2-06-15702/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Ärakiri K O H T U M Ä Ä R U S Resolutsioon Avaldus rahuldada. Seada A.G.`i üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 25. juunini 2010 ning määrata tema eestkostjaks L. G. (IK X), kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes A. G.`i kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. A. G.ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajÃ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1 Ärakiri
K O H T U M Ä Ä R U S
Resolutsioon Avaldus rahuldada.
Seada A.G.`i üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 25. juunini 2010 ning määrata tema eestkostjaks L. G. (IK X), kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes A. G.`i kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
A. G.ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab A. G. hääleõiguse.
Kohtumäärus saata teadmiseks puudutatud isikule ning täitmiseks avaldajale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohtuasja number 2-06-15702 Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi L. G. avaldus täisealise isiku A. G.`i üle eestkoste seadmiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Kohtuistungi toimumise aeg 25. juuni 2007
Menetlusosalised
Avaldaja:
Puudutatud isik:
Puudutatud isiku esindaja:
Puudutatud isik:
Puudutatud isiku esindaja:
L. G. (IK X)
Jõhvi Vallavalitsus
Ü.S. (volikirja alusel)
A.G. (IK X)
Vandeadvokaat E. B.
2 Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.
ASJAOLUD
L.G.esitas 26. juunil 2006 Viru maakohtule avalduse täisealise isiku A. G.`i üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt põeb A. G. alkohoolset dementsust ja polüneukoopaatiat. Isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning vajab pidevat hoolitsust. Avaldaja palub ennast määrata A. G.`ile eeastkostjaks.
Kohus määras oma 09. oktoobri 2007 määrusega isikule riigipoolse õigusabi korras esindaja.
Kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna puudusid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. A. G.`i suhtes teostati 08. jaanuaril 2007 SA Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
Kohtuistung
Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust.
Puudutatud isiku Jõhvi Vallavalitsuse esindaja vastuväiteid selles, et A. G.`ile eestkostjaks määratakse L. G., ei esitanud.
Puudutatud isiku A. G.`i esindaja avaldusele vastuväiteid ei esitanud, leides, et puudutatud isik vajab eestkostet ning eestkoste seadmine on puudutatud isiku huvide kaitseks vajalik.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, kuulanud ära avaldaja, asjast huvitatud isiku ja esindaja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik.
Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist /tl. 52-53/ nähtub, et esimene hospitaliseerimine Ahtme Haiglasse toimus 02. mail – 22. maini 2005, saabudes alanenud meeleolus peale joomingut. Ravi tulemus oli positiivne. Teine viibimine AS Ahtme Haiglas oli ajavahemikus 18.10 kuni 31.10.2005. Enne saabumist oli kasutanud alkohoolseid jooke ja neuroleptikume justkui enesetapu eesmärgil. Isik voodist ei tõusnud, urineeris voodisse, oli desorieneeritud, mälulüngad. Iseseisvalt liikus raskustega seoses nõrkusega jalgades ja ataktlise kõnnakuga. Kolmas hospitaliseerimine ajavahemikul 16.05-29.05.2006. Haiglasse saabus kiirabiga. Jäme desorienteeritus oma isikus, ajas, ümbritsevas. Sotsiaalne desadaptatsioon. Ekspertiisi teostajad jõudsid järeldusele, et A.G. põeb kroonilise alkoholismiga seotud dementsust. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole võimeline üksinda elama ega iseseisvalt toime tulema, kuna on häiritud kõik mäluliigid ning esineb osaline desorienteeritus ajas ja kohas. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline õigesti mõistma oma tegusid, juhtida neid ja andma nendele aru ning teda peab pidama teovõimetuks.
Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 09. oktoobri 2006 määrusega oli A. G.`ile määratud esindajaks advokaat riigi arvel.
3
TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A. G. istungil oli nõus, et tema abikaasa on tema eestkostja. L. G. on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta.
Vastavalt TsMS § 524 lg 5 lg 1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Ekspertiisi akti kohaselt tuleb A. G.`it pidada teovõimetuks.
TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
Kohus määrab A. G.`ile eestkostjaks L. G. kuni 29. juunini 2010.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. A. G.`il tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.
Kohus selgitab avaldajale, et perekonnaseaduse (PKS) § 98 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning sama paragrahvi 2. lõike järgi on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
Eestkostjal on tehingute tegemine piiratud tulenevalt PKS §-st 99 ning keelatud tulenevalt PKS §-st 100.
Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.
Kohtunik: / allkiri/
Ärakiri õige: