2-06-37122/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-06-37122

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2007 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-37122 Tsiviilasi AS EMT hagi X ’i vastu 2 922,48 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), • hageja esindajad Raul Feldman ja Raigo Pärn (AS Julianuse Inkasso Agentuur, RK 10686553, Jõe 3, 10151 Tallinn); • kostja X • kostja esindaja v.adv. Tanel Pürn Kohtuistungi toimumise aeg

19. juuni 2007 Protokollija istungisekretär Margit Mägi RESOLUTSIOON Jätta AS EMT hagi X ’i vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud, sh riigi õigusabi tasu, AS EMT kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

4. detsembril 2006 esitas AS EMT Pärnu Maakohtusse hagi X i vastu 21.09.2001 sõlmitud liitumislepingu alusel osutatud teleteenuse võlgnevuse 3 046,74 krooni ning viivise 3 046,74 krooni

2 nõudes. 9. jaanuari 2007 määrusega andis Pärnu Maakohus käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Tartu Maakohtule. Hageja on esitanud kostjale arved nr B02062175370, B02072358340 ja B02082619192 vastavalt 30.06.2002, 31.07.2002 ja 31.08.2002 kokku summas 3 171 krooni. Lisaks on hageja esitanud kostjale 16.09.2002 koondarve nr K1835148000. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja tasumata võlg hageja ees 3 046,74 krooni. Viivise (0,15 % päevas) osas on pooled kokku leppinud liitumislepingus ning selle osaks olevates EMT teenuste kasutamise üldtingimustes (p 5.13). Kostja on olnud viivituses 21.08.2002— 30.08.2006, st 1 491 päeva ning tegelik viivisevõlg on ~6 814,03 krooni. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevusega võrdse summani.

19. aprillil 2007 tasus kostja hagejale osa võlgnevusest summas 3 171 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks nõude jäägi 2 922,48 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED

26. veebruari 2007 vastuses tunnistas kostja oma võlgnevust hagejale. Kostja leidis, et on võimalik leida kompromisslahendus antud hagi osas. Kostja selgitas, et kolis 2002. aastal liitumislepingus näidatud aadressilt Y ära Tartusse ning teatas elukoha vahetusest ka Rüütli 31 Pärnus asuvasse AS EMT esindusse. Edasised arved teatamisest hoolimata kostjani ei jõudnud. Samuti pole kostja saanud ühtegi hoiatuskirja. Et kostja on töötu ja varatu, palub ta koostada maksegraafik põhivõla summas 3 046,74 krooni tasumiseks. Et hagejaga sõlmitud lepingus oli kirjas, et krediidilimiidi 800 krooni ületamisel ja arve mittetasumisel piiratakse hageja poolt väljuvad kõned või lõpetatakse üldse teenuse pakkumine, kuid kostja puhul seda ei rakendatud, siis ei tekkinud võlgnevus sellises mahus mitte üksnes tema süül. AS EMT oleks ise pidanud kontrollima summa suurust ja arvete mittelaekumisi. Sellest tulenevalt ei nõustu kostja maksma viivist ja muid kulusid. Kostjal ei ole võimalik otsida tööd, sest ta on lähedase inimese hooldaja 24 h päevas. Seega on ta suuteline tasuma võlast igakuiselt kuni 100 krooni. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde ning palus kostjalt välja mõista nõude jäägi

2 922,48 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, sest kostja on osa summast tasumisega kaudselt nõuet tunnustanud. Hageja väitis, et aadressi muutumisest tuleb AS-i EMT teavitada kirjalikult, kuid seda kostja teinud ei ole. Kostja ei nõustunud kohtuistungil hagiga ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Hagi oleks tulnud esitada juba 2005, kuid see esitati alles detsembris 2006 ja mitte kostja õige aadressi järgi – hagiavaldus toimetati kostjale kätte alles 2007. Aegumine ei ole seoses aprillis 2007 osa võlast tasumisega katkenud, sest hagi oli juba enne esitamist aegunud, seega ei saanud aegumine enam katkeda. Alternatiivse nõudena palub kostja jätta viivis välja mõistmata, sellele omakorda alternatiivina palub vähendada viivise nõuet. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on taotlenud hagi suhtes aegumise kohaldamist.

3 Kuigi liitumisleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud 2001. aastal, on võlg, mida hageja käesoleva hagiga kostjalt nõuab, muutunud sissenõutavaks pärast 1. juulit 2002, st uue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kehtivusajal. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. 30.06.2002 esitatud arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 20.07.2002 ja 31.07.2002 arvest tulenev nõue 21.08.2002 (need on kuupäevad, mis olid ette nähtud laekumise tähtaegadena). 31.08.2007 esitatud arvega nõuti üksnes viivist seniselt võlgnevuselt. Seega oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 21.08.2005. Hagi on esitatud alles 04.12.2006. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest kostja on sellega, et ta tasus aprillis 2007 osa võlast, nõuet tunnistanud ja seega aegumise katkestanud. Kohus ei nõustu selles osas hagejaga. TsÜS § 158 lg 1 sätestab tõepoolest, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, kusjuures lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Samas nõustub kohus kostjaga, et kui nõue juba on aegunud, ei saa aegumine enam katkeda – eestikeelse sõna „katkemine“ tähendusest tuleneb, et see peab toimuma keset mingit protsessi, mitte pärast selle lõppemist. TsÜS § 142 lg 1 2. lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Järelikult, et kostja on esitanud aegumise vastuväite, jätab kohus AS EMT hagi X i vastu 2 922,48 krooni nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud, sh riigi õigusabi tasu, hageja.

Kohtunik