2-06-40065/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-40065

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-40065 Tsiviilasi, hageja nõue

I. Z. hagi D. L. vastu elatise suurendamises Menetlusosalised Hageja: I. Z. Kostja: D. L. Asja läbivaatamise kuupäev arutas avalikul kohtuistungil 21.06.2007.a Narva linnas Istungil osalenud isikud Hageja: I. Z. Kostja: D. L. Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Aili Hirt

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta 08.10.1997 Narva Linnakohtu otsusega väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt D. L. hageja I. Z. kasuks elatis lapse V. L. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni alates 11.12.2006.a kuni 31.12.2006 ning 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni alates 01.01.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-40065 kannab D. L.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu

11.12.2006 esitas hageja I. Z. kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes, millega nõudis kostjalt lapse ülapidamiseks elatist summas 3000 krooni. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning asi oli üle antud hagimenetluseks. Vastavalt 18.01.2007 kohtule esitatud hagile, Narva Linnakohtu otsusega nr.2-1285 08.oktoobrist 1997.a.mõisteti kostjal välja hageja kasuks tütre V. ülalpidamiseks elatis 700 krooni kuus. Arvestades asjaolu, et tütar elab hageja juures ja tema kasvatamisega tegeleb hageja, taotleb hageja suurendada elatise määra tütrele kuni 3000 krooni kuus, kuna tütre vajadused on kasvanud ja kostja varaline seisund muutunud. Hageja arvab et lapse kasvatamiseks ja toitmiseks, tema normaalse arengu jätkamiseks määratut 1979.a. elatist käesoleval ajal ei piisa. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Hageja on töötu, saab lapse toetust 300 krooni ja lapse elatise suurus alates 27.10.1997.a. on 539 krooni. Korteriüüri aasta maksumus on 13 000 krooni. Alates 13.04.2006.a. kostja kannab tütre kontole 500 krooni kuus. Tütre riietele (jope, talve mantel, kingad, saapad, spordiriietus, pesu ja muud) kulub aastas ligi 12

000 krooni. Tütar õpib humanitaargümnaasiumis 7 klassis, õppevahendite kulud moodustavad 1700 krooni, sealhulgas kulutused kultuuriüritustele, sõidupiletite ja sidevahendite kulud moodustavad 3 400 krooni aastas. Tütar V. tegeleb joonistusega, käib kunstikoolis mille eest tuleb tasuda 1 200 krooni aastas, joonistuse tarvikute (pliiatsid, pintslid, värvid ja muud) kulud

2 000 krooni aastas. Tütar põeb kroonilist haigust, vajab pidevad ravi ja sanatoorset ravi, need kulud aastas moodustavad 3 300 krooni. Toitmiseks ja muudele elulistele vajadustele kulub kuus 2000 krooni – s.t. 24 000 krooni aastas.

Arvestades kostja töötasu, taotleb hageja tütre ülalpidamiseks kostjalt elatise väljamõitmist igakuuliselt summas 3 000.- krooni.

Kostja vastus

Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitavad kostjalt nõutavat elatise suurust Hageja on ilmselgelt kõrgendanud elatise suuruse, kuna see ei ole reaalne ja ei vasta tütre vajadustele ega kostja sissetulekutele. Kostja töötab lukksepp-remonditöölisena õmblustöökojas Kreenholmi Valduse AS. Alates 2005.aasta aprillist on kostja brutto kuupalk 4 900 krooni. Kostja ülalpidamisel on peale tütre V. ka poeg J. kes elab koos kostjaga. Palga suurendamiseks kostja on sunnitud tööl täitma täiendavaid, samuti ületunnilist tööd. Igale kostjaga koos elavale pereliikmele kulub seega keskmiselt 1 200 krooni. Sellise elatise summa maksab kostja ka tütre V. ülalpidamiseks juba praegu. Kostja peab kandma kulusid eluruumi eest, kus elab tema praegune perekond. Korteriüüri ja elektrienergia maksumus on keskmiselt 1 500-1 600 krooni kuus. Kostjaga koos elaval poeg J. on krooniline haigus - bronhiaalne astma. Tal on invaliidsus ja arsti soovitustel tuleb talle iga kuu osta preparaate tervise hoidmiseks. Poeg J. käib pidevalt massaažis, hingamisharjutuste tunnis, üks kord poolaasta jooksul läbib sanatoorse ravi Toila sanatooriumis. Ravimitele ja ravikuuridele kulub 798 krooni iga kuu. Poeg käib kunstikoolis, logopeedi juures (1 tund maksab 130 krooni, kuus on 5 tundi). Kostja ei tee vahet oma laste varalisel ülalpidamisel. Peale selle käib tütar V. tihti kostja peres. Peale elatisraha annab kostja tütrele raha tema isiklikeks vajadusteks, teeb kingitusi pühadeks, maksab osa kooliekskursioone. Hageja on samuti kohustatud osalema meie tütre ülalpidamisel. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks fakti, et ta ei suuda tütart ülal pidada. Hageja on töövõimeline kodanik, varaliselt hästi kindlustatud, kuid ta ei võta vastu mingeid abinõusid selleks et leida väärikas töö.

Kostja on nõus maksma tütre ülalpidamiseks 1200 krooni kuus.

Kohtuistung

21.06.2007 kohtuistungil hageja leidis, et ta ei saa tõendada oma kulutusi lapse ülalpidamiseks dokumentaalselt kogu hagiavalduses näidatud mahus, kuid esitas kohtule osa kuludokumentidest. Hageja leidis, et kuna tema on töötu ning praegusel ajal tegeleb õpingutega kõrgkoolis, peab lapse ülalpidamine olema täielikult isa kanda. Hageja jääb oma hagiavalduse juurde ning palub kostjalt välja mõista enda kasuks elatis tütre ülalpidamiseks summas 3000 krooni kuus.

Kostja jäi oma seisukohtade juurde ning seletas, et ei ole võimeine maksma elatist ka Perekonnaseaduse § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummääras, kuna selle tulemusena saaks materiaalselt kannatada koos temaga elav laps.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hageja poolt esitatud nõue on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati 11.12.2006. 2006. aastal oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 1500 krooni.

Hageja seisukoht, et kuna tema on töötu peab kostja täielikult katma lapse ülalpidamiskulutusi on põhjendamatu, kuna vanemate kohustused (s.h. ka materiaalsed) laste suhtes on võrdsed. Hageja on töövõimeline isik, seega tema kohustuse hulka kuulub lapse heaolu tagamine võrdselt lapse isaga.

Hageja on näidanud oma hagiavalduses lapsele tehtavaid aastaseid kogukulutusi summas 45 900 krooni. Kui jagada nimetatud summa 12 kuu peale, siis lapse igakuiseks vajaduseks on 3825 krooni. Kui jagada nimetatud summa võrdselt vanemate vahel, siis 1 vanema kulu lapse ülalpidamiseks kuus peaks moodustama 1912 krooni ja 50 senti, mis on väga ligilähedane summa Perekonnaseadusega sätestatud elatise miinimummääraga. Kuna hageja ei ole dokumentaalselt tõendanud nimetatud kulu, mõistab kohus välja kostjalt elatise Perekonnaseadusega sätestatud miinimummääras.

Kostja on töövõimeline isik, kelle sissetulek moodustab keskmiselt 7238 krooni kuus (t lk 60). Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise miinimummäära väljamõistmise tulemusena, et osutu kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Pavel Gontšarov