Legislator Case Law & Legislation
2-07-12856/4 AI generated

2-07-12856/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-12856/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-07-12856

Legislator headnote

AI generated

2-07-12856/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 2-07-12856

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-12856

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-12856 Tsiviilasi Tartu linna hagi X vastu 4 353,50 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja Tartu linn (Raekoda, 50089 Tartu);

• hageja volitatud esindaja Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824, asukoht Soola 3, 51014 Tartu), esindaja Riina Rebane;

• kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu linna hagi X vastu 4 368,60 krooni nõudes.

2. Välja mõista X 4 368,60 krooni (neli tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja kuuskümmend senti) Tartu linna kasuks. Kohustada X kandma nimetatud summa Tartu Elamuhalduse AS arvelduskontole 221018332387 Hansapangas või 10220023049012 SEB Eesti Ühispangas.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Tartu linn võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

2 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

30. märtsil 2007 esitas Tartu linn Tartu Maakohtusse hagi X vastu sotsiaaleluruumi R., Tartu üüri ja kõrvalkulude võla 4 353,50 krooni ja viivise 15,10 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja sotsiaaleluruumi aadressiga R, Tartu 02.11.2006 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 2357 alusel. Kostja kohustus eluruumi kasutamise eest tasuma üüri ning kõrvalkulusid (vesi ja kanalisatsiooniteenused, soojavarustuseks vajalik soojus, maamaks, tarbitud elektrienergia, hoonekindlustus). Vaatamata eluruumi ning hooldusja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ei tasunud kostja üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt üürilepingus kokkulepitud tingimustele.

Sellest tulenevalt tekkis kostjal võlgnevus. Võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 15,10 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 4 368,60 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 17.05.2007 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Üürilepingu p 5.4 sätestab kostja kohustuse tasuda eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linna hagi X vastu 4 368,60 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik