3-06-1523/22 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1523 Haldusasi Feliks Andema kaebus Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsuse nr 230 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 otsus nr 3-06-1523 Menetluse alus ringkonnakohtus Feliks Andema ja OÜ Bulletproof apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Feliks Andema, esindaja advokaat Silja Holsmer Vastustaja Tallinna Linnavolikogu Kolmas isik OÜ Bulletproof, esindaja advokaat Silja Holsmer

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 12.03.1999 korraldusega nr 1934-k otsustati tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Mustamäe linnaosas aadressil XX tee xx suurusega 28898 m2, sihtotstarbega sotsiaalmaa. Katastriüksus registreeriti maakatastris 15.03.2000 ning 15.05.2000 kanti Feliks Andema omandina Tallinna Linnakohtu Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 23419 all. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestati Tallinna linna üldplaneering, milles mõlemale poole Ehitajate teed jääva ala juhtfunktsiooniks on määratud puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna Linnavolikogu 10.01.2002 otsusega nr 7 algatati Mustamäe linnaosa üldplaneering eesmärgiga täpsustada ja kaasajastada Tallinn üldplaneeringut Mustamäe linnaosa piires. Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005 otsusega nr 29 võeti vastu Mustamäe linnaosa üldplaneering.

3-06-1523 2(7) Tallinna Linnavalitsuse 30.01.2002 korraldusega nr 311-k algatati Kadaka metsa-ala detailplaneering. 29.01.2004 esitas AS Tondi Üks detailplaneeringu eskiisi linnavalitsusele. 23.02.2004 tagastati see vastuolu tõttu olemasoleva Tallinna üldplaneeringu ja koostatava Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga. 22.06.2006 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse nr 230 ”Mustamäe Linnaosa üldplaneeringu kehtestamine”.

2. Feliks Andema esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsus nr 230. Mustamäe linnaosa üldplaneering hõlmab kaebajale kuuluva Ehitajate tee 83 kinnistu. Kaebaja on sõlminud kolmanda isikuga 04.11.2004 nimetatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja teinud avalduse eelmärke kinnistamiseks OÜ-le Bulletproof omandiõiguse ülekandmise tagamiseks hilisema asjaõiguslepingu alusel. Lepingu kohaselt sõltub müügihind otseselt kinnistule võimalikult kehtestatava detailplaneeringuga määratud ehitusõigustest.

Seega on nii kaebaja kui kolmas isik huvitatud, et XX tee xx kinnistul oleks võimalik ehitustegevus. Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230 kehtestatud üldplaneering ei näe ette võimalust rajada kaebaja kinnistule hoonestust. OÜ Bulletproof on huvitatud isikuna teinud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile korduvalt ettepanekuid kinnistu arendamiseks ning esitanud taotluse algatada detailplaneering Kadaka- Ehitajate metsapargi maa-ala piiride täpsustamise ja maa-ala võimalike ehitusõiguste määramise kohta. Ehitusõiguse saamisel on OÜ Bulletproof valmis korrastama ja välja ehitama ning kandma moodustatava Kadaka-Ehitajate metsapargi väljaehitamisega seonduvad kulud ning andma Tallinna linnale üle ~1,5 ha maad XX tee xx kinnistust, mis jääks tulevase metsapargi alla.

Nimetatud maa-ala oli juba Mustamäe elurajooni väljaehitamise ajal kavandatud üldkasutatavaks haljasalaks, seda ei ole aga siiani suudetud korrastada. Kaebaja möönab, et planeerimismenetlus põhineb kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusel ning kaebajal ei ole alust eeldada tema ettepanekute ja soovide arvessevõtmist, kuid tal on õigus nõuda, et arvestataks tema huvidega. Kuigi vastustaja on teavitanud planeerimismenetluse käigust (planeerimisseaduse § 16 lg 1), ei ole ta arvestanud kaebaja ettepanekutega. Samas on kohalik omavalitsus jätnud arvestamata ka avalike huvidega.

Linnal ei ole senini olnud vahendeid pargiala korrastamiseks. Kolmas isik on teinud linnale ettepaneku ala korrastamiseks ja omal kulul pargina väljaehitamiseks ning linnale osaliselt tasuta üleandmiseks. Kui ehitusõigust kaebajale ei anta, puudub omanikul igasugune huvi selle pargina väljaehitamiseks ja linnale üleandmiseks. Kaevatav haldusakt on motiveerimata. Kaevatavas otsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt „Kadaka parkmets tuleb jätkuvalt säilitada Mustamäe elurajooni üldkasutatava haljastuna nagu see oli kavandatud Mustamäe elurajooni väljaehitamise ajal ning nagu see kajastub Tallinna üldplaneeringus ja Tallinna haljastuse arengukavas” ei ole hinnatav diskretsiooni teostamisena.

3. Tallinna Linnavolikogu palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlusaluses planeeringus on asutud seisukohale, et Kadaka parkmets peab täies ulatuses jääma rohealaks vastavalt Mustamäe linnaosa rajamisel aluseks olnud generaalplaanile, Tallinna üldplaneeringule ja Tallinna Linnavolikogu poolt vastu võetud Tallinna haljastuse arengukavale. Hoonestuse rajamine parkmetsa Ehitajate tee poolsesse serva tooks kaasa männimetsa osalise hävingu ja sulgeks Ehitajate teelt vaba juurdepääsu parkmetsa, lõhuks haljastu terviklikkust ja üldkasutatavust, mis on vastuolus avalike huvidega. Avalik huvi Kadaka parkmetsa säilitamiseks seisneb muuhulgas linna tundliku keskkonnaseisundi kaitsmises, ökoloogilise tasakaalu säilitamises ning linnaruumi mitmekesisuse kaitsmises. Mustamäe haljastud moodustavad osa Harju maakonna ja Tallinna rohevõrgustikust, millest olulisim on linnapiiril Harku parkmetsaga ühenduv ja piki Mustamäe nõlva kulgev rohekoridor.

3-06-1523 3(7) XX tee xx asuva kinnistu osaline või täielik väljaarvamine haljastuse koosseisust lõhuks haljaskoridori, mille säilitamine on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks. 05.11.2004, kui kaebaja ja kolmas isik sõlmisid kinnistu võlaõigusliku müügilepingu lootuses, et maa sihtotstarvet on võimalik muuta ning sellele 14 ja 16-kordseid elamuid ehitada, oli kaebajale juba teada Tallinna linna üldplaneeringust tulenev ehitamise võimatus. Seega ei saanud tehingu osapooled õiguspäraselt eeldada, et maa kasutusotstarvet muudetakse.

4. Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsus nr 230 on õiguspärane. Kohalik omavalitsus ei ole planeerimismenetluses rikkunud kaasamise põhimõtet. Kaebaja tunnistas, et on saanud esitada oma ettepanekud ja vastuväited, kuid vastustaja ei ole põhjendanud nende mittearvestamist. Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõiguse piire ja on põhjendatult eelistanud avalikku huvi erahuvile. Kadaka parkmetsa säilitamine tervikuna haljasalana, nii nagu see oli määratud juba Mustamäe linnaosa rajamisel generaalplaanis, hiljem vastu võetud Tallinna üldplaneeringus ning Tallinna haljastuse arengukavas, on igati asjakohane ja avalikke huve järgiv. XX tee xx asuva kinnistu osaline või täielik väljaarvamine haljastuse koosseisust lõhuks haljaskoridori, mis liidaks endas Sütiste parkmetsa, Ehitajate tee äärsed metsatukad, Männipargi ja Kadaka parkmetsa, mille säilitamine on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks. Nii kaalukate keskkonnahuvide kõrval on kaebaja ja kolmanda isiku huvi oma kinnistute majanduslikuks kasutamiseks sinna hoonestuse rajamise näol ilmselt vähemtähtis. Kaebajale kuuluva kinnistu korrashoid on kinnistuomaniku kohustus ja seetõttu on kaebaja väited kinnistu halvast seisukorrast eksitavad, sest kaebajal endal lasub kohustus kinnistu korras hoida. Kohus leidis, et vastustaja on otsuse langetamisel piisavalt selgitanud avalikkuse huve ja oma motiive üldplaneeringu kehtestamisel. Otsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, otsus tugineb seaduslikule alusele, ei välju diskretsiooni piiridest ning ei sisalda muud sisulist diskretsiooniviga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Apellatsioonkaebuses paluvad Feliks Andema ja OÜ Bulletproof tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 otsus ja kaebus rahuldada. Apellandid leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kaebaja tõi kaebuses välja otsuse tegemisel esinenud kaalutlusvea põhjendamiseks olulised asjaolud, kuid kohus ei ole põhjendanud kaebaja väidetega mittenõustumist. Halduskohus väitis, et kaalutlusõiguse piire pole rikutud ja vastustaja on põhjendatult eelistanud avalikku huvi erahuvile. Samas pole Tallinna Linnavolikogu arvestanud ka avaliku huviga. Hoonestuse rajamine parkmetsa Ehitajate tee poolsesse serva ei too kaasa männimetsa osalist hävingut, Ehitajate teelt vaba juurdepääsu parkmetsa sulgemist ega haljastuse terviklikkuse ja üldkasutatavuse lõhkumist. Kaebaja ei soovi rajada hoonestust alale, kus on männimets, vaid kõrghaljastuseta ja väheväärtusliku kõrghaljastusega alale. Seega kaebaja ettepanekutega arvestamine hoopis tagaks avaliku huvi realiseerimise. Halduskohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, kuidas ta jõudis järeldusele, et vastustaja on põhjendatult eelistanud avalikku huvi erahuvile. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta peab vähetähtsaks kaebaja ja kolmanda isiku huvi oma kinnistute majanduslikuks kasutamiseks hoonestuse rajamise näol. Otsuse tegemisel pole arvestatud seaduse eesmärgi ega proportsionaalsuse põhimõttega. Tegemist on kaalutlusveaga.

3-06-1523 4(7) Halduskohus on jätnud analüüsimata, kas vaidlustatud planeeringu menetlemisel on avalike ja erahuvide tasakaalustamiseks püütud leida erinevaid valikuvõimalusi PlanS-st tuleneva kaalutlusõiguse kohaseks kohaldamiseks. Kohus on ebaõigesti viidanud, et kaebaja väited kinnistu halvast seisukorrast on eksitavad. Asjaolu, kelle kohustuseks on kinnistu korrashoid, pole praegu vaidlusküsimus. Kaebaja ja kolmas isik soovivad võtta endale kohustuse pargiala väljaarendamiseks, mis praegu ei ole võimalik ei linnal ega kaebajal. Kunagi pole kaebajale tehtud ettepanekut sundvõõrandamise või maavahetuse protsessi läbiviimiseks ning selleks ei ole vastustaja eelarves ette nähtud vahendeid.

6. Tallinna Linnavolikogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Linnavolikogu hinnangul ning kogutud materjalide kohaselt ei eksisteeri antud kinnistul ega ka Kadaka metsapargi alal tervikuna väheväärtuslikku kõrghaljastust. Vastusele lisatud Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tellimusel koostatud Eesti Põllumajandusülikooli Metsandusliku Uurimisinstituudi hinnangu kohaselt on Kadaka metsa puistute tervislik seisund hea. Seega tooks korruselamute rajamine parkmetsa Ehitajate tee poolsesse serva kaasa heas seisukorras oleva männimetsa osalise hävitamise ja lõhuks haljastu terviklikkust ja üldkasutatavust, mis on vastuolus avalike huvidega. Planeerimisotsuse otstarbekuse üle kohus otsustada ei saa ning seetõttu ei saa kaebajad vaidlustada üldplaneeringu lahendust põhjusel, et üldplaneeringu lahendus ei ole nende hinnangul majanduslikult otstarbekas.

7. Täiendavas avalduses palusid apellandid jätta vastustaja poolt esitatud tõend vastu võtmata seoses hilise esitamisega, või, kui kohus selle tõendi vastu võtab, siis võtta asja juurde tõendina ka metsateadlase Harri Pavese eksperthinnang, millest nähtub hinnang metsa-pargile käesoleval ajal. Samuti paluti välja mõista OÜ Bulletproof menetluskulude katteks 61 128 krooni.

8. Vastuses leiab vastustaja, et täiendava tõendi esitamise tingis alles apellatsioonimenetluses välja toodud seisukoht kõrghaljastuse vähesest väärtusest. Vastustaja leiab, et juhul, kui kohus võtab asja juurde tõendina apellantide esitatud tõendi, tuleb asjas määrata sõltumatu ekspertiis parkmetsa seisundi hindamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus ei pea, arvestades HKMS § 34 lg 3, põhjendatuks vastustaja poolt esitatud uue tõendiga arvestamist. Vastustaja seisukoht, et väidet haljastuse vähese väärtuse kohta halduskohtus ei esitatud, ei ole õige. Kaebaja 04.10.2006 arvamuses (lk 75) on esitatud samasisulised väited nagu apellatsioonkaebuses. Kuna apellantide taotlus uue tõendi lisamiseks oli tingimuslik – taotlus esitatakse juhul, kui kohus võtab vastu vastustaja tõendi – tagastab kohus ka apellantide poolt esitatud tõendi. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaaluda asjas ekspertiisi määramist.

10. Apellandid leiavad endiselt, et kehtestatud üldplaneering on vastuolus seadusega ja rikub kaebaja kui kinnistu omaniku ning kolmanda isiku kui kinnistu tulevase omaniku ja kinnistu hoonestamist sooviva isiku õigusi. Apellantide arvates ei ole volikogu üldse kaalunud kolmanda isiku poolt avaldatud seisukohti elamute ehitamiseks Ehitajate tee äärde ja parkmetsa korrastamiseks ning ca 1,5 ha suuruse maa-ala linnale üleandmiseks. Ettepanekuga arvestamine oleks tegelikult ka avalikes huvides, sest vaidlusalune ala on siiani korrastamata ning linn ei ole

3-06-1523 5(7) ette näinud vahendeid selle korrastamiseks ka tulevikus. Samuti arvavad apellandid, et elamute ehitamine kõrghaljastuseta ja väheväärtusliku kõrghaljastusega alale ei riku roheala terviklikkust ega pääsu parkmetsa. Apellantide hinnangul ei ole kohtuotsuses nende väiteid hinnatud ning kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite pinnalt kohus oma järeldusteni kaalutlusõiguse õige kohaldamise osas jõudis.

11. PlanS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on ruumiline planeerimine sama seaduse tähenduses demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

PlanS § 2 p 3 kohaselt on üldplaneering planeering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutusja ehitustingimuste seadmiseks.

PlanS § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada ka teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Lõikes 3 on muuhulgas näidatud üldplaneeringu eesmärkidena ka kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitseja kasutamistingimuste seadmine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-16-05 on leitud järgmist: „HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Halduskolleegium möönab, et ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist.“

12. Käesolevas asjas vaidlustatud otsuse põhjendused sisalduvad otsuse p-s 1 viidatud üldplaneeringus (edaspidi planeering) endas. Planeeringu kohaselt on Mustamäe linnaosa säästva ja tasakaalustatud arengu eelduseks muuhulgas välisruumi normatiivsest tarbest lähtudes kavandatud hoonestatud alade ja rohealade vahekorra säilitamine ning elanike tervistavaks tegevuseks piisava rohealade süsteemi loomine (lk 19). Planeeringus on seatud rohelise võrgustiku toimimise tingimuseks Kadaka parkmetsa säilimine muutmatul kujul (lk 29, 32). Kadaka parkmetsa on võimalik siduda Nõmmelt Veskimetsa viivaks lingiks. Kadaka parkmetsa on planeeritud matkarada ning kergliiklusteed (plaan IV-3). Kadaka parkmetsa tagastatud osale hoonete planeerimist loetakse keskkonnale negatiivselt mõjuvaks teguriks (lk 23).

13. Nagu eeltoodust nähtub, on planeeringus põhjendatud, miks on avalikes huvides parkmetsa säilitamine endisel kujul. Avalikes huvides on rohealade võrgustiku loomine, et tagada linnaosa elanikele paremaid vaba aja veetmise võimalusi ja säilitada Mustamäe kui puhta õhuga parklinna

3-06-1523 6(7) olemus. Kaebaja kavade kohaselt annaks ta korrastatud parkmetsana linnale üle ca poole tema omandis olevast parkmetsa maa-alast. Seega ei saa kahtlust olla, et 14-16 korruseliste elamute rajamine parkmetsa lõhub selle terviklikkust sõltumata sellest, kas kõrghoone rajamiseks valitakse hetkel kõrghaljastuseta või väheväärtusliku kõrghaljastusega asukoht või mitte. Üldplaneering peab arvestama majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning seetõttu ei ole parkmetsa kui terviku säilitamise seisukohalt tähtsust, millised puud käesoleval hetkel on väljalangemise ohus või haiged. Parkmetsas on võimalik puid asendada ja ravida, elamute planeerimisel ja ehitamisel kaoks haljastus lisaks hoonetealusele pinnale ka vajalike juurdepääsuteede ja parklate alt pöördumatult ja suur osa praegusest parkmetsast muutuks lihtsalt elamutevaheliseks alaks. Kuna kõik eelnevad põhjendused on planeeringust tuletatavad ning selgitavad veenvalt, miks parkmets peab säilima tervikuna, ei pea ringkonnakohus otsuse tühistamiseks piisavaks seda, et otsuses ei sisaldu kaalutlusi konkreetselt kaebaja ettepaneku tagasilükkamise kohta. See ei tähenda, et vastustaja poleks planeeringu kehtestamisel kaalunud kaebaja ettepanekut. Ettepaneku kaalumisele viitab otsuse põhjendustes eraldi välja toodud seisukoht Kadaka parkmetsa säilitamiseks üldkasutatava haljastuna, samuti otsuse seletuskirjas (lk 66) esitatud kaalutlused: tegemist on ühe tuumalaga ülelinnalisest rohevõrgustikust, olulise puhkealaga Mustamäe elanikele piirkonnas, kus puuduvad teised üldkasutatavad haljasalad, häviks osa männimetsast ning samuti suleks elamukrundid vaba juurdepääsu parkmetsale Ehitajate tee poolselt küljelt.

14. Kaebaja erahuvi elamute ehitamiseks ja oma kinnistu majanduslikult tulusamaks kasutamiseks ei kaalu üles avalikku huvi parkmetsa tervikuna säilitamiseks rohealana. Üldplaneeringuga riivatakse kaebaja omandiõigust (põhiseaduse § 32 lg 2), mis ei ole absoluutne. Omandi vaba kasutamise kitsendused võivad tuleneda ka planeerimisseaduse alusel teostatud kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsioonist. Planeeringu kaalutlused lähtuvad seaduse eesmärgist kehtestada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid ja vajadusi arvestavad linnaosa pikaajalise säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused. Kaebaja omandiõiguse riive kompenseerimiseks näevad õigusnormid ette täiendavad võimalused sundvõõrandamise nõude näol (PlanS § 30). Riive tõsidust vähendab see, et kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et linn muudaks oma seisukohta hoonestuskeelu osas. Parkmets on sellisena püsinud juba alates Mustamäe linnaosa rajamisest, pargialana on see ette nähtud Tallinna üldplaneeringus ning antud maa-ala tagastamisel kaebajale oli selle sihtotstarbeks märgitud sotsiaalmaa. Kehtestatud üldplaneering piirab küll jätkuvalt kaebajal omandi vaba kasutamist, kuid ei takista senist kasutusotstarvet. Kohus ei saa hinnata, kas vastustaja oleks pidanud kaebaja ettepaneku vastu võtma kui linnale ja avalikkusele soodsa lahenduse. Sellisel juhul hakkaks kohus hindama kaalutlusotsuse otstarbekust. Otstarbekuse hindamine halduskohtu kontrolliruumi ei kuulu.

15. Kaebaja seisukoht, et linn ei ole planeerinud vahendeid parkmetsa korrastamiseks, ei ole õige. Planeeringu V osa „Üldplaneeringu elluviimine“ (lk 65) sisaldab planeeringu elluviimise põhimõtteid ja vahendeid: investeeringud ja tegevused planeeringu elluviimiseks lülitatakse koostatavasse Tallinna arengukavasse aastateks 2007 kuni 2020; Kadaka parkmetsa kujundamiseks avalikuks puhkealaks koostatava detailplaneeringu alusel toimub selle projekteerimine ja väljaehitamine linnaeelarvelistest vahenditest pärast 2009.aastat. Selles planeeringu osas sisalduvad ka viited Kadaka parkmetsa aluse maa munitsipaliseerimisele, võõrandamisele või kasutusõiguse seadmisele, äärmisel juhul nähakse ette sundvõõrandamisinstituudi kasutamine PlanS § 31 alusel (p 1.2.2).

16. Kolmas isik OÜ Bulletproof esitas ringkonnakohtus taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 61 128 krooni, sealhulgas riigilõiv 90 krooni ja õigusabikulud 61 038 krooni. Riigilõivu

3-06-1523 7(7) summas 80 krooni tasumiseks on esitatud maksekorraldus. Õigusabikulud koosnevad summas

49 670,30 krooni õigusabikuludest halduskohtus koos käibemaksuga ning need kulud ei kuuluks väljamõistmisele tulenevalt HKMS 93 lg 1, sest halduskohtus kuludokumente ei esitatud. Õigusabikulude osas summas 11 458,50 krooni ei ole esitatud kulude kandmist tõendavaid dokumente (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-48-06). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tervikuna kolmanda isiku kanda (HKMS § 92 lg 7).

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma