2-07-15683/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2007.a Pärnu Tsiviilasja number 2-07-15683 Tsiviilasi H M hagi OÜ Põhjapõder vastu 3000 krooni nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H M Kostja OÜ Põhjapõder RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast H M hagi (esitatud 23.04.2007, parandatud 11.06.2007) OÜ Põhjapõder vastu ning tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Kohtu põhjendused

Hageja H M esitas 23.04.2007.a kohtule hagi OÜ Põhjapõder vastu. Kohus jättis hagiavalduse 23.05.2007.a määrusega käiguta, sest hageja nõuded ei olnud selged (ei olnud märgitud töölepingu lõpetamise õiget alust hageja arvates, tasumata oli riigilõiv (sisuliselt märkimata ka hagihind) ning puudus märge kirjaliku menetluse kohta). Hageja esitas 11.06.2007.a kohtule puuduste kõrvaldamise, milles on küll kõrvaldatud riigilõivu tasumata jätmise puudus (lisatud taotlus selle tasumisest vabastamiseks), märgitud hagi hind ja seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse osas, ent nõude (nõuete) selguse küsimuses on hageja puuduse kõrvaldamata jätnud.

Kui esialgsest hagiavaldusest võis sisust ja vastavatest viidetest töölepingu seadusele aru saada, et tegemist on tööõigusliku nõudega töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuid tööle ennistamise mittesoovimisel nõudega muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning mõista välja hüvitis ühe kuu palga ulatuses, siis parandatud hagi versioon varasema nõudega enam ei haaku. Kohtule jääb arusaamatuks, kas hageja nõue tugineb tööseadusandlusel või on tegemist kahju hüvitamise nõudega deliktiõiguslikul baasil – s.t nõudega kahju hüvitamiseks summas 3000 krooni, kusjuures kahju hüvitamine seisneb au teotamises.

Mõlemale alusele korraga tugineda ei ole võimalik, sest mõlema nõude puhul on tõendatavad asjaolud sootuks erinevad (au teotamise puhul tõusetub süü küsimus võlaõigusseaduse § 1046 ja § 1050 kohaselt, milline aga töölepingu ebaseadusliku vaidluse puhul tähtsust ei oma jne). Seega on hageja nõuded või nõue endiselt ebaselged, hageja viide kombineeritud vaidlusele (töövaidlus ja au

Tsiviilasi nr 2-07-15683

2 (2) teotamine) ei ole kohane, sest töövaidluse korral on vaidlus seaduse rikkumise üle, au teotamise korral aga hageja isiklike õiguste rikkumise üle. Hageja ei taotle jätkuvalt tööle ennistamist, aga samas ei nimeta ka alust, milline olnuks tema arvates õige töölepingu lõpetamise puhuks ning on seega ka selle kohtu nõude jätnud täitmata. Hageja esialgses ning puuduste kõrvaldamise korras esitatud haginõuded on täiesti erinevad. Eeltoodu põhjal ning lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lõikest 2 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kuna hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks kohtu nimetatud puudusi hagiavalduses. Käesolev määrus ei takista hagejal uuesti samadel asjaoludel sama kostja vastu kohtusse pöördumist, küll aga tuleks hagejal sellisel juhul endale selgeks teha, millis(t)el alus(t)el ja milliste nõuetega ta kohtusse pöördub.

Toomas Talviste Kohtunik