tavaolukorras mõistlikud isikud oleks käitunud teisti, ehk kui on teada, et ei suudeta

kohustusi täita, siis esitakse viivitamatult pankrotiavaldus. Selle kohustuse rikkumine on

ettevõtte suhtes hoolsuskohustuse rikkumine. Lojaalsuskohustuse rikkumine seisneb selles, et

mõistliku käitumise puhul ei tehta iseendaga tehinguid ega lasta läbi viia toiminguid ning

tehinguid, mille eesmärk on vara valduse saamine endale.

07.02.2006.a. esitas hageja kirjaliku taotluse täiendavate kostjate kaasamiseks.

Kohtu 07.02.2006.a. määrusega taotlus rahuldati ja kostjatena kaasati hageja nõukogu

liikmed H J ning K T .

03.04.2006.a. esitas H J iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise avalduse lähtudes

ÄS § 327 sätestatust, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete

rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

VÕS § 69 lg. 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes kohustuse täitma

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli AS Tamsalu Terko nõukogu liige ka K K .

Kohtu 22.05.2006.a. määrusega kaasati kolmanda isikuna kostja poolel nõukogu liige

Krista Kleitz.

Hagiavalduse (I kd. tl. 6-18, täpsustus II kd. tl. 101-104, III kd. tl. 1-10) kohaselt Lääne-Viru

Maakohtu

otsusega

10.10.2002.a.

kuulutati

välja

AS

Tamsalu

Terko

pankrot.

Pankrotimenetluses on selgunud, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole käitunud äriühingu

huvidest lähtuvalt, vaid eelkõige on eelistanud iseenda huvisid äriühingu huvidele, millega

nad on tekitanud äriühingule kahju suures ulatuses.

AS Tamsalu Terko nõukogu on samas koosseisus olnud alates 10.05.1996.a. (viimati tagasi

valitud 09.06.1999 aktsionäride üldkoosolekul) alljärgnev: H J , K K , K T . Samast ajast ja

samas koosseisus on olnud ka AS Tamsalu Terko juhatus – E A ning A J . 05.06.2002.a.

seisuga omasid nõukogu ja juhatuse liikmed aktsiaid järgmiselt: H J 26 560 aktsiat ehk

1,3079% osalust, K K 5 200 aktsiat ehk 0,2561 % osalust, K T 350 480 aktsiat ehk 17,2582

% osalust, E A 5 160 aktsiat ehk 0,2541% osalust, A J 1 117 200 aktsiat ehk 55,0128 %

osalust.

AS Tamsalu Terko makseraskused algasid juba 1997.a., kuid maksejõuetuks muudeti AS

Tamsalu Terko tema enda aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete poolt 2001.a. suvel läbi

varade müügi. Vara omandati AS-i Tamsalu Terko juhtorganite liikmete endi poolt mitmete

toimingute ja tehingute kaudu ilma riigipoolsete kohustusteta.

23.04.2001.a. teavitas AS Hansapank, et laenude tasumise tähtaega ei ole võimalik pikendada

ja andis ligi 9 miljoni krooni laenu tasumise tähtajaks 30.04.2001.a. 25.04.2001.a. AS Tamsalu

Terko juhatus kandis nõukogule ette tekkinud olukorrast ning nõukogu otsustas kohustada

juhatust leidma AS–ga Hansapank kompromisslahendus.

30.04.2001.a. asutas Aadu Jaansoo aktsiaseltsi Tamsalu Veskid, tehes rahalise sissemakse

summas 400 000 krooni.

02.05. 2001.a. esitab Hansapank sissenõudmisavalduse kohtutäitur Reet Vokk’ile, sest AS

Tamsalu Terko tegevusaadressideks oli märgitud 1) Hobujaama 1 Tallinn ning 2) Tööstuse 15,

Tamsalu. Samas Hobujaama 1, Tallinn asub AS Eesti Viljasalv.

03.05.2001.a. otsustas nõukogu tootmiskulusid vähendada ning muuta tootmine senisest

efektiivsemaks.

04.05.2001.a. teatas kohtutäitur Reet Vokk täitemenetluse algatamisest sissenõudja AS

Hansapank avalduse alusel summale 8 960 866 krooni ja 40 senti ja andis võlgnikule

vastuväite esitamiseks aega kaks nädalat.

28.05.2001.a. väljastas kohtutäitur Reet Vokk täitekutse ja samal kuupäeval sai A J kui AS

Tamsalu Terko juhatuse liige täitekutse kätte.

Täitekutses anti vabatahtliku täitmise ajaks samuti 28.05.2001.a., mis oli ebamõistlik, sest

tähtaeg ei saanudki olla järgitav, kui langes päevale, mil tuli sissenõudja nõue täita.

05.06.2001.a. nõukogu koosolekul kandis juhatuse liige ja peadirektor A. J ette, et AS

Hansapank pole kompromissiga nõus. Seega sai nõukogu Hansapanga nõudmistest teada siis,

kui vara hakati arestima, kuigi 28.05.2001.a. pidi olema A.J teadlik täitemenetluse

algatamisest, kuna oli täitekutse vastu võtnud.

07.06.2001.a. arestis kohtutäitur Reet Vokk AS Tamsalu Terko vara ja arestimise juures on

võlgniku esindajana A.J . Arestiti vara, mis oli AS Hansapanga pandiesemeks, nagu

1. Üheksakorruseline Vana jõusöödatehas – ehitise nr. 0080016538, Tööstuse 15, Tamsalu

Kaheksakorruseline Jõusöödatehas nr.2 - ehitise nr. 0080016539, Tööstuse 15

Viiekorruseline veski Veski - ehitise nr. 0080016534, Tööstuse 15

Neljakorruseline Administratiivhoone-söökla – ehitise nr 00880016543, Tööstuse 15

Ühekorruseline Töökoda - ehitise nr. 0080016541, Tööstuse 15B

Kahekorruseline Katlamaja – ehitise nr. 0080016535, Tööstuse 15 C

Kahekorruseline Töökoda – ehitise nr. 0080016537, Tööstuse 15G

Kolmekorruseline Olmekorpus - ehitise nr. 0080016542, Tööstuse 15I

Neljakorruseline Abitsehh – ehitise nr. 0080016540, Tööstuse 15 J.

Hinna osas on arestimise aktis märkus ...” pooled hinnas kokkuleppele ei jõudnud. Vastavalt

sissenõudja poolt esitatud hindamisaktile ei ole võimalik vara turuväärtust määrata, maa

erastamise väärtus on 2,28 miljonit krooni. Hinnaks määrata 8 500 000 krooni. Kuidas selline

hind kujunes, täitemenetluse toimikust ei selgu. Kommertspandilepingu alusel taotles AS

Hansapank kogu AS Tamsalu Terko vallasvarale sissenõude pööramist, kuigi kommertspandi

suurus 28.05.1999.a. kommertspandilepingu järgi oli 3 000 000 krooni.

Juhatus arestimist ei vaidlustanud.

18.06.2001.a. nõukogu koosoleku päevakorras oli aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine.

Täitemenetlust ega ettevõtte vara müüki ei arutatud.

27.06.2001.a. avaldas kohtutäitur Reet Vokk Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate, et

kohtutäitur müüb enampakkumise teel 09.06.2001 kell 10.00 tööstusliku tervikvara

asukohaga Lääne-Virumaa, Tamsalu, alghinnaga 8 500 000 krooni. Enampakkumine toimub

kohtutäituribüroos Narva mnt. 23 – 26 Tallinn.

28.06.2001.a. nõukogu koosoleku päevakorras oli AS Hansapank poolt korraldatav

sundenampakkumine ning AS Tamsalu Terko tegevus pärast sundenampakkumist.

AS Tamsalu Terko edasise tegevuse jätkamise võimaluste kohta pidi juhatus esitama

ettepanekud 10.07. 2001.a.

29.06.2001.a. saatis kohtutäitur Reet Vokk AS-le Tamsalu Terko (aadress Hobujaama 1,

Tallinn) teate, et AS-le Tamsalu Terko kuuluva tööstusliku tervikvara enampakkumine toimub

kohtutäituri büroos 09.07.2001.a. kell 10.00. 04.07.2001.a. avaldas kohtutäitur ka Ametlikes

Teadaannetes uue teate, et 27.06.2001.a. ilmunud enampakkumise kuulutuses tuleb lugeda

enampakkumise toimumise ajaks 09.07.2001.a.

05.07.2001.a. sõlmisid AS Tamsalu Veskid ja AS Hansa Liising Eesti omavahel lepingu nr.

0022711L, mille kohaselt liisingfirma AS Hansa Liising Eesti poolt ostetava vara müüjaks on

AS Tamsalu Terko ja liisinguvõtjaks AS Tamsalu Veskid.

09.07.2001.a. omandas AS Hansapangale panditud vara AS Hansa Liising Eesti, kes

omakorda müüs või andis kapitalirendile enampakkumise käigus omandatud vara AS-le

Tamsalu Veskid, mis nähtub ka AS Tamsalu Veskid 2001.a. majandusaasta aruandest.

10.07.2001.a. sõlmisid AS Hansapank ja AS Tamsalu Veskid kommertspandilepingu summale

4 000 000 krooni, kuigi sel ajal AS-l Tamsalu Veskid vara olla ei saanud.

12.07.2001.a. andis AS Hansa Liising Eesti AS “enampakkumisel” omandatud vara üle AS-ile

Tamsalu Veskid. See toiming oli oma olemuselt Hansa Liising Eesti nimel vara vastu võtmine

AS-lt Tamsalu Terko.

23.07.2001.a. ehk kaks nädalat pärast AS Hansa Liising Eesti poolt tervikvara ostu, sõlmisid

AS Hansa Liising Eesti ja AS Tamsalu Veskid ostu-müügilepingu nr 01-0022711L/OM, millega

kogu AS Hansa Liising Eesti poolt AS-ilt Tamsalu Terko omandatud ja algselt liisitud vara

müüdi AS-ile Tamsalu Veskid. Lisaks on AS Hansapank andnud AS-le Tamsalu Veskid ka

arvelduskrediiti summas 1,9 miljonit krooni.

Hinnates kirjeldatud toiminguid, selgub, et terviklikud tootmisüksused eraldati esimese

enampakkumise käigus. Näiteks juunis müüdi enampakkumisel tibud ja kanad, kuid jäeti

müümata kanakasvatuse hooned. Sellest järeldub, et AS Tamsalu Terko juhtorganite liikmete

(v.a. K K ) eesmärk oligi kogu Tamsalu Terko vara üleminek AS-le Tamsalu Veskid.

23.07.2001.a. toimunud AS Tamsalu Terko nõukogu koosolekul andis juhatuse liige A. J

informatsiooni AS Tamsalu Terko varade sundenampakkumise käigust ning AS Tamsalu

Terko varadega seotud muudatustest ning nõukogu otsustas saadud informatsiooni põhjal 1)

korraldada täiendav enampakkumine, et realiseerida AS Tamsalu Terko koormamata vara ja

katta puuduvad vahendid jooksvate kulude katteks, 2) sõlmida enampakkumise korraldamise

leping Krull Investeeringute OÜ-ga. Kinnitati ka enampakkumise reglement.

25.07. 2001.a. sõlmisid AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid kokkuleppe, mille kolmanda

lõigu kohaselt on AS Tamsalu Terko nõus müüma ja AS Tamsalu Veskid on nõus ostma

tasaarvelduse korras materjale ja toodangut lao hinnakirja alusel kokku summas 5 130 271

krooni ja 75 senti.

01.08.2001.a. avaldati Ametlikes Teadaannetes kuulutus, et Krull Investeeringud OÜ müüb

kirjaliku avaliku enampakkumise teel Lääne-Virumaal asuva tootmistervikvara alghinda

määramata. Pakkumise esitamise tähtaeg oli 10.08.2001.a.

15.08.2001.a. AS Tamsalu Terko nõukogu koosolekul kuulati ära ja võeti teadmiseks juhatuse

liikme A. J ettekanne, et AS Tamsalu Terko poolt korraldatud enampakkumisel laekus üks

pakkumine AS-lt Tamsalu Veskid hinnaga 2 750 000 krooni.

Nõukogu tunnistas enampakkumise võitjaks AS Tamsalu Veskid ning kohustas AS Tamsalu

Terko juhatust sõlmima enampakkumise võitjaga ostu-müügi lepingu.

Seega AS Tamsalu Terko nõukogu liikmed K T , H J ning juhatuse liikmetena A J ning E A

leidsid, et kõige parema pakkumise tegi ainsa pakkujana AS Tamsalu Veskid, kelle

juhtorganite liikmed nad ise olid.

17.08.2001.a. sõlmiti AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid vahel notariaalne ostu-

müügileping ja ka lihtkirjalik ostu-müügileping.

Notariaalse ja lihtkirjaliku ostu-müügitehinguga müüs Tamsalu Terko talle kuuluva varana

1) Tamsalu vallas Sääse ja Uudekülas asuvast kanakasvatusest hooned, mishulgas 22 kanala

hoonet, väravahoone ladu, kanade puuritsehh- munapulbritsehh, kanade puuritsehh, lindude

tapamaja, söödaköök, turbahoidla, alusturbahoidla, tibude puuritsehh, kanalisatsiooni

ülepumpamisjaam, tootmissektori pumbamaja, trafoalajaam, tootmissektori pumbamaja,

trafoalajaam, 5 hanela hooned, pumbamaja, aretushanela –haudejaam. Rajatised. Sisseseade.

Kanakasvatuses olevad kanad ja tibud müüdi täituri poolt Hansa Liising Eestile, kes

omakorda müüs need AS-le Tamsalu Veskid 2001.a. juulikuus.

2) Tamsalu vallas Vajangu külas asuva seakasvatuse hooned ja rajatised seafarmi kinnistul

suurusega 5,4 ha, sisseseade ja sead.

3) kõikide üksuste teenindamiseks vajamineva transpordi ehk transpordivahendid.

17.08.2001.a. lepingute järgi tasumist ei toimunud, sest 17.09.2001.a. teatab AS Tamsalu

Veskid juhatuse liige A J AS-le Tamsalu Terko E A ’ule, et AS Tamsalu Veskid teeb

ühepoolse tasaarvestuse, sest AS Tamsalu Veskid on ülevõtnud AS Tamsalu Terko kreeditorid

summas 3 480 396 krooni ja 95 senti.

Pärast 17.08.2001.a. müüki oli AS-le Tamsalu Terko jäänud vaid kaks elevaatorit, mida

polnud võimalik müüa ilma pandipidaja ehk tollal Eesti Erastamisagentuuri nõusolekuta.

Samas anti 01.09.2001.a. elevaatorid koostöölepingu alusel rendile AS-le Tamsalu Veskid,

renditasuga 10 000 krooni kuus pluss käibemaks.

2002.a. septembrikuus esitati võlgniku pankrotivaldus.

30.04.2001.a.asutatud AS Tamsalu Veskid kanti äriregistrisse 22.05.2001.a. Juhatuse

liikmeks määrati A J ning nõukogu liikmeteks AS Tamsalu Terko juhatuse ja nõukogu

liikmeteks olevad K T , E A ja H J . Ka AS Tamsalu Veskid põhitegevusaladeks on äriregistri

kohaselt teravilja ja muude põllumajandussaaduste tootmine, ümbertöötlemine, säilitamine,

ost-müük; samuti looma- ja linnukasvatussaaduste tootmine ja müük. Faktiliselt vara asukoht

ei muutunud, vormiliselt muutus vaid vara omanik. Samaks jäid majandustegevus ja isikud,

kes tegelesid igapäevase majandustegevusega. Seega asutas makseraskustes AS Tamsalu

Terko aktsionär ja juhatuse liige A J mille juhtorganitesse määrati samad AS Tamsalu Terko

juhatuse liikmed eesmärgiga, et vabaneda AS Tamsalu Terko võlakohustustest riigi ees, mille

moodustasid riigipoolsed tunnustatud nõuded umbes 28 miljoni krooni ulatuses.

Vastavalt TsÜS §-le 37 juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse

rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt

(kuni 01.07.2002 kehtinud sõnastus – juhatuse, kes on oma kohustuste täitamata jätmise või

mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud, vastutavad juriidilise isiku ees

solidaarselt). Kirjeldatud tehingud ja toimingud tehti enne 01.07.2002.a., mistõttu vastutajaks

on juhatuse liikmed solidaarselt, kui nad ei ole käitunud vastavalt seadusele.

ÄS § 306 järgi on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal

viisil. Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule aktsiaseltsi

pankrotiavalduse. Kohustusele tegutseda kõige otstarbekamalt on tõlgenduse ja sisu andnud

ka Riigikohus. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises

ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis

võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg. 1 järgi.

TsÜS § 108 lg. 1 järgi oli juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel

ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Sellest tulenevalt juhatuse liige oli kohustatud

vältima oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti.

Tõendatud on juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vaheline konflikt. Juhatuse liikmed tekitasid

olukorra, et AS Tamsalu Terko võlausaldajad jäid ilma võimalusest saada rahuldust

aktsiaseltsi vara arvelt, kõiki võlausaldajaid ei koheldud võrdselt, eelistati läbi iseenda huvide

AS Hansapank ja valikuliselt ka teisi hankijaid (võeti üle AS Tamsalu Terko hankijad, v.a.

Oru Taimeõlitööstuse AS nõue summas 484 442 krooni ning AS Farm Plant Eesti nõue

summas 7 793 krooni), mitte aga riigi võlakohustusi. Võlakohustused, mis jäid ülesse varatule

(v.a. arvatud elevaatorid) aktsiaseltsile, oli kokku tunnustatud nõuetena summas 28 miljonit

krooni.

Juhatuse

liikme

A.J

avaldatu,

et

elevaatorid

oleks

pidanud

katma

Rahandusministeeriumi nõude, on vastuoluline tema käitumisega, sest 2002.a. kevadel pakkus

A.J AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena läbi Pohla ja Hallmägi Advokaadibüroo

Rahandusministeeriumile elevaatorite eest 130 000 krooni.

Juhatuse liikmed tekitasid äriühingule kahju, sest AS Tamsalu Terko varad müüdi alla

turuhinna.

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. AS

Tamsalu Terko vara müüdi sissenõudemenetluses, formaalseks ostjaks AS Hansa Liising

Eesti, kuid tegelikult omandas varad AS Tamsalu Veskid, sest neli päeva enne

enampakkumist 05.07.2001.a. sõlmisid AS Tamsalu Veskid ja AS Hansa Liising Eesti

omavahel lepingu nr. 0022711L, mille kohaselt liisingfirma AS Hansa Liising Eesti poolt

ostetava vara müüjaks on AS Tamsalu Terko ja liisinguvõtjaks AS Tamsalu Veskid. Sisuliselt

oli ostu finantseerijaks AS Hansa Liising Eesti, vara omandamise tahe oli AS-l Tamsalu

Veskid. Arestimisel ja enampakkumisel oli asja hindamise kord reguleeritud AÕS § 29 lg. 1,

mille kohaselt hinnatakse asja selle hariliku väärtuse alusel ning AÕS § 29 lg. 2 kohaselt on

asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Spetsialistide arvamuse kohaselt oli 2001.a. juulis toimunud võõrandamisest tulenev AS

Tamsalu Terko kahju summas 14 696 400 krooni. Vara tegelik hind oli 23 196 400 krooni,

vara müügist saadi 8, 5 miljonit.

2001.a. augustikuus vara võõrandamisel oli AS Tamsalu Terko kahju summas 13 421 000

krooni. 17.08.2001.a. tegi AS Tamsalu Terko notariaalse ostu-müügitehingu AS-ga Tamsalu

Veskid ja samas sõlmis AS Tamsalu Terko ka lihtkirjaliku ostu-müügilepingu AS-ga

Tamsalu Veskid.

AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid sõlmisid 25.07.2001.a. kokkuleppe, mille kohaselt on

AS Tamsalu Terko nõus müüma ja AS Tamsalu Veskid on nõus ostma tasaarvelduse korras

materjale ja toodangut lao hinnakirja alusel kokku summas 5 130 271 krooni ja 75 senti, mida

saab lugeda AS Tamsalu Terko kahjuks. Seega kokku sai AS Tamsalu Terko kahju varade

alla turuhinna müümisega (sisuliselt varade kinkimine enda poolt moodustatud uuele firmale)

summas 33 247 671 krooni ja 15 senti.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2003.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-03

märgitakse, et ÄS § 306 lg. 2 sätestatud kohustus tegutseda majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil tähendab muuhulgas, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske.

Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis

sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib

kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg. 1 järgi. Samuti leiab Riigikohus, et TsÜS (kuni 30.06.2002.

a. kehtinud redaktsioon) § 108 lg. 1 tuleneb juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste

teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Analoogsetele seisukohtadele on

Riigikohus asunud ka oma 06.05.2003. a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-45-03 ning

02.06.2003. a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-67-03.

Hageja on seisukohal, et kostjad hageja juhatuse liikmetena ei ole tegutsenud

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene

taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Kostjad, tegutsedes samaaegselt AS Tamsalu

Terko ja AS Tamsalu Veskid huvides, ei ole ilmselgelt tegutsenud heas usus, vaid on sisuliselt

kinkinud ära hageja vara.

ÄS § 315 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju

aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega on kostjad

kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama.

AS Tamsalu Terko nõukogu liikmete lojaalsuskohustuse rikkumine seisneb selles, et ka

hageja nõukogu liikmed ei täitnud äriühingu nõukogu liikme kohustusi äriühingu suhtes ning

seega vastutavad nad solidaarselt juhatuse liikmetega, sest ainult neljakesi koos- E A , A J , H

J ning K T - said nad eelistada iseenda huvisid äriühingu huvidele ning panid seega toime

äriseadustiku nõuete rikkumise, mille tagajärjel tekkis AS Tamsalu Terko äriühingul kahju.

AS Tamsalu Terko nõukogu on olnud teadlik asjaolust, et äriühing ei suuda täita riigipoolseid

kohustusi ning et likvideerimisvahenditest ei piisa kõigi AS Tamsalu Terko kohustuste

täitmiseks. 21.02.2001.a. on äriühingu nõukogu võtnud vastu otsuse, et tuleb alustada

läbirääkimisi Eesti Erastamisagentuuriga 20 000 000 krooni vähendamiseks. 05.06.2001.a. oli

nõukogu teadlik juulis toimuvast enampakkumisest, kus AS Hansa Liising Eesti omandas

varad AS-lt Tamsalu Terko. 15.08.2001.a. nõukogu kinnitab augustis 2001.a. korraldatud

enampakkumise tulemused, kus pakkumise oli teinud AS Tamsalu Veskid.

Lojaalsuskohustuste rikkumine tuleneb juhtorganite kattuvusest AS-s Tamsalu Terko ja AS -s

Tamsalu Veskid. AS Tamsalu Terko nõukogu liikmed on H J , K K , K T . AS Tamsalu Veskid

nõukogu liikmed on K T , E A ja H J .

Kokkuvõttes on K T nii AS Tamsalu Terko kui ka AS Tamsalu Veskid nõukogu liige, H J on

nii AS Tamsalu Terko kui ka AS Tamsalu Veskid nõukogu liige.

K K ei kuulu AS Tamsalu Veskid omanike ega juhtorganite hulka ning seega tema ei saanud

ka rikkuda lojaalsuskohustust äriühingu ees.

Kattus ka omanike ring. AS Tamsalu Terko juhtorganite liikmed olid aktsionärid H J , K T , E

A , A J , kes aktsionäridena said otsustada, kes on AS Tamsalu Terko juhtorganite liikmed

(nõukogu tagasikutsumine 2/3 häältega) (lisatud AS Tamsalu Terko põhikiri).

AS Tamsalu Veskid asutaja ja ainuaktsionär on A J .

A J , H J , E A ja K T olid kahe erineva äriühingu juhtorgani liikmed ning aktsionärid, kes

tegid iseendaga tehinguid ning jätsid täitmata AS Tamsalu Terko kui äriühingu ees olevad

lojaalsus- ja hoolsuskohutused, olles tehingute tegijatena teadlikud, et nad ei suuda tasuda AS

Tamsalu Terko võlausaldajate nõudeid enam kui 20 000 000 krooni suuruses summas.

2001.a. kehtinud redaktsioonis sätestas ÄS § 316, et nõukogu planeerib aktsiaseltsi

tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

See norm tähendas, et nõukogu liige pidi äriühingu tegevuse planeerimisel ning juhtimisel

lähtuma oma tegevuses äriühingu huvidest – äriühingu võlausaldajate huvidest, mitte aga

iseenda huvidest. Juhul kui nõukogu liige ei täitnud talle pandud kohustusi, vastutas nõukogu

liige solidaarselt vastavalt ÄS §-s 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed.

20.06.2006.a. vähendas hageja nõuet summale 25 923 577 krooni ja 76 senti ning palub

selle summa kostjatelt solidaarselt välja mõista AS Tamsalu Terko (pankrotis) kasuks.

II. Kostjate vastused.

1.

1. 1. E A oma kirjalikus vastuses on seisukohal, et hagi on täielikult põhjendamatu ning

tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses on esitatud mitmeid paljasõnalisi ja eksitavaid

seisukohti ning väiteid, mis ei vasta tegelikkusele ja on oluliselt vastuolus seadusega. Hageja

väidab, et juhatuse liikmed on rikkunud TsÜS §-des 37 ja 108 lg. 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud

sõnastus) ja ka ÄS §-des 306 ja 315 lg. 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud sõnastus) sätestatud

kohustusi.

1) Kostja arusaama kohaselt omab vaidluse lahendamisel tähtsust 1) TsÜS § 46 lg. 1

(enne 01.07.2002 kehtinud sõnastus) sätestatu, et juhatuse või seda asendava organi liikmed,

kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju

tekitanud sellele juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt.

ÄS § 306 lg. 2 (enne 01.07.2002 kehtinud sõnastus) sätestab, et juhatus peab juhtimisel kinni

pidama

nõukogu

seaduslikest

korraldustest.

Tehinguid,

mis

väljuvad

igapäevase

majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul Juhatus on

kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Hagiavalduses viidatud TsÜS §-s 37 fikseeritud tsiviilõiguse põhimõte kehtis läbi ÄS §

306 lg. 2 ka 2001.a. Selle sätte kohaselt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt

juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.

AS Tamsalu Terko põhikiri ei sisalda juhatuse liikme kohustuste osas seadusega sätestatuga

võrreldes olulisi erisusi. Põhikirja p. 6.1 kohaselt peab juhatus juhtimisel kinni pidama

nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse

raamidest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

2) ÄS § 315 lg. 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete

rikkumise ja kohutuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud

kahju eest solidaarselt. Sisult samasugune oli juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus ka

kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 46 lg. 1 alusel. Võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise

kohustust täpsustas TSK 19. ptk., esmajoones §-d 222 ja 227. Lähtuvalt ÄS § 315 lg. 1 (kuni

1.07.2002.a. kehtinud redaktsioonis) peab aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise

nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi,

rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu ja et just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile

kahju. Seega tuleb tuvastada nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju

vahel, samuti juhatuse liikme süü rikkumises.

Lähtuvalt ÄS § 315 lg. 1 (kuni 1.07.2002.a kehtinud redaktsioonis) jaguneb tõendamiskoormis

poolte vahel järgmiselt. Aktsiaselts (hageja) peab tõendama, et juhatuse liige (kostja) on

rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Eeldatakse,

et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu. See tähendab, et süü puudumist peab

tõendama juhatuse liige (TSK § 227 teine lause). Sarnasele seisukohale äriühingu juhatuse

liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eelduste ja tõendamiskoormise suhtes jõudis

Riigikohus ka oma 20.04.2003.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-03 (RT III 2003, 17, 164), 6.05

2003.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-45-03 ja 2.06.2003. a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-67-03

(RT III 2003, 21, 206) ja 11.05.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-05.

Kostja on veendunud, et tema ei ole iialgi rikkunud ühtegi juhatuse liikme ametikohustust,

vaid on tegutsenud kooskõlas seadusest, põhikirjast ja nõukogu seaduslikest otsustest

tulenevate nõuetega. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist just ametikohustuste rikkumise

tõttu.

3) hagiavalduses märgitakse paljasõnaliselt, et juhatus on kohustatud tegutsema

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja väidab, et juhatus ei ole teinud ühtegi

hagiavalduses

näidatud

tehingut mööda

minnes

nõukogu

tahtest. Korraldus

vara

võõrandamiseks tuli otseselt nõukogu poolt. Juhatus ei ole talle antud pädevust ületanud, vaid

on täitnud nõukogu seaduslikke korraldusi. AS Tamsalu Terko nõukogu 12.02.2001.a.

koosolekul tuvastati, et ettevõte ei ole suuteline tasuma Eesti Erastamisagentuurile kogu

lepingust tulenevat ostusummat. 25.04.2001.a. nõukogu koosolekul jõuti järeldusele, et

äriühing ei ole võimeline täitma AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingust tulenevat 9 miljoni

krooni suurust kohustust. Sellega seoses tegi nõukogu juhatusele kohustuseks alustada AS-ga

Hansapank

läbirääkimisi

võimaliku

kompromissi

leidmiseks.

Nõukogu

05.06.2001.a.

koosolekul tuvastati, et AS Hansapank ei pikenda arvelduskrediidi tagastamise tähtaega ning

AS Hansapank esitab avalduse täiturile kohustuse sundtäitmiseks. Nõukogu 23.07.2001.a.

koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas nõukogu, et AS-1 Tamsalu Terko puuduvad vahendid

oma

jooksvate

kohustuste

täitmiseks,

mistõttu

on

vajalik

korraldada

täiendav

enampakkumine ja selle käigus realiseerida AS Tamsalu Terko koormamata vara.

Enampakkumise tulemusel laekuvad vahendid peavad võimaldama asuda täitma ettevõtte

jooksvaid kohustusi kolmandate isikute ees. Nõukogu otsustas sõlmida enampakkumise

korraldamise lepingu Krull Investeeringute OÜ-ga.

Nõukogu 15.08.2001.a. koosolekul otsustati kuulutada enampakkumise võitjaks AS Tamsalu

Veskid ja anti juhatusele kohustus sõlmida kahe nädala jooksul ostu-müügilepingud vara

võõrandamiseks 2 750 000 krooni eest.

Suure osa hageja vara võõrandamiseks kolmandale isikule pidi kostjal, juhatuse liikmena,

olema nõukogu nõusolek. Sellise toimingu tegemiseks, millega võis eeldatavasti kaasneda

hageja ettevõtte seiskumine, peab juhatus näitama üles eriti suurt hoolsust ja lojaalsust

äriühingule. Tehingute nõukoguga kooskõlastamise kohustus tuleneb konkreetselt ka ÄS §-st

306 lg. 2 ja §-st 317 ning hageja põhikirja p-dest 6.1 ja 7.2. Vara võõrandati pärast nõukogu

sellekohast otsustust. Vara müüs täitur AS Hansapank nõudmisel. Ükski nõukogu otsus ei

olnud ilmselgelt õigusvastane. Asjaolu, et juhatus tegutses aktsiaseltsi vara võõrandamisel

nõukogu korraldusel, välistab üheselt mõistetavalt juhatuse liikme vastutuse.

Jõudes sellisele järeldusele, et juhatuse liige ei käitunud oma kohustuste täitmisel

õigusvastaselt, puudub sisuline vajadus vaadelda seda, kas õiguspärase käitumisega tekitati

hagejale kahju.

4) hagiavalduses heidetakse kostjale ette seda, et täitur R.Vokk müüs AS Hansapank

kommertspandi realiseerimisel AS Tamsalu Terko vara väidetavalt alla turuhinna. Samuti

müüdi Krull Investeeringute OÜ poolt vara väidetavalt alla turuhinna. Riigikohtu

tsiviilkolleegium leidis oma 11.05.2005.A. lahendis nr. 3-2-1-41-05, et ainuüksi vara müük

alla turuhinna ei tähenda automaatselt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Hageja peab

tõendama, et vara müümisel ei järginud kostja hoolsust, mida juhatuse liikmelt selles

olukorras oodatakse, või rikkus näiteks lojaalsuskohustust (Vt. Riigikohtu lahend nr. 3-21-41-

05 p. 50).

5) hagiavalduses esitatud väidetavalt tekkinud kahju arvutamise metoodika on kostjale

arusaamatu. Kahjuna mõistetakse TSK § 222 lg. 2 järgi võlausaldaja tehtud kulutusi, tema

vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks

saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Sellest tulenevalt saab kahju väljenduda

vähemalt selles, et hageja vara müüdi ebasoodsatel tingimustel, s.t seda muul viisil müües

saanuks suurema müügihinna. Sel juhul tuleb tuvastada müüdud vara turuväärtus müümise

ajal ja võrrelda seda müügihinnaga. Kui hageja on seisukohal, et vara müüdi alla turuhinna,

oleks ta võinud esitada ka hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras

pankrotimenetluses nt. 01.01.2004.a kehtinud PankrS § 43 lg. 1 p. 3 järgi. Kostja ei tea, kas

hageja on üldse esitanud nõude AS Tamsalu Veskid pankrotimenetluses. Nimetatud asjaolud

ei selgu ka hagiavaldusest.

6) Kostja on seisukohal, et tema ei ole käitunud õigusvastaselt. Hagejale ei ole

tekkinud kahju, sest vara võõrandati täituri poolt avalikul enampakkumisel turuhinnaga.

Ülejäänud vara müüdi avalikul enampakkumisel. Kui ei ole õigusvastast käitumist ning kahju,

siis ei saa olematute asjaolude vahel esineda ka põhjuslikku seost.

7) Süüd sisustab TSK § 227 tahtluse ja ettevaatamatuse vormis. See tähendab, et kostja

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ei rikkunud kohustust hooletult ega tahtlikult. Samas

on

juhatuse

liikme

kohustuste

omapärast

tulenevalt

süü

puudumise

tõendamine

komplitseeritud. See puudutab esmajoones juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist, kus

hageja peab juba kohustuse rikkumiseks tõendama, et juhatuse liige ei käitunud piisavalt

hoolsalt (Vt. Riigikohtu lahend nr. 3-21-41-05 p. 50). Asjaoluga, et kostja tegutses hageja poolt

vaidlustatud toimingutes nõukogu korraldusel, on objektiivselt välistatud hoolsuskohustuse

rikkumise võimalus. Jõudes sellisele järeldusele, on omakorda välistatud süü esinemine kostja

tegevuses.

8) kokkuvõttes leiab kostja, et hageja nõue kostja vastu on tõendamata. Kostja tegevuses

ei esinenud tsiviilõigusliku vastutuse aluseid. Kostja kui juhatuse liige, ei saanud mõjutada

seda,

et

võlausaldajast

AS

Hansapank

realiseeris

hageja

kohustuste

täitmiseks

kommertspandi. Hagejal puudus õiguslik võimalus mõjutada ametlikku täitemenetlust.

Kommertspandi realiseerimisest alles jäänud vara müük enampakkumisel toimus nõukogu

otsustuse ja selle alusel juhatusele tehtud korralduse põhjal. Kostjal ei olnud õiguslikku

võimalust väärata nõukogu tahte elluviimist. Nõukogu tahe ei olnud õigusvastane, mis

andnuks juhatusele võimaluse nõukogu otsustuse eiramiseks. Kostja ei ole rikkunud hoolsus-

ega ka mitte lojaalsuskohustust. Kostja ei rikkunud äriühingu põhikirjast või seadusest

tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et täitur realiseeris hageja vara kommertspandi täitmisele

pööramise näol, ei saanud äriühingule kahju põhjustada. Ülejäänud, pandiga koormamata

vara müüdi enampakkumisel, mille tulemusel formeerus vara objektiivne turuhind. Vara

turuhinnaks ei ole kinnisvarabüroode arvamus, vaid hind, mida ollakse reaalselt nõus selle

vara eest maksma. Kostja tegevus ei põhjustanud hagejale varalist kahju. Kostjal puudub süü

selles, et ta allkirjastas nõukogu korraldusel vara müügilepingu. Kostja tegevuses ei ole

realiseerunud tsiviilõigusliku vastutuse alused, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata

ja mõista AS-lt Tamsalu Terko (pankrotis) välja E A ’ule põhjustatud kohtukulud.

Kostja

Kostja A J kirjalik vastus

kirjalik vastus

kirjalik vastus.

Kostja A.J hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata täies

ulatuses, kuivõrd see on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja esitab hageja väidetele

järgnevad vastuväited.

1) 23.04.2001.a. teavitas Hansapank, et laenu tasumise tähtaega ei ole võimalik

pikendada, ja andis ligikaudu 9 miljoni kroonise laenu tasumise tähtajaks 30.04.2001.a. AS-l

Tamsalu Terko ei olnud võimalik summat selles ajas tasuda. 02.05.2001.a. esitas Hansapank

sissenõudmisavalduse kohtutäitur Reet Vokk’ile. 28.05.2001.a. väljastas R.Vokk täitekutse.

Täitmise tähtajaks on märgitud 28.05.2001.a. Tähtaeg oli ebamõistlik, sest täitmise tähtaeg ja

teate kättesaamise tähtaeg oli sama. 07.06.2001.a arestis kohtutäitur R.Vokk AS Tamsalu

Terko vara. Võlgniku esindaja A.J viibis arestimise juures. Hinna osas pooled kokkuleppele ei

jõudnud ja seda kajastab ka hindamise akt. Vastavalt sissenõudja ehk Hansapanga poolt

esitatud hindamisaktile ei olnud võimalik määrata vara turuväärtust. Arestitud vara

väärtuseks määras kohtutäitur 8 500 000 krooni. Arestitud vara nimekiri oli neljakümnel

lehel. 27.06.2001.a. avaldas kohtutäitur R.Vokk Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate,

milles kohaselt pidi vara müük toimuma 09.06.2001.a. Kohtutäitur eksis kuupäevaga. Tehtud

vea parandas ta 04.07.2001.a, kui ta avaldas uue teadaande Ametlikes Teadaannetes, milles

palus lugeda enampakkumise toimumise ajaks 09.07.2001.a. Kostja ei näe sellises käitumises

midagi seadusevastast ning ei mõista, miks pöörab hageja sellele nii suurt tähelepanu. Iga

mõistlik isik pidi aru saama, et juba läbiviidud enampakkumise kuulutust ei ole mõtet

avaldada. Küsimuste lahendamiseks oli 27.06.2001.a avaldatud ka telefoninumber. Kui hageja

leiab, et täitemenetluse seadustiku § 61 lg. 2 toodud enampakkumise väljakuulutamise 10-

päevast tähtaega ei ole järgitud, siis kostja on seisukohal, et 04.07.2001.a teadaandega see

puudus kõrvaldati, ja kuna keegi vastu ei vaielnud, tuleb lugeda teadaanne õigeaegselt

esitatuks. Juhul kui hageja selle väitega ei nõustu, tuletab kostja meelde, et kõigil asjast

huvitatud isikutel oli võimalik kohtu kaudu taotleda enampakkumise kehtetuks tunnistamist

ühe aasta jooksul, vastavalt TMS § 64(7). Kuna sellist avaldust kohtule ei esitatud, tuleb

enampakkumine lugeda seaduspäraseks.

09.07.2001.a. toimunud enampakkumisel omandas AS-le Hansapank panditud ja kohtutäituri

poolt arestitud varad AS Hansa Liising, kes 23.07.2001.a. sõlmis ASga Tamsalu Veskid ostu-

müügilepingu ja liisinglepingu, millega AS Hansa Liising müüs ja AS Tamsalu Veskid ostis AS

Hansa Liisingule omandiõiguse alusel kuuluvad rajatised, masinad, seadmed, kaubad ja muu

vara. Vara, mida ei võõrandatud, anti AS Hansa Liising poolt AS-le Tamsalu Veskid

liisingusse. AS Hansapank esitas seaduse alusel sissenõudmisavalduse oma nõude

rahuldamiseks, kohtutäitur arestis vara, avaldas enampakkumise teate, enampakkumine viidi

läbi ja vara omandas AS Hansa Liising 8,5 miljoni krooni eest. Kostja täitis kõik temale TMS

pandud kohustused. Isik, kes vara täitemenetluse käigus omandas, ei ole kostjaga seotud.

Kostjal puudus võimalus määrata, millise summa eest ja kellele vara omandanud AS Hansa

Liising temale kuuluva vara edasi võõrandab. Seega on hageja poolt oletatavate ebaseaduslike

skeemide esitamine ebamõistlik ning kantud soovist kostjat kahjustada.

23.06.2001.a. toimus AS Tamsalu Terko nõukogu koosolek, kus otsustati korraldada täiendav

enampakkumine, et realiseerida AS Tamsalu Terko seni koormamata vara ja katta sellega

puuduvaid vahendeid jooksvate kulude katteks. Enampakkumise korraldamiseks sõlmiti

25.07.2001.a tööettevõtuleping Krull Investeeringute OÜ-ga. 01.08.2001.a. avaldati Ametlikes

Teadaannetes kuulutus, et Krull Investeeringud OÜ müüb avaliku enampakkumise teel

Lääne-Virumaal asuva tootmistervikvara alghinda määramata. Pakkumise esitamise tähtaeg

oli 10.08.2001.a. Lisatud oli enampakkumise korraldaja aadressil ja täiendava teabe saamiseks

telefoninumber. Tähtaegselt saabus üks pakkumine ASlt Tamsalu Veskid, kes pakkus hinnaks

2 750 000 krooni ja kelle AS Tamsalu Terko nõukogu 15.08.2001.a tunnistas enampakkumise

võitjaks. Nõukogu kohustas AS Tamsalu Terko juhatust sõlmima enampakkumise võitjaga

ostu-müügi lepingu. 17.08.2001.a. tehti notar Tea Türnpuu juures notariaalne ostu-

müügitehing ja ka lihtkirjalik ostu-müügileping AS-ga Tamsalu Veskid. Vastavalt

notariaalsele lepingule võõrandas AS Tamsalu Terko vara väärtuses 2,75 miljonit krooni ja

lihtkirjaliku lepinguga vara väärtusega 0,2 miljonit krooni. Üle anti 22 kanala hoonet,

väravahoone ladu, kanade puuritsehh-munapulbritsehh, kanade puuritsehh, lindude

tapamaja, söödaköök, turbahoidla,

Alusturbahoidla,

tibude

puuritsehh,

kanalisatsiooni

ülepumpamisjaam, tootmissektori

pumbamaja, trafoalajaam, tootmissektori pumbamaja, trafoalajaam, 5 hanela hoonet,

pumbamaja, aretushanela-haudejaam. Lisaks rajatised ja sisseseade. Samuti Tamsalu vallas

Vajangu külas asuva seakasvatuse hooned, rajatised, sisseseade, sead ning kõigi üksuste

teenindamiseks vajaminevad transpordivahendid. Pärast neid võõrandamistehinguid jäi

Tamsalu Terkole kaks elevaatorit, millega oli tagatud Eesti Erastamisagentuuri kui

pandipidaja nõue. 01.09.2001.a. andis AS Tamsalu Terko elevaatorid rendile AS-le Tamsalu

Veskid, renditasuga 10 000 krooni, millele lisandus käibemaks.

Kostja käitumine ei põhjustanud kahju AS-le Tamsalu Terko, sest kostja täitis temale

nõukogu poolt pandud ülesannet. Kostja käitumine oli seega kooskõlas ÄS §-ga 306 lg. 2.

Kostja märgib, et selline müügitehing mitte ei tekitanud kahju, vaid aitas seda ära hoida. Vara

otsustati võõrandada selleks, et likvideerida tekkinud võlgnevused. Selline käitumine on igati

kohane äriühingule ning näitab, et äriühing teostas oma tsiviilkohustusi heas usus vastavalt

sel ajahetkel kehtinud TsÜS §-le 108 1g. l.

Kostja märgib, et PS § 31 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata,

käsutada ja käsutada, kusjuures kitsendused sätestab seadus. Käesoleval juhul puudusid

seadusest tulenevad kitsendused, mille alusel oleks piiratud eraõigusliku juriidilise isiku õigus

oma vara võõrandada.

2) Juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekal viisil on

sätestatud ÄS §-s 306 lg. 2. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema

hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile

põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene

taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust

rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg. 1 järgi. TsÜS § 108 lg. 1 kohaselt oli

juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas

usus. Siit tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide

konflikti.

Kostja ei mõista, kuidas on hageja sellise järelduseni jõudnud, et kostjad ei ole ilmselgelt

tegutsenud heas usus, vaid on sisuliselt kinkinud ära hageja vara. Kostja on põhistanud, et

sundenampakkumine toimus seetõttu, et AS Tamsalu Terko ei suutnud endale võetud

kohustusi täita. Hansapank realiseeris temale kuuluva õigust, AS Tamsalu Terko juhatusel ei

olnud võimalust selle täitmist takistada. Enampakkumise kuulutus oli avalik, kõigil soovijatel

oli võimalik sellest osa võtta. Osa võttis ainult AS Hansa Liising, kes omandas AS Tamsalu

Terko vara. Hagiavaldusest ei nähtu, millele toetudes hageja väidab, et eelistati läbi iseenda

huvide Hansapanka. Pärast Hansapanga nõude rahuldamist puudusid AS-1 Tamsalu Terko

rahalised vahendid, vajalik oli korraldada täiendav enampakkumine, et majandustegevust

jätkata. Läbi viidi kõigile seaduse nõuetele vastav enampakkumine, mille võitjaks osutus AS

Tamsalu Veskid. Lepingut sõlmima kohustas kostjat AS Tamsalu Terko nõukogu. Selle

tehinguga välditi aktsiaseltsile tekkida võivat kahju, mitte ei kahjustatud aktsiaseltsi huve.

Kostja AS Tamsalu Terko juhatuse liikmena tegutses AS Tamsalu Terko ja tema

võlausaldajate parimates huvides, sooritades toiminguid ja tehinguid vajaliku hoolsusega.

Arusaamatuks jääb hageja väide, et sellise otsuse tegemisel ei olnud kostja hoolas, otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja võttis aktsiaseltsile põhjendamatu riski.

3) Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud kahjude nimekirjale. 09.07.2001.a läbi

viidud sundenampakkumise käigus omandas AS Hansa Liising vallasvarana ehitised,

ehitistes asunud vallasvara, tibud ja kanad, debitoorsed nõuded ja vilja.

Kostja ei nõustu Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ atesteeritud hindaja Erkki Luhamaa

hinnanguga, et AS Tamsalu Terko tehasekompleksi müügihind 2001.a turusituatsioonis

võinuks olla 14 000 000 krooni, sest vahetult enne AS Hansa Liisingu ja AS Tamsalu Veskid

vahel sooritatud tehinguid ei olnud võimalik turuväärtust määrata. Tamsalus on koos

lähiasulatega

umbes

3000

elanikku

ning

investeeringuid

tootmisse

tehakse

vähe.

Loomakasvatushooneid ei saa eriotstarbeliste varade hulka liigitada. Sellest hoolimata on

tühjalt seisvate suuremate tootmis-ja loomakasvatuskomplekside (kanalad, seafarm) likviidsus

väga madal. Tervikkomplekside müümine on võimalik vaid koos asutava ettevõttega juhul, kui

ettevõtte

tegevus

hoonetes

jätkub.

Müügihind

sõltub

eelkõige

ettevõtte

majandamisvõimalustest. Ostja peab arvestama ka lähitulevikus vajalike

investeeringutega

maa

erastamiseks,

hoonete

ja

seadmete

kaasajastamiseks

ning

mittevajalike hoonete ja rajatiste lammutamiseks. Vabu, erinevas suuruses hooneid on

pakkumisel hulgaliselt, sealhulgas on juba pikemat aega tühje hooneid ka käsitletavates

tootmiskompleksides. Vabadele hoonetele sisuliselt aktiivne nõudlus puudub. Aastas võetakse

ümbruskonnas erineval viisil kasutusele vaid mõni üksik tootmis- ja/või põllumajandushoone.

Lähiaastatel võib eeldada mõningat investeeringute suurenemist maapiirkondade tootmisse,

kuid olulist muutust see tootmispindade kinnisvaraturul ei too. Esitatud eksperthinnangule

tuginedes leiab kostja, et tõendamata on hageja väide kahju tekitamisest. Eksperthinnang nr.

890/071 on koostatud vara arestimisega ja vara võõrandamistehingutega samal ajal, järelikult

kajastavad

ka

turu

seisukorda

adekvaatsemalt

kui

kaks

aastat

hiljem

esitatud

eksperthinnang.

Hageja ei ole selgitanud, millistele andmetele tuginedes on hageja määranud vilja hinna.

AS Tamsalu Terko valduses oli ainult söödateravili, mis on oluliselt madalama

turuväärtusega. Seega ei saa kostja nõustuda ka toodud toiduteravilja hindadega

hinnakirjaga.

AS Tallegg poolt antud aktis on märgitud, et AS Tallegg hindab varasid vastavalt päringus

toodud andmetele. Hinnang on aga antud ligikaudu kaks aastat hiljem, mis kindlasti ei

kajasta 2001.a. turuolukorda. Kostja leiab, et sellist dokumenti ei saa lugeda dokumentaalseks

tõendiks ning selle dokumendi alusel ei ole võimalik teha paikapidavaid järeldusi.

Hagejad ei ole mingilgi viisil näidanud, millisel alusel on nad märkinud kahju

suuruseks hagiavalduses toodud summa.

Kostja rõhutab veel kord, et vara võõrandati sundenampakkumise käigus ning kostja

täitis kõik temale TMS pandud kohustused. Kohtutäitur määras arestitud vara hinna. See,

millise summa eest ja kellele AS Hansa Liising temale kuuluva vara võõrandab, ei sõltu mitte

mingil juhul kostjast. Seega oli AS Hansa Liisingu poolne otsus võõrandada AS Tamsalu Terko

vara AS-le Tamsalu Veskid AS Hansa Liisingu otsus ja hagejapoolsete oletatavate

ebaseaduslike skeemide esitamine on ebamõistlik ning kantud soovist kostjat kahjustada.

Hageja hinnangul oli 17.08.2001.a. enampakkumise käigus võõrandatud vara hind

võõrandamise hetkel järgmine: kanalahoonete kompleks 5-8 miljonit, hageja nimetab

keskmiseks hinnaks 6 500 000 krooni, seakasvatuse kompleks (koos sigadega) 8 457 000

krooni, transpordivahendid 1 219 000 krooni. Hageja väitel on kostja põhjustanud nimetatud

toimingutega AS Tamsalu Terko kahju suuruses 16 176 000 krooni.

Kostja leiab, et sellised hinnangud on väärad ning AS Tamsalu Terko juhatuse liikmena

sõlmis kostja müügilepingud sõlmimise ajal parimatel võimalikel tingimustel, sealjuures

parima võimaliku hinnaga. Kostja põhistab seda järgnevalt.

1. AS Tallegg on nimetanud oma kirjas nr. 8000-13/335 kanakasvatushoonete hinnaks 5-8

miljonit krooni, kuid kirjast ei nähtu, milliseid konkreetseid hooneid on hinnatud ning

millistest

lähteandmetest

lähtudes

on

hinnang

antud.

Kostja

ei

saa

nõustuda kirjas viidatuga, et hindamise aluseks on vähim hind, mida sama

kasutuseesmärgiga hoone eest on saadud. Tamsalu vallas puudus enne tehingu

tegemist praktika sarnaste hoonete müümise kohta ja õige ei ole ka teistes piirkondades

asuvate sarnaste hoonete müügihindadest lähtumine, kuna ehitiste väärtus on ehitise

asukohast otseses sõltuvuses. 2001.a juulikuu seisuga olid mitmed Lääne-Virumaal paiknevad

linnukasvatuskompleksid tootmisest välja langenud ning ühtegi kompleksi ei olnud

õnnestunud realiseerida. Kostjale teadaolevalt puuduvad AS-1 Tallegg vajalikud litsentsid ja

atesteeritud kinnisvara hindajad, mis võimaldaks neil adekvaatseid hinnanguid

anda. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ käest tellitud 18.07.2001.a.

eksperthinnangust nr. 890/071 nähtuvalt puudub kõnealustel ehitistel turuväärtus.

2. AIU

Põllumajanduse

OÜ

hindamise

aktist

nähtub,

et

seakasvatuse kompleksi hind on 8,457 miljonit krooni, mis koosneb seakasvatuseks

vajalike

hoonete,

rajatiste

ja

sisseseade

ning

väidetavalt

AS-le

Tamsalu

Terko kuulunud elavloomade maksumusest.

AIU POÜ poolt koostatud hindamise aktis on märgitud, et vaatlusaluses piirkonnas on

sarnaste hoonete tehingu hinnad sõltuvalt hoone asukohast ja seisukorrast 100-300 kr/m2.

Arvestades seakasvatuse väga head seisu 2001.a. oleks hoone hinnaks 220 kr/m2. Lisatud on,

et käesoleval ajal on hoone rahuldavad seisukorras ning olulisi parendusi ei vaja.

Kostja ei nõustu hindamisaktiga, millele hageja on tuginenud.

AIU POÜ poolt koostatud hindamisaktis on mainitud hoone seisu käesoleva aja ehk siis

2003.a. seisuga. Relevantne ajahetk oli aga 2001.a. juulikuu. Kahe aasta jooksul tegi hoone

uus omanik parendusi, mis hoone seisukorda märgatavalt parandasid. Kostjale jääb

arusaamatuks, mida tähendab hindamisaktis toodud lause -vaatlusaluses piirkonnas samaste

hoonetega tehtud tehingute hinnad on sõltuvalt hoone asukohast ja seisukorrast 100-300

kr/m2. AIU POÜ ei ole täpsustanud kas vaatlusaluseks piirkonnaks on Tamsalu vald, Lääne-

Virumaa või Eesti Vabariik. Nagu eelpool juba mainitud on ehitiste väärtus ehitise asukohast

otsese sõltuvuses. Kostja leiab, et kuna AIU POÜ ei olnud tutvunud vaidlusaluse kompleksi

seisukorraga 2001.a., siis ei ole ta ka pädev hoone seisukorda selle aja seisuga ka

määratlema. Seega on AIU POÜ poolt pakutav ruutmeetri hind oletuslik ega põhine tegelikul

olukorral. Samuti ei viita AIU POÜ ühelegi konkreetsele tehingule, mille arvnäitajaid saaks

kontrollida. Kostja on seisukohal, et hindaja ei ole lähtunud reaalselt toimunud tehingutest.

Kostjale teadaolevalt ei tehtud perioodil 2001.a. kuni 2003.a. Tamsalu vallas või selle

lähinaabruses analoogsete kinnistutega tehinguid, mistõttu ei ole turuhinna võrdlev analüüs

võimalik. Kostjale teadaolevalt puuduvad AIU POÜ-1 vajalikud litsentsid ja atesteeritud

kinnisvara hindajad, mis võimaldaks neil adekvaatseid hinnanguid anda. Uus Maa

Kinnisvarakonsultantide OÜ käest tellitud 18.07.2001.a. eksperthinnangust nr. 890/071

nähtuvalt puudub kõnealusel ehitisel turuväärtus.

AIU POÜ poolt esitatud hinnang loomade väärtusele on esitatud üksnes ja ainult lähtudes

AIU POÜ enda raamatupidamise andmetest. AIU POÜ on hindamisel lähtunud valedest

lähteandmetest. AS Tamsalu Terko (pankrotis) pankrotihaldurite valduses on inventuuriakt ja

nuumsigade kasvatamise koostööleping nr. 11, millest nähtuvalt AS Tamsalu Veskid ei ostnud

AS-lt Tamsalu Terko (pankrotis) mitte 6540 siga, nagu hindamisaktis märgiti. Üle anti (mitte

müüdi) 6432 siga. AS Tamsalu Terko (pankrotis) poolt üleantud sigadest kuulus 1323 looma

kooskõlas lepinguga AS-le Rakvere Lihakombinaat. Nimetatud koostöölepingu nr. 11

lisakokkulepete kohaselt oli AS Rakvere Lihakombinaat lisaks eelmainitud loomadele üle

andnud AS-le Tamsalu Terko (pankrotis) kasvatada 2200 looma. Seega kuulus AS-le Tamsalu

Terko (pankrotis) 17.08.2001.a. müügilepingute sõlmimise seisuga 2909 siga.

Kostja leiab, et üksikute AIU POÜ poolt väidetavalt tehingute hinna põhjal ei saa teha

järeldust konkreetse kauba turuväärtuse kohta. AIU POÜ poolt esitatud hindade ekslikkust

tõendavad ka Eesti ühe suurima sealiha kokkuostja AS Rakvere Lihakombinaadi poolt

kehtestatud sisseostuhinnad, mille kohaselt on nahaga emiste hinnad 5 kr/kg (AIU POÜ väitel

14,30 kr/kg), täiskasvanud kultide hind 6kr/kg (11 kr/kg), kesikute hinnad sõltuvalt kaalust 5-

8 kr/kg (21,39 kr/kg), põrsaste hind sõltuvalt kaalust 19,09-30 kr/kg (43 kr/kg) ning nuumikute

hinnad sõltuvalt kaalust 13-23,10 kr/kg. Eeltoodust tuleneb, et AIU POÜ poolt esitatud hinnad

on ebaõiged ja eksitavad kohut.

AS Aico Agro poolt 26.05.2003.a. koostatud hindamisaktist tulenevalt hindab AS Aico Agro AS

Tamsalu Terko (pankrotis ) poolt AS-le Tamsalu Veskid võõrandatud sõidukite väärtuseks

kokku 1 219 000 krooni. Kostja ei nõustu sellega ja selgitab, et mitmed võõrandatud

transpordivahendid olid kasutuskõlbmatud ning vajasid kapitaalremonti. Arvestades AS-i Aico

Agro hindamisaktis toodud transpordivahendite väidetavaid maksumusi, on ilmne, et remonti

vajavate sõidukite reaalne väärtus puudus, kuna kulutused nende kordategemisele ületaksid

võimaliku turuväärtuse. Ülevaatuse aktist nähtuvalt moodustas täielikult amortiseerunud

transpordivahendite maksumus AS Aico Agro hindamisakti toodud hindadest lähtudes 299 000

krooni. AS Aico Agro hindamisaktis on AS-i Tamsalu Terko omandina hinnatud muuhulgas

traktorit Lamborghini 135, mis aga kuulus AS-le Hansa Liising Eesti. Seega on hindamisaktis

alusetult hinnatud kõnealust traktorit kui AS Tamsalu Terko vara 400 000 krooni ulatuses.

Kostja leiab, et hindajana ei ole AS Aico Agro võtnud arvesse hinnatavate transpordivahendite

seisukorda, pole olnud järjepidev ning on hindu märkinud meelevaldselt. Näitena märgib

kostja, et transpordivahend MTZ 80, väljalaskeaastaga 1989, väärtuseks on hinnatud

vastavalt hindamisaktile nr. 34 10 000 krooni, samas on hindamisaktis nr. 36 tähistatud

identse transpordivahendi, väljalaskeaastaga 1988, väärtuseks hinnatud 12 000 krooni.

Hindamisaktis nr. 31 ja nr. 33 tähistatud Tl 6 MG UI on hinnatud ühe hinnaga, kuigi ühel

juhul on väljalaskeaasta 1984 ning teisel juhul 1988. AS Aico Agro hindamisakti analüüs

näitab seda, et hindaja on transpordivahendite hinnad määranud suvaliselt oma parema

äranägemise järgi, ühte ja sama vara on ühe ja sama akti lõikes hinnatud kuni kahekordse

erinevusega. Kuna hindade määramisel ei ole arvestatud vara seisukorra ja selle tegeliku

turuväärtusega, ei ole võimalik hindamisakti usaldusväärse dokumentaalse tõendina

käsitleda.

Eeltoodust ilmneb üheselt, et 17.08.2001.a. sõlmitud notariaalne ostu-müügi leping

ning lihtkirjalik ostu-müügi leping sõlmiti lepingute sõlmimise ajal parimatel võimalikel

tingimustel ning hageja väited, nagu toimunuks vara võõrandamine alla selle tegeliku

turuväärtuse ja nagu sellega oleks kostja AS Tamsalu Terko juhatuse liikmena põhjustanud

aktsiaseltsile kahju, on alusetud ning pahatahtlikud.

AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid sõlmisid 25.07.2001.a. kokkuleppe, mille

kohaselt on AS Tamsalu Terko nõus müüma ja AS Tamsalu Veskid ostma tasaarvelduse

korras materjale ja toodangut lao hinnakirja alusel dokumendis toodud kogustes summas

kokku 5 130 271, 75 krooni. Kuigi tasaarveldus pidi toimuma AS-le Tamsalu Veskid loovutatud

AS Tamsalu Terko deebitoridega kogusummas 3 417 184,75 krooni, ei nähtu sellist

tasaarvelduse aluseks olevaid andmeid ning seega sai AS Tamsalu Veskid AS Tamsalu Terko

kuulunud varasid summas 5 130 271,75 krooni.

Hageja on jätnud tähelepanuta nimetatud dokumendi esimese ja teise lõigu. AS-le

Tamsalu Veskid loovutas nõuded AS Tamsalu Terko deebitoride vastu AS Hansa Liising. AS

Tamsalu Terko deebitoride raha summas 3 417 184,75 krooni laekumisega AS Tamsalu Terko

arveldusarvele on AS Tamsalu Terko kohustatud antud raha üle kandma AS Tamsalu Veskid

arveldusarvele. Järelikult oli AS-1 Tamsalu Veskid õigus teha tasaarvestus antud nõude

ulatuses. AS Hansa Liisingu poolt saadetud teatis asub pankrotihaldurite valduses. Ülejäänud

osa tasaarveldusest moodustas AS Tamsalu Terko võlgnevus AS Tamsalu Veskid ees, mis

tulenes sellest, et AS-1 Tamsalu Terko puudusid vahendid seafarmis olevate ja AS Rakvere

Lihakombinaadilt nuumsigade kasvatamise koostöölepingu nr. 11 ja selle lepingu lisa alusel

saadud 3523 nuumiku ülalpidamiseks. Vastavad dokumendid asuvad kostja teada AS Tamsalu

Terko raamatupidamisdokumentide hulgas, mis on pankrotihaldurite valduses.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kostja, et ta ei ole nende tehingutega tekitanud hagejale

mingisugust kahju. Hageja väited on alusetud, tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta ja

Tamsalu Terko (pankrotis) hagi A J ja E A 'u vastu tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

Kostja palub jätta kõik kohtukulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

kostja kohtukulud, sealhulgas kulutused õigusabile vastavalt menetluse käigus esitatavatele

kuludokumentidele.

Kostja H

Kostja H J hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja esitab hagile järgmised vastuväited.

1) kostja kui aktsiaseltsi nõukogu liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele

suunatud nõude esitamise õiguslikuks aluseks on hageja viidanud ÄS §-le 327 selle sätte kuni

01.07. 2002.a. kehtinud redaktsioonis.

Lähtuvalt ÄS §-st 327 vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise

ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt

ÄS § 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest

aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud

eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

2) seega lähtuvalt ÄS §-st 327 peab aktsiaseltsi nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema tuvastatud, et nõukogu liige on rikkunud oma ametikohustusi,

rikkumine toimus nõukogu liikme süü tõttu ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju.

Seega tuleb tuvastada nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel,

samuti nõukogu liikme süü rikkumises.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-05 tehtud otsuses märkinud, et

lähtuvalt ÄS § 315 lg. 1 (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioonis) jaguneb tõendamiskoormis

poolte vahel järgmiselt. Aktsiaselts (hageja) peab tõendama, et juhatuse liige (kostja) on

rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Eeldatakse,

et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu, süü puudumist peab tõendama juhatuse liige

(TSK § 227 teine lause). Kuna nõukogu liige vastutab oma kohustuste täitmata jätmisega

süüliselt tekitatud kahju eest vastavalt ÄS §-s 427 sätestatule samamoodi nagu juhatuse

liikmed, siis peab hageja tõendama, et kostja on rikkunud oma ametikohustusi ja just

rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju

3) hageja ei ole märkinud, milliseid äriseadustiku nõudeid nõukogu liikmed rikkusid ja milliste

tegudega nad neid kohustusi rikkusid. Hagiavalduses on käsitletud üksnes juhatuse liikmete

kohustuste rikkumisi. Kuna aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmete kohustused on erinevad,

ei saa juhatuse liikmete rikkumisi lugeda samaaegselt ka nõukogu liikmete rikkumisteks. Igal

konkreetsel juhul tuleb välja selgitada konkreetse isiku kohustused ja see, kas ning kuidas ta

neid rikkunud on.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja eelistas iseenda huvisid äriühingu huvidele

ega olnud äriühingu suhtes lojaalne. Hageja arvates seisneb kostjapoolne lojaalsuskohustuse

rikkumine selles, et kostja, olles samaaegselt AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid

nõukogu liige, tegi iseendaga tehinguid, rikkus eelnimetatud viisil nõukogu liikme kohustusi

vara võõrandamisel hageja suhtes läbi viidud täitemenetluses 09.07.2001.a. toimunud

sundenampakkumisel ning 25.07.2001.a. ja 17.08.2001.a. sõlmitud ostumüügilepingute alusel.

Kostja ei ole rikkunud hageja nõukogu liikmena lojaalsuskohustust ega eelistanud

iseenda huve äriühingu huvidele. Kostja ei ole teinud tehinguid hagejaga ega AS-ga Tamsalu

Veskid ega esindanud neid äriühinguid hageja osutatud tehingute tegemisel.

Kostja selgitab, et vara võõrandamine täitemenetluses 09.07.2001.a. viidi läbi

sundenampakkumisel. 1999. aastal tekkis hagejal käibelangus, mis oli põhjustatud

ebastabiilsest

olukorrast

Eesti

põllumajanduses

ning

ebavõrdsest

konkurentsist

importtoodanguga. Täiendavate käibevahendite saamiseks võttis hageja AS-lt Hansapank

laenu - 20.05.1999.a. arvelduskrediidilepinguga 4 miljonit krooni, 20.05.1999.a. laenulepinguga

4 miljonit krooni ja 26.11.1999.a. laenulepinguga 8 miljonit krooni. Laenude tagasimaksmise

kohustus tagati kommertspandiga hageja tööstuslikule tervikvarale. Laenude tagastamise

lõpptähtaeg oli 30.04.2001.a. ning AS Hansapank ei olnud nõus seda tähtaega pikendama, vaid

nõudis hagejalt laenulepingutest tulenevate varaliste kohustuste kohest täitmist. Kuna

hagejal ei olnud selle nõude täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid, esitas AS Hansapank

02.05.2001.a. kohtutäitur R.Vokkile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Ka täitemenetluse

käigus peeti AS-ga Hansapank võlgnevuse ajatamise küsimuses läbirääkimisi, kuid need ei

andnud tulemust.

Täitemenetluses 09.07.2001.a. toimunud sundenampakkumisel võõrandas kohtutäitur R.

Vokk AS Hansapank nõude rahuldamiseks kommertspandiga koormatud vara hinnaga 8,5

miljonit

krooni.

Kuna

tegemist

oli

täitemenetluse

seadustiku

alusel

toimunud

täitemenetlusega, mida viis läbi avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur, ei olnud kostjal

nõukogu liikmena mingit võimalust seda menetlust ega vara sundmüüki mõjutada. Kostja

pädevuses ei olnud täiturile täitemenetluses sundenampakkumise läbiviimiseks nõusoleku

andmine ega muul moel tema tegevuse takistamine. Sel põhjusel ei olnud kostjal võimalik ka

täitemenetluse käigus enda huvisid hageja huvidele eelistada. Seega ei ole kostja seoses selle

tehinguga nõukogu liikme kohustusi rikkunud.

25.07.2001.a. AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid vahel sõlmitud materjalide ja

toodangu ostu-müügilepingust ei olnud kostja teadlik ega saanud seetõttu selle tehinguga

seoses kuidagi enda huvisid äriühingu huvidele eelistada. Kostja ei ole andnud nõukogu

liikmena AS Tamsalu Terko juhatusele sellise lepingu sõlmimiseks enda nõusolekut. Seega ei

ole kostja seoses selle tehinguga nõukogu liikme kohustusi rikkunud.

AS Hansapank nõude rahuldamiseks müüdi täitemenetluses praktiliselt kogu AS

Tamsalu Terko tööstuslik tervikvara. Selle tagajärjeks oli AS Tamsalu Terko tootmistegevuse

seiskumine. Hageja tegeles muuhulgas ka kana- ja seakasvatusega, mis nõuab lindude ja

loomade pidevat söötmist. Kuna seoses AS Hansapank nõude täitmisega pöörati

täitemenetluses sissenõue ka AS Tamsalu Terko arveldusarvetele ja debitoorsetele

võlgnevustele, siis puudusid AS-l Tamsalu Terko looma- ja linnusööda ostmiseks ning muude

jooksvate kohustuste täitmiseks vajalikud käibevahendid. Samas võis juba ühepäevane

viivitus loomade, lindude söötmisel endaga kaasa tuua lindude ja loomade hukkumise ning

sellega ettevõttele olulise majandusliku kahju tekkimise. Seega tuli kiiresti sellele probleemile

lahendus leida. Nõukogu kohustas juba 28.06.2001.a. toimunud koosolekul (tl 51) juhatust

esitama nõukogule hiljemalt 10.07.2001.a. ettepanekud AS Tamsalu Terko edasise tegevuse

jätkamise võimaluste kohta. Probleemi lahendusena tegi juhatus nõukogule ettepaneku

võõrandada äriühingu vara ning korraldada võimalikult kõrge hinna saamiseks avalik

enampakkumine.

Juhatus

oli

lasknud

vara

hinnata

eksperdil

(Uus

Maa

Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Eero Olanderi hinnang 18.07.2001.a.), kes

leidis, et müüdavatel tootmishoonetel puudus turuväärtus ning soovitas neid võõrandada

tervikvarana.

23.07.2001.a. toimunud koosolekul (tl. 52) otsustaski AS Tamsalu Terko nõukogu,

pärast juhatuse liikme A.J ettekande ärakuulamist, korraldada AS Tamsalu Terko vara

võõrandamiseks avalik enampakkumine. Otsuste tegemisel lähtus nõukogu juhatuse esitatud

selgitustest ja põhjendustest. Kuna ekspert soovitas müüa tootmishooned tervikvarana ning

leidis, et võõrandatavatel tootmishoonetel puudus turuväärtus, pandi vara müüki tervikuna ja

ilma alghinnata. Seega oli nõukogu otsus juhatuse esitatud andmetele tuginedes kaalutletud ja

majanduslikult

põhjendatud.

Enampakkumise

läbiviimiseks

otsustati

sõlmida

tööettevõtuleping Krull Investeeringute OÜ-ga.

15.08.2001.a. nõukogu koosoleku (tl. 53) esitas juhatuse liige A.J nõukogule ettekande

läbiviidud enampakkumise tulemustest. Kuna enampakkumine oli avalik ning kõigil soovijatel

oli võimalik sellel osaleda, kujunes selle käigus välja pakutud vara tegelik turuhind.

Enampakkumisel tegi kõrgeima pakkumise AS Tamsalu Veskid ning nõukogu andis juhatusele

nõusoleku temaga müügilepingu sõlmimiseks. 17.08.2001.a. notariaalse ostu-müügilepinguga

AS Tamsalu Terko müüs AS-le Tamsalu Veskid koormamata hooned koos seadmete ja

loomadega

ning

samal

kuupäeval

sõlmitud

lihtkirjaliku

ostu-müügilepinguga

ka

transpordivahendid. Kuna müügilepinguga läks kogu linnu- ja loomapidamine üle ostjale,

vabanes AS Tamsalu Terko lindude ja loomadega seotud kohustustest ning sai ühtlasi ka

jooksvate kohustuste täitmiseks vajalikke käibevahendeid. Seega ei rikkunud kostja nõukogu

liikmena juhatusele vara müügiks nõusolekut andes nõukogu liikme kohustusi.

Kuna kostja ei ole nõukogu liikme kohustusi rikkunud, ei ole poolte vahel kahju

hüvitamise võlasuhet tekkinud.

4)

kostja on seisukohal, et hagejale ei ole hagiavalduses märgitud suuruses kahju

tekkinud.

09.07.2001.a. toimunud sundenampakkumisel omandas AS Hansa Liising hagejalt AS

Hansapank kasuks kommertspandiga koormatud vara hinnaga 8,5 miljonit krooni. Kostja ei

nõustu hageja väitega, et selle vara tegelik hind oli 23 196 400 krooni. Kuna vara hind kujunes

täitemenetluses läbi viidud avaliku sundenampakkumise tulemusena, oligi see sel hetkel selle

vara tegelik turuhind. Seega ei ole hagejale sellest tehingust kahju tekkinud.

Hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud 12.02.2003.a. koostatud Uus Maa

Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Erkki Luhamaa arvamus ei saa tõendada

tehasekompleksi turuhinda 2001.a. sundenampakkumise ajal, sest selle arvamuse aluseks on

võetud tehasekompleksi seisukord hinnangu andmise ajal. Ka on see arvamus vastuolus kostja

A. J poolt kohtule esitatud 11.05.2001.a. koostatud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ

kinnisvarahindaja Eero Olanderi poolt antud arvamusega, mille kohaselt ei olnud võimalik

selle tehasekompleksi turuväärtust määrata. Ka kohtutäituri poolt 07.06.2001.a. koostatud

vallasvara arestimise aktis on märgitud, et vastavalt sissenõudja poolt esitatud hindamisaktile

ei ole võimalik vara turuväärtust määrata. Kostja arvates ei ole 2003. aastal võimalik

määrata 2001. aasta seisuga turuväärtust varale, mille turuväärtust 2001.a. ei olnud võimalik

määrata.

25.07.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepinguga ostis AS Tamsalu Veskid hagejalt

materjale ja toodangut hinnaga 5 130 271,75 krooni. AS Tamsalu Veskid tasaarvestas

ostuhinna tasumise kohustuse AS Tamsalu Terko kohustustega tema suhtes. Kuna selline

tasaarvestus oli selle tehingu tegemise ajal kehtinud TSK § 234 kohaselt kehtiv, lõppes sellega

pooltevaheline võlasuhe. Seega ei ole hagejale sellest tehingust kahju tekkinud.

17.08.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepingutega ostis AS Tamsalu Veskid hagejalt

kanala

hoonetekompleksi,

seakasvatuse

kompleksi

ja

transpordivahendid

hinnaga

2 755 000 krooni. Müügilepingule eelnes Krull Investeeringute OÜ poolt läbiviidud avalik

enampakkumine, millele tegi parima pakkumise AS Tamsalu Veskid. Kostja ei nõustu hageja

väitega, et nende müügilepingutega müüdud vara tegelik turuhind oli 16 176 miljonit krooni.

Hageja esitatud tõenditele esitab kostja järgmised vastuväited:

AS Tallegg 09.04.2003.a. kiri nr. 8000-13/355 ei tõenda hageja väidet, et müüdud

kanakasvatushoonete tegelik hind oli 5 kuni 8 miljonit krooni. Kirjast ei nähtu, milliste

hoonete väärtust on AS Tallegg hinnanud ning millistest lähteandmetest lähtudes ning millist

metoodikat kasutades on sellise hinnanguni jõutud. Samast kirjast nähtub, et AS-l Tallegg

puudusid hinnangu andmisel täpsed andmed hoonete ja seadmete kohta, mistõttu pole

arusaadav, mida AS Tallegg üldse hinnanud on.

Kostjale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid kanalahooneid või nendega sarnaseid objekte

Tamsalu vallas 2001.a. võõrandatud, mistõttu puuduvad ka sarnased tehingud, mida oleks

võimalik hinnangu andmisel aluseks võtta. Kuna mistahes vara väärtus on ajas muutuv

suurus, ei saa ehitiste hindamisel lähtuda ajaliselt tunduvalt hiljem (või varem) tehtud

tehingutest. Samuti ei ole põhjendatud lähtuda teises piirkonnas asuvate sarnaste hoonete

müügihindadest, sest ehitiste väärtus on otseses sõltuvuses ehitiste asukohast. Kostjale

teadaolevalt puuduvad AS-l Tallegg ka vajalikud litsentsid ning atesteeritud kinnisvara

hindajad, mis võimaldaksid neil hageja poolt esitatud hinnanguid anda. AS Tamsalu Terko

poolt tellitud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Eero Olanderi

18.07.2001.a. hinnangust nähtuvalt puudus kõnealustel ehitistel turuväärtus.

AIU Põllumajanduse OÜ koostatud hindamise aktist nähtuvalt hindab AIU

Põllumajanduse OÜ kinnistu „Terko Seafarm" maksumuseks 2 225 000 krooni ning AS-le

Tamsalu Terko väidetavalt kuulunud elavloomade maksumuseks kokku 6 232 993 krooni.

Hindamisaktist ei nähtu, millisest metoodikast on hoonestatud kinnistu „Terko Seafarm"

hindamisel lähtutud. Hindamisaktis esitatud seisukoht, justkui oleks analoogse uue sigala

ehituslik maksumus keskmiselt 2000 kr/m2, on paljasõnaline. On selgusetu, millistele

andmetele tuginedes on hindaja sellisele seisukohale jõudnud ning millist tähendust omab

objekti väidetav taastamismaksumus selle turuväärtuse hindamisel. Hindamisaktist nähtuvalt

olid hooned selle akti koostamise ajal rahuldavas seisukorras ega vajanud olulisi parendusi.

Kostjale jääb selgusetuks, millist tähendust omas hoonete 2001.a. turuväärtuse määramisel

nende hoonete seisund hinnangu andmisel. Ka ei nähtu hindamisaktist, millal see on

koostatud. Kostjale teadaolevalt on ostja AS Tamsalu Veskid nimetatud kinnistul asuvaid

hooneid peale nende omandamist renoveerinud ja parendanud, mistõttu need olid hinnangu

andmise ajal oluliselt paremas seisukorras, kui 17.08.2001.a. müügilepingu sõlmimise ajal.

Kostjale teadaolevalt puuduvad AIU Põllumajanduse OÜ-1 vajalikud litsentsid ning

atesteeritud kinnisvara hindajad, mis võimaldaksid neil hageja poolt esitatud hinnanguid

anda.

AS-i

Tamsalu

Terko

poolt

tellitud

Uus

Maa

Kinnisvarakonsultantide

OÜ

kinnisvarahindaja Eero Olanderi 18.07.2001.a. hinnangust nähtuvalt puudus kõnealusel

kinnistul turuväärtus.

AS Aico Agro poolt 26.05.2003.a. koostatud hindamisaktist nähtub, et AS-le Tamsalu

Veskid võõrandatud sõidukite väärtuseks on hinnatud kokku 1 219 000 krooni.

Hindamisaktist ei nähtu, kas nimetatud summa sisaldab käibemaksu. Kostja on seisukohal, et

nimetatud akt ei tõenda võõrandatud sõidukite turuhinda tehingu tegemise ajal. Kostjale

teadaolevalt olid mitmed võõrandatud transpordivahendid kasutuskõlbmatud ja vajasid

kapitaalremonti. Remonti vajanud sõidukitel reaalne väärtus puudus, kuna kulutused nende

kordategemisele ületasid nende turuväärtust. Esitatud aktist nähtuvalt moodustas osaliselt

või täielikult amortiseerunud transpordivahendite maksumus aga 299 000 krooni.

Hindamisaktis on AS Tamsalu Terko omandina hinnatud muuhulgas ka traktorit Lamborghini

135, mis kuulus tegelikult AS-le Hansa Liising. Nimetatud traktori väärtuseks on

hindamisaktis hinnatud aga 400 000 krooni. Seega ainuüksi kasutuskõlbmatute ja

amortiseerunud

transpordivahendite

ning

AS-le

Tamsalu

Terko

mittekuulunud

transpordivahendite maksumus on hindamisaktis esitatud hindade kohaselt kokku 699 000

krooni ehk enam kui 50% kogu transpordivahendite väidetavast väärtusest. Hindamisaktist ei

nähtu, milliste andmete alusel on AS Aico Agro transpordivahenditele turuhinna määranud,

kas hindaja on ise transpordivahendid üle vaadanud või on hinna määramisel lähtutud

millestki muust.

Kostja on seisukohal, et isegi, kui eeldada, et hagejale on kahju tekkinud, tuleb selle

suuruse arvutamisel võtta arvesse seda, et hageja sõlmis vaidlusaluste tehingute

tagasivõitmise menetluses kohtuliku kompromissi (kinnitatud Viru Maakohtu 15.07.2005.a.

määrusega), millega tunnustati tema nõuet summas 6,5 miljonit krooni. Kuna hageja on ise

loobunud 6,5 miljonit krooni ületavas osas AS-lt Tamsalu Veskid vara tagasi nõudmisest, ei

saa ta selles ulatuses ka kostjatelt kahju hüvitamist nõuda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-05 märkinud, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise

nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil

üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude

puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra

hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kahju hüvitamise

instituudi põhimõtetest tulenevalt tuleb kolmandate isikute poolt tagastatu kahju hulgast

maha arvata, sest kahju kandnud isik ei tohi kahju hüvitamise tagajärjel rikastuda. Seega

tuleb summa, mille AS Tamsalu Veskid maksab hagejale tagasi, hageja kahju hulgast maha

arvata. Hageja on haginõude vähendamise avalduses märkinud, et kompromissis tunnustatud

summat ei ole hagejale siiani välja makstud, sest AS Tamsalu Veskid jaotusettepanek on

ringkonnakohtus vaidlustatud. Seega ei ole käesolevaks hetkeks teada, kui suures ulatuses

hageja nõue AS Tamsalu Veskid pankrotimenetluses rahuldatakse ning sel põhjusel ei ole

võimalik määratleda ka hagejale tekkinud kahju suurust.

Kostja K

Kostja K T hagi ei tunnista, sest see on põhjendamatu ega ole tõendatud. Kostja käitus

oma kohustuste täitmisel heas usus ja hoolsusega. Peale seda, kui nõukogu sai teada, et

äriühing

ei

suuda

täita

12.02.2001.a.

riigipoolseid

kohustusi,

arutas

nõukogu

Erastamisagentuuri

järelmaksu

tasumist

ning

otsustati

korraldada

läbirääkimised.

Aprillikuus 2001.a. jõuti järeldusele, et äriühing ei ole võimeline tasuma ka AS Hansapank ees

olevat laenu, mistõttu nõukogu otsustas kohustada juhatust alustama pangaga läbirääkimisi

võimaliku kompromisslahenduse leidmiseks. AS Hansapank ei nõustunud kompromissiga ning

pöördus

kohtutäituri

poole

võlgnevuse

välja

mõistmiseks.

Kohtutäitur

korraldas

enampakkumise, mille käigus hageja vara müüdi AS-le Tamsalu Veskid 2 500 000 krooni eest.

Kui hageja on seisukohal, et enampakkumisel vara müüdi alla turuhinna, siis oli hagejal

võimalus esitada hagiavaldus tehingu kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduses sätestatud

korras.

AS

Tamsalu

Terko

vara

võõrandati

vastavalt

seaduse

nõuetele

avalikul

enampakkumisel. Kostja on seisukohal, et tema käitumine ei ole õigusvastane. Asjaolu, et vara

osteti odavama hinnaga, ei sõltu kostja käitumisest, vaid sõltub laekunud pakkumistest.

Enampakkumine just tõendab, et vara müüdi reaalse hinnaga. ÄS § 317 lg. 1 kohaselt nõukogu

peab andma oma nõusoleku aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest ning lg. 8 sätestab, et nõukogu otsustab juhatuse liikmetega

tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse

pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.

Hageja ei ole tõendanud, et tehingute tegemiseks olid nõukogu nõusolekud olemas.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja kohtuistungil lähtub esitatud hagiavaldusest, selle täpsustustest ja oma

kirjalikest teesidest ning selgitab, et täitemenetlus oli näilik.

Kuivõrd AS-l Tamsalu Terko (pankrotis) puudus Tallinnas mis tahes tegevus, rikuti Tallinna

kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel TMS (2001.a. kehtinud redaktsioonis) § 27 lg. 1

sätestatut, mis kohustas täitemenetluse läbi viima juriidilise isiku vara asukoha või

tegevuskoha järgi. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli sama mis täitekutsel märgitud aeg -

28.05.2001.a. Nimetatud kuupäev oli ilmselgelt ebamõistlik ning vastuolus TMS § 29 lg. 1

sätestatuga. AS Tamsalu Terko täituri toiminguid ei vaidlustanud.

Kohtutäitur arestis vastavalt täitemenetluse käigus koostatud arestimisaktile AS Tamsalu

Terko debitoorseid võlgnevusi summas 3 417 185 krooni. Debitoorsete nõuete väärtuseks

loetakse üldjuhul nende nimiväärtust. Vastavalt sõlmitud kommertspandilepingule oli

kommertspandi summaks 3 000 000 krooni. Järelikult ei saanud kommertspandilepingu alusel

pöörata sissenõuet varale rohkema kui 3 000 000 krooni ulatuses. Lisaks debitoorsetele

nõuetele arestis kohtutäitur kommertspandilepingu alusel hulgaliselt muud AS Tamsalu

Terko vallasvara. Pidi olema ilmselge, et näiteks kommertspandilepingu alusel arestitud vara

väärtus ületab märkimisväärselt arestimisaktis märgitud vara väärtuse. OÜ Uus Maa

Kinnisvarakonsultandid leidsid 31.05. 2001.a. hinnangus, et tehasekompleksi turuhinda ei saa

määrata, välja arvatud juhul, kui seda müüakse koos asutava ettevõttega. Kuivõrd ehitised

müüdigi enampakkumisel koos asutava ettevõttega, ei ole asjassepuutuv OÜ Uus Maa

Kinnisvarakonsultandid hinnang, mille kohaselt tehasekompleksil puudus turuhind. Asjaolu,

et lisaks ehitistele müüakse ka muu ettevõtte tegevuseks vajalik vara, oli juhatuse liikmetele

teada. AS Tamsalu Terko juhtorganid ei kasutanud võimalust hinna määramiseks järgides

TMS § 51 lg. 2 sätestatut. Arvestades eelkirjeldatud ilmseid erinevusi turuhinna ja

arestimisaktis määratud hinna vahel, oleks selline täiendava hinnangu läbiviimine

(arvestamata kulusid) olnud ilmselgelt mõistlik. AS Tamsalu Terko TMS § 51 lg 2 sätestatud

võimalust hinna määramiseks ei kasutanud. Arvestades ülisuurt vahet turuhinna ning vara

hindamisaktis määratud hinna vahel oleks vastavate hindamiskulude kandmine olnud

ilmselgelt mõistlik. Seega ei tegutsenud juhtorganid nõuetekohase hoolsusega.

Kohtutäitur eksis enampakkumise teate avaldamisel, mistõttu ei olnud teate

avaldamise ja enampakkumise toimumise vahel nõuetekohast TMS §-st 61 lg. 2 tulenevat

ajavahemikku. Enampakkumise kohta tehtud kuulutus ei vastanud TMS § 61 lg. 1 nõuetele,

kuivõrd müüdava vara kirjeldus kuulutuses tegelikult puudus. AS Tamsalu Terko

enampakkumise toimumist ei vaidlustanud. Arvestades müüdava vara mahtu ja ulatust oleks

olnud mõistlik nõuda täiendavate kuulutuste avaldamist enampakkumise kohta, tagamaks

laialdasem ostjate huvi toimunud enampakkumise vastu. AS Tamsalu Terko seda seaduses

sätestatud võimalust ei kasutanud. Varasema TMS § 647 kohaselt, kui rikuti enampakkumise

olulisi tingimusi, tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates

enampakkumise päevast. Ometigi ei vaidlustanud AS Tamsalu Terko enampakkumise

läbiviimist ning viivitas pankrotiavalduse esitamisega seni kuni seaduses sätestatud tähtaeg

enampakkumise läbiviimiseks möödus.

Täiendav enampakkumine oli näilik.

AS Tamsalu Terko nõukogu valis pärast täituri korraldatud enampakkumist allesjäänud vara

võõrandamiseks protseduuri, mis ei olnud ettevõtte parima võimaliku hinnaga võõrandamiseks

adekvaatne. Asjaolu, et protseduur ei olnud adekvaatne, kinnitab ka see, et enampakkumine ei

taganud laia huviliste ringi ega ka turuhinna maksmist enampakkumisel üleantud varade

eest. Järelikult ei kaalunud nõukogu piisavalt hoolikalt võimalusi AS Tamsalu Terko varade

müügiks ning rikkus seega nõukogu kohustusi äriühingu juhtimisel ja tegevuse arendamisel.

AS Tamsalu Terko nõukogu määras enampakkumise läbiviijaks isiku, kes ei olnud valdkonnas

pädevaks nõustajaks, kuigi juba sellel ajal tegutsesid Eestis ettevõtete müügi alal pädevad

nõustajad nagu Cresco, Suprema jt. Esindajaks ei määratud ka vastava AS Tamsalu Terko

tegevusvaldkonna asjatundjat. Nagu näitab Krull Investeeringud OÜ poolt enampakkumise

läbiviimise tulemus, ei olnud valik õnnestunud ning enampakkumise tulemus piisav, sest

osales vaid üks seotud isik.

Mingeid läbirääkimisi potentsiaalsete muude vara ostjatega samas valdkonnas ei peetud ning

sellist võimalust isegi mitte ei kaalutud. Kuigi on üldteada, et tehingu konkreetsete ostjatega

läbirääkimistel on võimalik saada võõrandatava vara eest märkimisväärselt kõrgemat hinda.

Eeltoodust tulenevalt rikkusid nõukogu liikmed oma hoolsuskohustustust.

Kostjad

ajavad

segamini

maksejõuetuse

põhjused

ning

kohustuse

tegutseda

majanduslikult otstarbekalt ning äriühingu huvides. Sõltumata asjaolust, et äriühing võis olla

makseraskustes, on äriühingu juhtorgani liikmetel kohustus tagada, et võimalikke tehinguid

ja toiminguid tehakse äriühingu parimates huvides. Ainuüksi asjaolu, et AS Hansapank

algatusel toimus täitemenetlus, ei vabasta äriühingu juhtorganite liikmeid kohustusest

järgida, et täitemenetluses ei kahjustataks äriühingu huvisid. Vajadusel tuleb võtta tarvitusele

vajalikud ja adekvaatsed meetmed äriühingu huvide kahjustamise vältimiseks. Äriühingu

juhtorgani liikmed seda kohustust ei täitnud. Nõukogu liikmetel on kohustus teostada

järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmetel oleks hoolsuskohustuse täitmiseks

tulnud nõuda juhatuselt täpset teavet toimunu kohta ka osas, mis puudutas täituri vahendusel

asetleidnud enampakkumist.

Nõukogu koosoleku protokollis ei kajastu, et teise enampakkumise korraldamine oli vajalik

suurema kahju ärahoidmiseks. Veelgi enam, sellist riski lindude osas ju polnudki, sest tibud

olid müüdud varasemal enampakkumisel. Järelikult on vastav argument otsitud ning ei oma

reaalset majanduslikku sisu.

Kahju ulatuse määramisel on varade turuhinna määramisel kompetentseteks isikuteks

eelkõige vastaval tegevusalal tegutsevad ning seeläbi ka vara hindamiseks vajalikke kogemusi

omavad äriühingud nagu AS Tallegg, AIU POÜ. Võõrandati eelkõige tegutsevat

majandusüksust, mitte eraldi kinnisasja. Vastuseks A.Jaansoo vastuväitele seoses AS Rakvere

Lihakombinaat sõlmitud nuumsigade kasvatamise lepinguga tuleb märkida, et vastavalt

17.08.2001.a. AS Tamsalu Veskid ja AS Tamsalu Terko vahel sõlmitud notariaalse

müügilepingu p.-dele 2.1.4. ja 4.1. läksid AS-le Tamsalu Veskid üle kõik Terko seafarmis olnud

sead. Päraldistena loomade teistsuguse õigusliku režiimi kohta mingit eraldi kokkulepet ei

sõlmitud. Kuivõrd ka AS-lt Rakvere Lihakombinaat saadud sigade omandiõigus kuulus

vastavalt nuumsigade kasvatamise koostöölepingule AS-le Tamsalu Terko, mitte AS-le

Rakvere Lihakombinaat sai 25.05.2000.a. Nuumsigade kasvatamise koostöölepingu p.-de 1.1.

3.3., 4.5. kohaselt AS Tamsalu Terko nimetatud sigade omandiõigust ka üle anda. AS Tamsalu

Terko pole suhetes AS-ga Rakvere Lihakombinaat pärast 17.08.2001.a. nuumsigade

kasvatamise lepingut täitnud. Negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on paraku piiratud.

Järelikult on tõendatud, et kõik AS-le Tamsalu Terko kuulunud ja seafarmis asunud sead anti

üle AS-le Tamsalu Veskid.

Kokkuvõttes ettevõte kandis kahju 24 miljonit krooni, sest lähtuti miinimumhindadest.

Ettevõte pankrotistus ja lõpetas tegevuse. Kahju tekkis ajavahemikul 09.07.2001.-

17.08.2001a. tehtud tehingutega, sest käituti vastuolus PankrS § 108 lg. 1, rikuti TMS § 27 lg.

1, § 29 lg. 1 sätteid ega kasutatud § 51 lg. 2 sätestatud võimalust. §-de 61 lg. 1-2, § 647, § 77

lg. 1 alusel sai esitada vastuväiteid. Kusagilt ikka oleks AS Tamsalu Terko saanud laenu.

Oleks saanud müüa kanakasvatuse ja sigala eraldi, kuigi kasulikum oleks need koos müüa. Ei

oma tähtsust, kes juhatuse liikmetest asja ajas. Kui hinnata äriühingu juhtorganite tegevust,

siis on juhtkond nii nõukogu kui ka juhatus. Keelatud ei ole, et juhatuse liikmed ei või mitut

äriühingut pidada, aga seaduse kohaselt peavad juhatuse liikmed tegutsema oma ettevõtte

kasu eesmärgil. Nõukogu protokollidest nähtub, et juhatuse liige A.J tegi ettepanekuid.

Nõukogu liikmed oleksid pidanud vastu võtma õigeid juhtimisotsuseid. Kui juhatuse liige teeb

seaduslikult valesid otsuseid, siis ta isiklikult ka vastutab selle kahju eest. Oleks pidanud

kinni pidama § 306 lg. 2 ja § 108 lg. 1 tulenevast kohustusest. Juhatuse liikmed ei juhtinud

nõukogu tähelepanu õigel ajal. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt ei vabastanud

juhatuse liikmeid vastutusest tegutsemine vastavalt nõukogu otsusele. Juhatuse ainsaks

võimaluseks vastutusest vabanemisel oleks olnud keelduda nõukogu ebaotstarbekate otsuste

täitmisest esitades vajadusel tagasiastumisavalduse.

Asjaolu, et hageja pidas põhjendatuks sõlmida vaidluses teise pankrotis äriühinguga

menetluslikust otstarbekusest lähtuvalt kompromisslepingu, mis võimaldab hageja nõude

osalist rahuldamist, ei vabasta iseenesest juhtorgani liikmeid kogu tekitatud kahju hüvitamise

kohustusest. Selline lähenemine ei ole kooskõlas ÄS kehtinud § 315 lg. 1 ja § 327 tuleneva

kahju täieliku hüvitamise põhimõttega. Juhtorgani liikmetelt nõutavat kahju on vähendatud

AS Tamsalu Veskid pankrotimenetlusest laekuvate vahendite arvelt. Hageja esindaja palub

hagi rahuldada.

Kostja A

Kostja A J

J

J avaldab kirjaliku selgituse menetlusosalistele ja sellest lähtuvalt

kokkuvõtvalt selgitab, et AS-l Tamsalu Terkol oli kohustus 3, 417 miljonit kanda üle AS-le

Tamsalu Veskid. Kui tehingut ei oleks toimunud, siis oleks AS-l Tamsalu Terko-l siiamaani

võlg AS Tamsalu Veskid ees.

Hageja väide, et AS Tamsalu Terko sead läksid üle AS-le Tamsalu Veskid, ei vasta

määrusele. Hindamisraport ei ole usaldusväärne. Rimess on võtnud aluseks Erkki Luhamaa

12.02.2003.a. tehtud hindamisakti. AS Tamsalu Terko viidi maksevõimetuks elevaatori

müügiga, mitte juhatuse liikmete tegevusega. AS Tamsalu Veskid loodi eesmärgiga, et oleks

AS-l Tamsalu Terko tolliladu, mis vastavalt siis kehtinud seadustele pidi olema teise ettevõtte

oma. Hinnang, et AS-le Tamsalu Veskid tekitati kahju 150 miljonit krooni, on antud ligi kaks

aastat hiljem. Miks pidi keegi ostma AS Tamsalu Terko lindlaid, kui terve Eesti oli tühje

lindlaid täis. 34 miljonit miinus 11 miljonit saame 23 miljonit, aga hageja on saanud 33

miljonit. Saab järeldada, et pole õigesti arvutatud. Kokkuvõtteks palub kostja jätta hagi

rahuldamata.

Kostja E

Kostja E A u esindaja

u esindaja

u esindaja jääb esitatud kirjaliku vastuse juurde ja selgitab, et hagi on

põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. On ilmselge, et kui Hansapank hakkas

realiseerima panti ja täitur hakkas vara võõrandama, siis olid võlgniku võimalused

minimaalsed vaidlustamaks alghinna määramist. Täitur on avalik juriidiline isik ega ole

oluline, kus ta elab. Iga raha mis sisse tuli, läks loomadele söögi ostmiseks, sest loomad olid

näljas. Vara võõrandati võrdselt võla suurusega. Oluline on, et juhatuse liikmetel puudus

vähimgi võimalus midagi muuta või takistada võõrandamist. E. A on oma juhatuse liikme

kohustusi täitnud. Otsused, millest lähtuti, olid nii formaalselt kui sisupäraselt õiged ja

seaduslikud. E. A ei tekkinud kahtlustki, et need võiavad olla ebaseaduslikud. E. A ei ole

rikkunud lojaalsust ega kohustust, ta on täitnud nõukogu korraldusi. On tõendatud, et

kuritegelikku skeemi ei olnud. Väide, et ta oleks pidanud ennast taandama kui juhatuse liige,

pole põhjendatud, sest E.A ei näinud seda, et tegemist on ebaseaduslike otsustega ja

mitteseadusliku tegevusega. Ei ole võimalik välja mõista E. A ’ult sellist summat. Ta ei

vastuta selle eest, ta käitus vastavalt nõukogu otsustele.

Kostja E

Kostja E A seletab, et juhatuse staatus oli mittetäielik, teha sai neid toiminguid, mida

nõukogu andis. 2001.a. puudus huvi AS Tamsalu Terko varadele, sest vabu tootmispindu oli

palju. Polnud kedagi, kes oleks huvi tundnud. Juhatus tegeles müümise protsessiga sel

määral kui nõukogu andis korralduse.

H J esindaja jääb

esindaja jääb

esindaja jääb kirjalikult esitatud vastuse juurde ja selgitab, et hagi ei ole

põhjendatud ega nõue tõendatud. Tuleb lähtuda 2001.a. majanduslikust seisundist. Hageja ise

märkis, et püüti otsida Hansapangaga lahendusi, kuid pank soovis täitmenetluse läbiviimist.

Täitemenetluse puhul oli tegemist avaliku menetlusega, mis iseenesest ei saa olla näiline.

Kohtutäitur lähtub aga seadustest. Kohtutäituri ja juhatuse liikmete uurimiseks algatati ka

hageja avaldusel kriminaalasi. Prokuratuur jõudis seisukohale, et puudus kriminaalmenetluse

alus. Kohtutäituri tegevus oli seaduslik. Prokuratuur ei ole leidnud kuriteo tunnuseid. Mil

alusel pidid nõukogu liikmed nägema, et kohtutäitur rikub seadust. Hageja esindaja väide, et

nõukogu liikmed rikkusid kohustusi, on alusetu. Nõukogu võttis vastu kaalutud ja

põhjendatud otsuse, et võõrandada vara enampakkumisel. Enampakkumine viidi läbi

tingimustele

vastavalt

ja

seaduslikult.

Ametlikes

Teadaannetes

avaldatakse

kõik

enampakkumised. Enampakkumine oli vajalik, et ära hoida loomade hukkumine. Seda, et

huvi tundis ainult AS Tamsalu Veski, ei saa nõukogu süüks panna. Turuolukord oli selline

nagu ta oli. A J käitus korraliku ettevõtjana. Asjaolu, et kohtutäituril õnnestus elevaator

müüa madalama hinnaga, ei ole nõukogu süüdi. Hageja esitatud raport kahju määratlemise

alusena ei ole arvestatav algandmete ebaõigsuse suhtes. Hageja peab tõendama, et kostja on

rikkunud seadust. Hageja ei ole tõendanud, et H J on oma tegevusega rikkunud ühtegi

konkreetset ettekirjutust. Kostja ei ole hagiga nõus, hagi ei ole tõendatud ja kostja palub hagi

jätta rahuldamata.

Kostja K

Kostja K T jääb oma kirjalikus vastuses esitatu juurde ja selgitab, et nõukogu on

käitunud seadusele vastavalt, tagantjärgi nende tegevust hinnata on raske. Nõukogu sai

informatsiooni juhatuselt. Osakaupa müümiseks ostjat leida oleks teoreetiliselt olnud

võimalik, aga loomad ju ei oota. Tulemus ei oleks olnud garanteeritud. Välisinvestoreid leida

sellel ajal oleks olnud raske Teine ettevõte tehti aga selleks, et tolliladu ei tohtinud kuuluda

samale firmale. Hagi on sulepeast välja imetud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kolmanda isiku K

Kolmanda isiku K K

K

K ’i esindaja

’i esindaja

’i esindaja on nõus kostjate esindajate öelduga ja palub jätta

hagi rahuldamata. Esindaja leiab, et on hea, et hagi ei ole esitatud K K ´i kui nõukogu liikme

vastu, kuid nõukogu liikmetele pole põhjust etteheiteid teha. Praegu ehk siis kuus aastat

hiljem on võimatu tõendada 2001.a. situatsiooni. Samuti on võimatu, et A. J suutis AS

Hansapanga valesti tegutsema sundida. On tagantjärgi tarkus, et nõukogu liige oleks pidanud

sekkuma konkreetselt ja jõulisemalt.

IV. Kohtuotsuse põhjendused.

Kohus tuvastas, et hageja lõplikuks nõudeks pärast mitmeid kahjusumma täpsustusi

jäi solidaarne nõue summas 22 435 389 krooni kostjate A J , E A ’u, H J ja K T ’i vastu koos

kohtukulude nõudega solidaarselt samade kostjate vastu.

Hagi on esitatud hageja pankrotimenetluses. Hagi alusena on hagiavalduses esitatud

ÄS § 315 ja PankrS § 28. Täiendavalt on viidatud TsÜS §-dele 35 ja 108 ning ÄS §-dele 306 ja

327 TsÜS ja ÄS enne 01.07.2002.a. kehtinud redaktsioonis, millest edaspidi ka lähtutakse.

1) Viidatud PankrS § 28 kohaselt „Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses

maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest

prokurörile

või

politseile

kriminaalmenetluse

alustamise

otsustamiseks.

Kui

pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga,

märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või

juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või

raske hooletuse tõttu“. Seega kannab juhatuse liige vastutust vaid süü tõttu ja on vaja

hinnata, kas tegemist on juhatuse liikme raske juhtimisveaga põhjustatud maksejõuetusega.

Lääne-Viru Maakohtu 10.10.2002.a. kohtuotsusest, millega kuulutati välja hageja

pankrot, nähtub, et võlgniku majanduslik olukord hakkas halvenema juba 1999.a., mis oli

tingitud nn. vene kriisist ja ebastabiilsest olukorrast Eesti põllumajanduses ning ebavõrdsest

konkurentsist importtoodanguga. Täiendavate käibevahendite saamiseks võeti laenu.

Maksejõuetus kujunes välja 2002.a. ning 28.06.2002.a. toimunud aktsionäride üldkoosolekul

tuvastati, et aktsiaseltsi omakapital on negatiivne ning lühiajalised kohustused ületavad

käibevarasid.

Sellest

tulenevalt

otsustati

kohustada

juhatust

esitama

kohtusse

pankrotiavalduse. 07.08.2002.a. pankrotiavaldus kohtule ka esitati. Pankroti väljakuulutamise

ajaks maksejõuetust põhjustanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhimisviga, samuti vara

tagasinõudmise võimalusi ei tuvastatud. Selliste asjaolude tuvastamise kohta edasise

pankrotimenetluse käigus andmed puuduvad. Hageja ei ole kuriteo tunnustega teole ega

raskele juhtimisveale osundanud ega neid asjaolusid tõendanud, mistõttu viidatud PankrS

paragrahv kohaldamisele ei kuulu.

2) Hageja on rajanud nõude TsÜS §-le 35, mis sätestab juriidilise isiku juhtorgani

liikme üldised kohustused, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma

seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava

hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed, samuti TsÜS §-le 108 ja eriseadusena ÄS §-

le 315, mille lg. 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise

ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest

solidaarselt.

Juhatuse kohustused on sätestatud ÄS §-s 306, mille järgi on juhatus aktsiaseltsi

juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab kinni pidama nõukogu

seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord

nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast,

samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja

muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Need on kohustused,

mis tulenevad seadusest ja tähendavad ka seda, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske.

Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis

sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib

kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi. TsÜS §-st 108 lg. 1 tulenes juhatuse liikme kohustus

toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust

tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti.

Kostjad on viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-41-05, kus Riigikohus on leidnud, et

hindamaks hageja nõude lahendamist kohtute poolt, tuleb käsitleda ÄS § 315 lg. 1 järgse kahju

hüvitamise nõude rahuldamise üldisi eeldusi. Nimetatud sätte järgi vastutavad juhatuse

liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega

aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Seda lahendit on

piisavalt kirjeldanud ka kostjad E. A (I kd., tl. 218) ja kostja H.J (II kd,. tl. 44), mistõttu kohus

siinkohal seda ei korda, kuid leiab, et kostjad on õigesti lahendile tuginenud. Viidatud

lahendist tulenevalt jaguneb tõendamiskoormis poolte vahel selliselt, et aktsiaselts peab

tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis

aktsiaseltsile kahju. Eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu, süü

puudumist peab tõendama juhatuse liige. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama

oma väiteid ja vastuväiteid. Kohtu arvates juhatuse liikmed tõendasid oma süü puudumist.

3) ÄS § 306 lg. 3 järgi juhatus peab teatama nõukogule koheselt aktsiaseltsi

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega

seotud olulistest asjaoludest. ÄS § 306 lg. 4 kohaselt korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist

juhatus. 17.06.2002.a. koostatud audiitori järeldusotsus sedastab, et raamatupidamise

aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt firma finantsolukorda seisuga

31.12.2001.a. ning on kooskõlas Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega. Järelikult pole

tõendatud, et ka raamatupidamise osas oleks juhatuse liikmed rikkunud neile pandud

kohustusi või tegutsenud iseenda huvides.

4) ÄS § 290 järgi on aktsionäride üldkoosolek aktsiaseltsi kõrgeim organ ja § 298 järgi

kuulub üldkoosoleku pädevusse aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine.

ÄS § 316 kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi

juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. ÄS § 317 kohaselt nõukogu annab

juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik

aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes

ühingutes või 2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või 3)

kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või 4)

välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või 5) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks

majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa või 6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis

ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa või 7) laenude andmine ja

võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Sama

paragrahvi lg. 2 järgi võib põhikirjas ette näha ka muid tehinguid, milleks peab nõukogu

andma nõusoleku. Lg. 3 aga sätestab, et paragrahvi lg. 1 ja 2 nimetatud nõusolek ei ole

vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks aktsiaseltsile oluline kahju. Nõukogul

on ÄS § 317 lg. 7 järgi õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

Kohus, hinnanud asjas esitatud seisukohti ja kirjalikke tõendeid toimikus, leidis, et

kostjate süüline tegevus äriühingu ees jäi tõendamata. Kostjad tegutsesid kooskõlas seaduse

ja põhikirjaga.

AS Tamsalu Terko nõukogu koosolekute protokollid (toimik I, tl.29- 419) tõendavad, et

nõukogu sai teavet juhatuselt, juhatuse liikmed lähtusid nõukogu otsustest ja seega täitsid

aktsiaseltsi juhatuse liikmele seaduse ja põhikirjaga pandud kohustusi. Kostja A.J juhatuse

liikmena on nõukogule ette kandnud aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast ja selle olukorra

muutumisest igal nõukogu koosolekul, mis toimusid sagedamini kui seadus sätestab. Et

nõukogu pidas oma koosolekuid pea iga kümne päeva järel, lähtuvalt aktsiaseltsi muutuvast

olukorrast, väljendab omakorda nõukogu liikmete poolt oma ülesannete täitmist. Nõukogu

selline tegevus tagas kontrolli juhatuse tegevuse üle ja nõukogu otsused olid juhatuse

tegutsemise aluseks.

25.04.2001.a. nõukogu koosolekul kandis juhatuse liige ette aktsiaseltsi majandusliku

olukorra ja laenukohustused ning teavitas nõukogu, et AS Hansapank ei kavatse pikendada

laenu tagastamise tähtaega, mis saabub 30.04.2001.a. Nõukogu kohustas juhatust pidama

pangaga läbirääkimisi. Nõukogu 05.06.2001.a. koosolekul teatas juhatuse liige A.J , et AS-ga

Hansapank ei ole laenutähtaja pikendamine võimalik ja pank kavatseb teostada oma

võlausaldaja õigust ning esitada avalduse sundtäitmiseks. Kohtu arvates näitab ajavahemik

30.04. kuni 05.06. 2001.a., et A.J juhatuse liikmena täitis nõukogu korraldust pidada pangaga

läbirääkimisi. See aga ei saa samaaegselt tähendada, et A.J ’l oli võimalus suunata AS

Hansapanga kui krediidiasutuse tööd kas siis AS Tamsalu Terko kahjuks või AS Tamsalu

Veskid kasuks, kuivõrd viimane polnud siis veel asutatud. Laenu tasumise tähtaeg oli

saabunud ja panga nõue muutus sissenõutavaks. Nõude täitmisele pööramine tulenes

lepingust ja seadusest ja seda ei saanud pantija juhatuse ega ka nõukogu liikmed välistada

muul moel kui laenu tasumisega, mis aga kujunenud olukorras ei olnud enam võimalik.

Kommertspandi seadmiseks tuli KPS § 4 lg. 2 järgi sõlmida notariaalselt tõestatud

kommertspandileping. Kommertspandi realiseerimiseks võib pandipidaja KPS § 10 lg 1 järgi

nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses

sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kohene

sundtäitmine oli täitemenetluse seadustiku järgi lubatud üksnes vara müügina kohtutäituri

vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kommertspandilepingu p. 9 ja

pandilepingu p. 8 kohaselt oli õigus nõuda müüki täitemenetluses ja müük on toimunud

kohtutäituri poolt.

On alusetu lugeda juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks seda, et kohtutäiturina

tegutses R. Vokk, sest täituri valis välja AS Hansapank, kes kohtutäituri 04.05.2001.a. kirjast

nähtuvalt esitas avalduse pandilepingute alusel 8 960 866 krooni ja 40 sendi sissenõudmiseks

panditud vara arvel. Täitemenetluse algatamise avaldus kajastab AS Tamsalu Terko kohta

nii registriaadressi kui ka tegevuskoha aadressi, mistõttu on alusetu hageja viide sellele nagu

oleks ebaõigesti ja suvaliselt otsitud just oma piirkonnas mittetegutsev kohtutäitur. Kohus

jagab kostja H.J esindaja seisukohta, et kohtutäitur tegutseb avalik-õiguslikes huvides, tema

tegevuse aluseks on seadus ja tema tegevus ei saa olla näilik, kui ta on täitnud kõik need

ülesanded, mida seadus täitemenetluses talle paneb. Et kohtutäitur oma seadusega sätestatud

ülesandeid ei täitnud, seda hageja ei tõendanud. Hageja viidatud eksimusi kohtutäituri

teadetes ei saa lugeda sihilikeks või AS Tamsalu Terko juhatuse või ka nõukogu liikmete poolt

suunatuks, sest eksimused on parandatud. Et tegemist oli eksimisega, tõendab e-kirjavahetus.

Et täitekutsele on A.J allkirja pannud samal päeval, mil teda oli kutsutud täituri vastuvõtule,

ei tee iseenesest täitemenetlust näilikuks ega tõenda A.J poolt oma kohustuste rikkumist.

Kohus leiab, et enampakkumise teates vara nimekirja avaldamata jätmine vähemalt

neljakümne artikli osas ei saanud olla eeldatavate ostjatele huvi puudumise aluseks, küll aga

olukord, et tühje lindlaid oli vabariigis külluses, mida tõendab 26.06.2003.a. Eesti

Linnukasvatajate Seltsi juhatuse esimehe allkirjastatud kokkuvõte linnufarmidest Eestis

2001.a. Et täitemenetluses võõrandatud vara omandas AS Hansa Liising, oli viimase

otsustada. Kohus on arvamusel, et seda, kellele sundenampakkumisel vara võõrandatakse ei

saanud senise võlgniku juhatus ega ka nõukogu liikmed otsustada ega ka suunata. Täituri

tegevuse vaidlustamine eeldanuks aga täituri tegevuses seadusega vastuolu tuvastamist.

Viru Ringkonnaprokuratuur on kontrollinud nii kohtutäituri tegevuse kui ka juhatuse liikmete

E.A ’u ja A.J tegevusega seotud asjaolusid, kuid lõpetanud kriminaalmenetluse R. V ’i, A.J ja

E.A ’u vastu.

21.05.2001.a. kuulas nõukogu ära juhatuse liikme ettepanekud tootmiskulude vähendamiseks

ning debitoorsete võlgnevuste likvideerimiseks ning otsustas sõlmida koostöölepingu AS-ga

Tamsalu Veskid. Otsus on põhjendatud ja eeldab, et A.J ettepanekuid kaaluti, sest põhjendus

tugineb asjaolude arutelule. Lepingu projekti koostamine pandi juhatusele, mis on kooskõlas

aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud juhatuse ülesannetega korraldada äriühingu tegevust. Kui

A.J omaski siin mingit isiklikku huvi, oli siiski nõukogu kaaluda, kas juhatuse liikme

ettepanekud on arvestatavad.

28.06.2001.a. kuulas nõukogu ära A.J ettekande, võttis teadmiseks, et kirjaliku

enampakkumise on välja kuulutanud kohtutäitur R.Vokk ning otsustas kohustada juhatust

esitama hiljemalt 10.07.2001.a. ettepanekud AS Tamsalu Terko edasise tegevuse jätkamise

võimaluste kohta. 23.07.2001.a. otsustas nõukogu, arvestades tekkinud olukorda, et puuduvad

vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks, korraldada täiendav enampakkumine, et

võõrandada seni veel koormamata vara ning et saadavatest vahenditest asuda täitma

jooksvaid kohustusi kolmandate isikute ees. Viidatud otsus on põhjendatud lähtuvalt

kujunenud olukorrast. Nõukogu otsustas ka enampakkumise korraldaja. Seda, et valiti just

Krull Investeeringute OÜ, ei ole võimalik nõukogu hoolimatuks suhtumiseks lugeda, kui

viidatud osaühing vastavat õigust omas. Töövõtulepingust nähtub, et Krull Investeeringute

OÜ oli kantud äriregistrisse kui tegutsev äriühing. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hageja

esindaja viide sellele, et enampakkumise läbiviijaks otsiti mittekohane, väheste kogemuste ja

praktikaga äriühing ja et selletõttu oli enampakkumine näilik ning nõukogu liikmete tegevus

kahju tekitav. Nõukogu 15.08.2001.a. tunnistas enampakkumise võitjaks AS Tamsalu

Veskid ja juhatusele pandi kohustus sõlmida viimasega ka vara ostu-müügilepingud. Selline

kohustus oli kooskõlas aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud p. 6.2. loetletud juhatuse

kohustustega, mistõttu ei saa väita, et juhatuse liikmed tegutsesid seadust rikkudes.

5) ÄS § 327 kohaselt nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikumise

ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt

käesoleva seadustiku §-s 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige

vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse

vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

Hageja ei tõendanud, kuidas on kõik kostjad süüdi selles, AS Hansa Liising müüs

ostetud vara just AS-le Tamsalu Veskid. AS Tamsalu Veskid asutamisotsus pärineb

30.04.2001.a. Tegevusalaks sai teravilja ja muude põllumajandussaaduste tootmine,

ümbertöötlemine, säilitamine, ost-müük, transporditeenused, majutamine ja toitlustamine,

hulgi- ja jaekaubandus. Asutaja omas õigust määrata nõukogu, sest ÄS § 298 lg. 1 p. 4 kohaselt

aktsionäride üldkoosolek valib nõukogu liikmed ja ÄS § 305 kohaselt on ainuaktsionäril kõik

õigused, mis on üldkoosolekul. Kostja A.J kodanikuna oli vaba asutama äriühingut. Ostu-

müügilepingute sõlmimise aegu kehtinud TSK § 165 kohaselt loeti leping sõlmituks, kui poolte

vahel – vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis – on saavutatud kokkulepe kõigis selle

olulistes punktides, mis on vajalikud antud liiki lepingutes. TSK § 242 sätestas, et müüja

kohustub vara üle andma ja ostja kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest

kindlaksmääratud summa. Seega ei sätestanud seadus piiranguid ostu-müügilepingute

pooleks oleva isiku suhtes. Lepingute puhul on järgitud vormi ja neid lepinguid pole ka

vaidlustatud. Asjaolu, et müüja ei otsinud mingit muud ostjat, ei ole kindlasti AS Tamsalu

Terko juhatuse liikmete ega nõukogu süü, sest selleks ajaks ei puutunud vara võõrandamine

enam temasse.

6) hageja seisukoht, nagu oleks algselt olnud varuks mingi konkreetne skeem, on

oletuslikku laadi. Ei leidnud tõendamist, et juhatuse ja nõukogu liikmete tegevus AS

Tamsalu Terko juhtimisel oleks olnud korraldatud eesmärgiga teha koostööd AS-ga

Hansapank selleks, et tekitada äriühingule kahju. Ei leidnud tõendamist, et AS Hansapank ja

AS Tamsalu Terko vahel oleksid olnud muud suhted, kui seda on võlgniku ja võlausaldaja

vahel. Kuna hageja majanduslik olukord oli halvenenud juba 1999.a., siis ka juhul, kui hageja

poolt oleks ka kõigi võimaluste kasutamisel tema valdusest välja läinud vara tagasi saadud,

oleks AS Tamsalu Terko tegevus ikka lõppenud ja pankrot saabunud. Kuid selles ei nähtu

juhatuse liikmete ja nõukogu süülist käitumist. Juhatuse liikmed lähtusid nõukogu otsustest,

toimingud tulenevad üksteisest ja on põhjendatud nii ajas kui õiguslikult. Jäi tõendamata, et

AS Tamsalu Veskid asutamise eesmärk oli senise AS Tamsalu Terko ülevõtmine, kuigi AS

Cresco 02.05.2003.a. hinnang pankrotistumise põhjustele sisaldab järelduse, et AS Tamsalu

Terko omanikud ja kreeditorid eelistasid mitte investeerida kohustustega koormatud AS-sse

Tamsalu Terko, vaid otsustasid finantseerida tegevuse jätkamist uues ettevõttes AS Tamsalu

Veskid, kus suudeti varade ja investeeritud vahendite tootlust mitmeid kordi suurendada.

Mingit omanike otsust selle kohta pole. Kui olekski, ei tõendaks see nõukogu ja juhatuse

liikmete süülist tegevust ja lojaalsuskohustuse eiramist.

7) Et hinnata kahju summat, tuleks teada, milline oli müüdud vara harilik väärtus

(turuhind). Sel juhul saaks müüdud vara turuväärtust võrrelda müügihinnaga ja siis selguks

kostja kohustuste rikkumine vara võõrandamises alla hariliku väärtuse. Harilik väärtus on

välja selgitamata. Kohtu arvates ei ole kahju tõendatud ning kahjusumma tõendamiseks

esitatud dokumentaalsed tõendid ei kajasta vara tegelikku väärtust. Hageja on kahjusumma

tõendamiseks tellinud hinnaraporti. Rimess MRI OÜ saatekirjast nähtuvalt on hindamisraport

koostatud täielikult tuginedes pankrotistunud ettevõtte pankrotihalduri Õigusbüroo Cavere

poolt saadetud materjalidele ettevõtte varade kohta ja nende turuväärtuste hinnangutele.

Sellest tulenevalt ei sisalda raport mingit uut asjaolu, toetab vaid juba hagis esitatud

kahjusummat. Järelikult ei vaja hindamisraport ka eraldi hindamist. Hindamisraportis olev

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ eksperthinnang 11.05.2001.a. sisaldab hinnangut

üldisele turusituatsioonile ja kohtu arvates kajastab objektiivselt objekti ja selle

müügivõimalusi, sest tegemist oli suuremas osas eriotstarbelise varaga, mille vara

turuväärtuse leidmine ei olnud võimalik. Ekspert pidas tervikkompleksi müüki võimalikuks

vaid koos asutava ettevõttega. See ekspertarvamus võis mõjutada AS Tamsalu Terko omanike

otsust, kuid ei saa tähendada seda, et aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikmed oleksid

käitunud

oma

kohustuste

täitmisel

süüliselt

või

rikkunud

lojaalsuskohustust.

Kinnisvarabüroo Uus Maa hindaja Erkki Luhamaa allkirja kandev 12.02.2003.a. esitatud

ekspertarvamus eeldab 2001.a. turusituatsioonis Tamsalu Terko tehasekompleksi

müügihinnaks 14 000 000 krooni. Selline hinnang on antud paar aastat hiljem, mistõttu ei

pruugi kajastada olukorda objektiivsemalt kui seda on 2001.a. hinnang.

Kohus ei korda kostjate põhjendusi tõenditena esitatud AS Tallegg, AIU POÜ

hindamisaktide suhtes, kuid peab neid kahjusumma alusena ebaadekvaatseteks kostjate poolt

korduvalt kirjeldatud asjaoludel. (I kd. tl. 210-213, II kd. tl. 49) AS Aico Agro poolt

26.05.2003.a. koostatud hindamisaktist nähtub, et AS-le Tamsalu Veskid võõrandatud

sõidukite väärtuseks on hinnatud kokku 1 219 000 krooni. AS Tamsalu Terko

transpordivahendite tehnilise seisukorra ülevaatuse akt väljendab transpordivahenditest vaid

ühe osa korrasolekut ega saa olla hindamise aluseks. Kostja A.J on piisavalt põhjalikult

analüüsinud transpordivahendite hindamise akti ja kohus toetab kostjate hinnangut, et aktid

ei kajasta tegelikke hindasid.

Kohtu arvates ei ole õige hinnata AS Tamsalu Terko juhtkonna tegevust vara

võõrandamisel sellest lähtuvalt, kuidas pankrotis olev AS Tamsalu Veskid (II kd. tl. 105-217)

mitu aastat hiljem oma vara võõrandas, kuivõrd 2001.a. oli tegemist majanduslikult tegutseva

tervikettevõttega. Selletõttu jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud lepingud, milles

müüjana osaleb AS Tamsalu Veskid (pankrotis).

Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-41-05 märgib ka, et ainuüksi vara müük alla

turuhinna ei tähenda veel automaatselt kostja kohustuste rikkumist. Hageja peab tõendama,

et vara müümisel ei järginud kostja hoolsust, mida juhatuse liikmelt sellises olukorras

oodatakse, või rikkus näiteks lojaalsuskohustust.

Kuna kostjad täitsid neile seaduse ja põhikirjaga pandud kohustusi, ei ole süüliselt

käitunud ega ole äriühingule kahju tekitanud, siis tuli kohus järeldusele, et hagi kostjate E A

’u ja A J kui äriühingu juhatuse liikmete ning K T ’i ja H J kui nõukogu liikmete vastu tuleb

jätta tervikuna rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §

3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

kindlaksmääramisele

seni

kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“.

Vastavalt kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistis kohus poolele, kelle

kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja oli riigilõivu tasumisest

vabastatud ja hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja tehtud kohtukulud riigi kanda.

TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti,

teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi

eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi

rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna hagi jääb rahuldamata ja nõutavad õigusabisummad

on väiksemad, kui 5% hagetavast summast, siis tuleb kostjate õigusabikulud hagejalt välja

mõista.

Kohus lähtus TsÜS § 35, PankrS § 28, ÄS §-de 306, 315- 317, 327 sätteist ja juhindus

TsMS RakS § 3, TsMS §-de 230, 351, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Viru Ringkonnakohus 09.05.2008.a otsustas:

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 02.07.2007 otsus muutmata.

Välja

mõista

AS-lt

Tamsalu

TERKO

(pankrotis)

apellatsioonimenetluse

kulude

(õigusabikulude) katteks A J kasuks 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni, E A kasuks

17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni, H J kasuks 16 520 (kuusteist tuhat kuussada)

krooni ja K T kasuks 7 670 (seitse tuhat kuussada seitsekümmend) krooni.

Kohtuotsus jõustus 12. novembril Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega

Nooremreferent I.Golubev

2-05-16933/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text