2-07-19479/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-07-19479 Tsiviila Tsiviila Tsiviila Tsiviilasisisisi A V hagi R V vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja nende nende nende nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Hageja: Hageja: Hageja: A V , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel M M , isikukood xxxx, asukoht Tallinna tn. 21, Rakvere linn 44311, Lääne-Virumaa. Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: R V , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel M K , isikukood x, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg25.06.2007.a. Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Kohtuistungil osalesid Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: hageja ja hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja. hagi rahuldada osaliselt. agi rahuldada osaliselt. agi rahuldada osaliselt. agi rahuldada osaliselt. Välja mõista R Välja mõista R Välja mõista R Välja mõista R V ’lt (isikukood lt (isikukood lt (isikukood lt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) A ) A ) A ) A V (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) kasuks alates kasuks alates kasuks alates kasuks alates 21.05.2007.a. elatis nende lapse A 21.05.2007.a. elatis nende lapse A 21.05.2007.a. elatis nende lapse A 21.05.2007.a. elatis nende lapse A V , sündinud , sündinud , sündinud , sündinud xxxx xxxx xxxx xxxx.a., .a., .a., .a., ülalpidamiseks kuni lapse ülalpidamiseks kuni lapse ülalpidamiseks kuni lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusra igakuise elatusra igakuise elatusra igakuise elatusrahana hana hana hana 1 205 1 205 1 205 1 205 (ü (ü (ü (üks tuhat ka ks tuhat ka ks tuhat ka ks tuhat kakssada kssada kssada kssada viis viis viis viis) krooni. ) krooni. ) krooni. ) krooni.

Välja mõista R Välja mõista R Välja mõista R Välja mõista R V lt (isikukood lt (isikukood lt (isikukood lt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) A ) A ) A ) A V (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) kasuks alates kasuks alates kasuks alates kasuks alates 21.05.2007.a. elatis nende lapse V 21.05.2007.a. elatis nende lapse V 21.05.2007.a. elatis nende lapse V 21.05.2007.a. elatis nende lapse V M V V V V , sündinud , sündinud , sündinud , sündinud xxxx xxxx xxxx xxxx.a., .a., .a., .a., ülalpidamiseks kuni l ülalpidamiseks kuni l ülalpidamiseks kuni l ülalpidamiseks kuni lapse apse apse apse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana igakuise elatusrahana igakuise elatusrahana igakuise elatusrahana 1 205 1 205 1 205 1 205 (ü (ü (ü (üks tuhat kaks ks tuhat kaks ks tuhat kaks ks tuhat kakssada sada sada sada viis viis viis viis) krooni. ) krooni. ) krooni. ) krooni.

Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv R V V V V kanda ja kohtuvälised kulud kanda ja kohtuvälised kulud kanda ja kohtuvälised kulud kanda ja kohtuvälised kulud poolte en poolte en poolte en poolte endi kanda. di kanda. di kanda. di kanda.

Välja mõista R Välja mõista R Välja mõista R Välja mõista R V V V V ’lt (isikukood lt (isikukood lt (isikukood lt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse riigilõivu katteks riigituludesse riigilõivu katteks riigituludesse riigilõivu katteks riigituludesse 250 250 250 250 (kakssada viiskümmend) krooni. (kakssada viiskümmend) krooni. (kakssada viiskümmend) krooni. (kakssada viiskümmend) krooni.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu kantselei kaudu kantselei kaudu kantselei kaudu 29 29 29 29.0 .0 .0 .06.200 .200 .200 .2007.a. .a. .a. .a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

2 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s s s s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansa s Hansa s Hansa s Hansapank konto nr. 221023778606, pank konto nr. 221023778606, pank konto nr. 221023778606, pank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. viitenumber mõlemal juhul 2900072136. viitenumber mõlemal juhul 2900072136. viitenumber mõlemal juhul 2900072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööram riigilõivu nõude täitmisele pööram riigilõivu nõude täitmisele pööram riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja ise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja ise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja ise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. korras. korras. korras.

I. Asjaolud ja hag I. Asjaolud ja hag I. Asjaolud ja hag I. Asjaolud ja hageja eja eja eja nõue. nõue. nõue. nõue. Poolte kooselust on sündinud xxxx.a. tütar A V ja xxxx.a. poeg V M V , kes elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Lääne-Viru Maakohtu 19.09.2001.a. otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks ja kummagi lapse ülalpidamiseks välja 500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates elatise väljamõistmisest on hageja kostjalt elatusraha 1 000 krooni kätte saanud ajast, mil kostja töötab xxxx. Kuna laste vajadused kasvavad, kostjal on elatise osas võlg, tema töötasu on normaalne, ta on endale muretsenud Jeep’i, siis taotleb hageja elatise suurendamist. Hageja töötasu on väike, 3 400 krooni kätte. Peale selle on hagejal maksta pangalaen, mille ta võttis, et maksta kostjale ühisvara jagamisest tulenev hüvitis. Kulutused on suuremad kui hageja töötasu, mistõttu hagejat aitavad sugulased. Hageja leiab, et kostja töötasu on piisav selleks, et kostjalt hageja kasuks ja laste ülalpidamiseks välja mõista seadusega kehtestatud määr. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 1 800 krooni kuus lapse kohta. Hagi on esitatud PKS §-de 60 ja 61 alusel.

II. Kostja II. Kostja II. Kostja II. Kostja kirjalik vas kirjalik vas kirjalik vas kirjalik vastus tus tus tus. Kostja kohtule 31.05.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja teatab, et on hagejale tasunud 19.09.2001.a. kohtuotsusega väljamõistetud summat. Lisaks ühistele lastele hagejaga on kostjal veel kaks last uuest kooselust ja üks laps varasemast kooselust. Kokku on kostjal viis last. Kostja töötab xxxx ja tema igakuine kättesaadav töötasu on umbes 6 500 krooni. Kostja elukaaslane on väiksema lapsega lapsehoolduspuhkusel. Asjaolu, et kostja soetas endale hädavajaliku tarbeesemena auto, ei anna alust arvata, et kostja varaline seis on paranenud. Kostjal on kahest pangast laen, milledele kulub 3 300 krooni kuus ja mida aitab maksta kostja ema. Autoostu sissemaksuks kandis kostja summa, mille ta sai ühisvara jagamise tulemusena. Kostja elab elukaaslasele kuuluvas kahetoalises puuküttega korteris, mille kommunaalkulud on umbes 700 krooni kuus. Kostja on nõus jätkuvalt maksma hageja juures elavate laste tarbeks elatist, kuid 1 800 krooni kuus kokku. Kostja ei ole suurema summa tasumiseks võimeline, sest siis jääksid vähem kindlustatuks tema teised lapsed. Kostja töötasust ei piisa, et maksta igale lapsele elatist seadusega sätestatud määras. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus.

III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja selgitab, et hageja jääb hagiavalduses toodu juurde. Hageja on ainult kahe kuu jooksul saanud 1 600 krooni. Kostja on endale soetanud džiibi, mis ei ole hädavajalik, võinuks odavam auto olla. Kostja näitab

3 tahtlikult oma olukorda teistsugusena, kui see on. Hageja ei pea tõestama oma kulutusi, kui nõue on esitatud elatise miinimumi peale. Tütar käib peotantsus ja muusikakoolis ning tema huvidest lähtuvalt on lisakulutused kuus umbes 750 krooni. Hagejal on vaja maksta puude, vee ja elektri eest. Elatise suurendamise hagi esitamine oli ammu plaanis, kuid hageja ootas teistes vaidlustes tehtud otsuste jõustumist ega saanud majanduslikust olukorrast tulenevalt hagi esitada. Hageja esindaja palub hagi rahuldada. Hageja ise seletab, et elab halvasti. Selleks, et maksta ära ühisvara jagamisel väljamõistetud kompensatsioon kostjale, tuli nelja aasta peale võtta pangalaenu, mille tagasimakse kuus on 891 krooni. 1 500 krooni läheb maksudele elektri, vee, kütte eest, ühistumaksuks, lasteaia ja muusikakooli tarbeks. Seni on lapse muusikakooli eest maksnud õde, kuid temalgi on oma pere. Ema aitab ka vahel, kui väga vaja. Palk on 4 000 krooni, millest arvestatakse maha tulumaks. Riigitoetus on 300 krooni ja koolitoetus 450 krooni. Laste vajadused kasvavad iga päevaga. Kostja esindaja selgitab, et kui võrrelda poolte kättesaadavaid summasid, jääb kummalgi pooltest kahe lapse peale võrdne summa, tuleb vaid paarisajakroonine vahe. Kostja on seni maksnud kohtuotsuse alusel ja ka suuremas summas, kuna käesoleval ajal on veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast 900 krooni. Kostja on selle summa maksmisega nõus ka edaspidi. Rohkemat kostja sissetulek ei kannata maksta, sest kostjal on veel kolm last ülal pidada. Lastest C K emaga on suuline kokkulepe, et kostja teda toetab vajadusel. Asjaolu, et kostja soetas endale auto, ei tähenda, et kostja majanduslik olukord oleks sedavõrd parem, et maksta lastele elatist 1 800 krooni kuus igale neist. Auto on tarbeese, eriti kui peres on lapsed, elatakse maal, kus on vaja eemale tööle käia. Autoostu sissemakse tegi kostja ühisvara jagamisel saanud hüvitise arvel ja see oli tema otsustada, mis ta rahaga teeb. Kostjal muid sissetulekuid ega kinnisvara pole. Pangalaene aitab maksta ema. Kostja esindaja palub rakendada PKS § 61 lg. 5 sätteid ja jätta hagi rahuldamata, sest kostja on oma kohtuotsusest tulenevat kohustust täitnud. Kostja ise seletab, et kaks last elavad tema juures, kõige vanemale lapsele aitab ta osta asju, milleks alles oli mobiiltelefon. Enne seda aitas kostja lapsele osta motorollerit, aga ka riideid ja muud vajalikku. Kostja leiab, et ta ei saa teisi lapsi jätta halvemasse olukorda, mistõttu on nõus maksma elatist senises määras.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. PKS § 61 lg. 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kostja on oma elatise maksmise kohustust täitnud, kuid õiguslik olukord on muutunud. Kostjalt elatise väljamõistmise ajal PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suurendamise nõudes esitatud hagi esitamise ajaks on vastav sätte muudetud ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest 1 800 krooni. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast juhul, kui vanemal on teine laps, kes

4 elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hinnates poolte varalist seisundist lähtuvalt nende töötasust, selgus, et pärast kohustuslike laenumaksete tasumist jääb hagejal ülalpeetava kohta 836 krooni, millele lisandub riigitoetus 300 krooni, kostjal 1 241 krooni. Seega jääb kostjale kuus rohkem 1241-936= 305 krooni ülalpeetava kohta ning selle summa võrra peab kohus põhjendatuks ka seni tasutud elatusraha lapse kohta suurendada ning kostjalt hageja kasuks ja kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista 1 205 krooni. Kohus on seisukohal, et lapsevanemad peavad oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma lapsi ülal pidada, mitte rajama elu lootuses, et keegi neid pidevalt aitab. Samas on põhjendatud kohaldada kostja taotletud PKS § 61 lg. 5 sätteid, sest hagi taotletud määras rahuldamisel juhtuks nõnda, et kostja lapsed C K , R ja K jääksid kostja poolt vähem kindlustatuks, kui hageja juures elavad lapsed. Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg. 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Lahendis nr. 3-2-1-65-07 kolleegium märgib, et elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et kostjal tuleb hageja kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PKS § 61 lg . 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg. 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Riigikohus on juba väljamõistetud elatise vähendamise nõude lahendamisel selgitanud, et kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Riigikohus sedastas, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on tõendanud, et oma varalisest olukorrast lähtuvalt pole ta võimeline lastele elatusraha maksma seadusega sätestatud määras. Põhjendamatu on hageja esindaja väide, et miinimummääras elatise nõude puhul ei pea hageja oma kulutusi tõestama, sest ka selleks, et otsustada, kas on võimalik rakendada PKS § 61 lg. 5 sätet, tuleb kohtul kooskõlas PKS § 61 lg. 2 sättega hinnata kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kohtu arvates ei ole kostja oma varalist seisu tahtlikult halvendanud, sest hageja ise kinnitab, et enne hagi esitamist ta ei rääkinud kostjaga elatise suurendamisest. Seega sai kostja auto ostmisel arvestada senise olukorraga, kus ta täitis elatise maksmise kohustust kohtuotsusega määratud korras ega teadnud ette majandusliku olukorra muutumisest esitatava nõude tõttu. Kohus tuli järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1 205 krooni. PKS § 61 ei sätesta elatise väljamõistmisel tulumaksu lisamise kohustust.

5 Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 21.05.2007.a. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 1 205 - 900= 305 x 9 = 2 745 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 250 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 250 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, TsMS §-de 129, 162, 230, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 02. augustil 2007.a 02. augustil 2007.a 02. augustil 2007.a 02. augustil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev