2-06-21535/13 · Tallinna Ringkonnakohus

2-06-21535

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-21535 Tsiviilasi M.T hagi H.T vastu lapsele elatise ja alusetult saadud 10 500 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.03.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.T apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 20.06.2007 Menetlusosalised ja nende esindajad M.T (ik xxxxxxxxxxx; x) ja tema esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar; H.T (ik xxxxxxxxxxx; x) RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2007 otsus väljamõistetava elatise suuruse osas ja välja mõista H.Tlt M.T kasuks igakuine elatusraha 2 500 krooni tütar A-M. T ülalpidamiseks alates xx.xx.xxxx kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. H.T apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta poolde endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielust on sündinud xx.xx.xxxx tütar A-M. T. Alates 30.05.2003 elab tütar hageja juures ning on tema ülalpidamisel. Tallinna Linnakohtu 08.07.2005 otsusega määrati A-M. T elukohaks hageja elukoht. Alates maist 2004 maksis H.T hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt 800 krooni. 2006 aastal tasus kostja ebaregulaarselt. Hageja saatis 01.06.2006 kostjale lapse vajaduste tegeliku kalkulatsiooni. Pärast kirja saamist asus kostja uuesti tasuma 800 krooni ning likvideeris enda arvates ülalpidamise võlgnevuse aasta algusest, v.a jaanuar 2006. Alates juulist 2006 lõpetas kostja täielikult lapse ülalpidamises osalemise.

Kostja varaline seis on väga hea. Ta töötab x Gümnaasiumis ning talle kuulub vallasja kinnisvara. 2003.a märtsis võõrandasid pooled nende ühise elamu x, mille müügist sai kumbki pool rohkem kui

2 miljonit krooni.

2003.a esitas kostja kohtusse elatise nõude, mille kohaselt lapse kulud moodustasid kokku 6310 krooni. Hageja lähtus kostja nõudes näidatud lapse vajaduste suurusest, kuid menetluse ajal esitas uue arvestuse, mille kohaselt kulus lapsele 9 572 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks 3150 krooni. Kuna kostja ei ole täitnud pikka aega ülalpidamiskohustust vastavalt lapse vajadustele, palus hageja mõista viimase aasta jooksul vähem tasutud elatusraha summas 29 800 krooni välja tagasiulatuvalt.

Kuni hagiavalduse esitamiseni laekus igakuuline riiklik lapsetoetus 300 krooni H.Tle. Pärast 01.06.2006 kirja saamist kandis kostja kolme kuu (aprill, mai, juuni) lapsetoetuse raha üle hagejale. Hiljem seda teinud ei ole. Seega on kostja alusetult rikastunud lapsetoetuse arvel summas 10 500 krooni.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks 3150 krooni kuus, elatise aasta eest tagasiulatuvalt summas 29 800 krooni ning alusetult omandatud lapsetoetuse 10 500 krooni.

Kostja vastuväited Kostja nõustus elatusraha väljamõistmisega summas 1500 krooni kuus. Hageja varaline seis on kostja omast tunduvalt parem. Kulutused lapsele hageja näidatud ulatuses on põhjendamatult suured ja tõendamata. Hageja ei ole varem soovinud elatist suuremas summas nõuda, mistõttu ei pea kostja elatise nõuet tagasiulatuvalt põhjendatuks. Ka ei tunnista kostja 10 500 krooni nõuet. Kostja ei ole hagejalt midagi alusetult saanud.

Maakohtu otsuse põhjendus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis H.Tlt tütar A-M. T (sünd. xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3150 krooni alates xx.xx.xxxx kuni lapse täisealiseks saamiseni M.T kasuks. Kohus jättis M.T hagi H.T vastu elatusraha väljamõistmiseks tagasiulatuvalt summas 29 800 krooni ja alusetult omastatud 10 500 krooni nõudes rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja väidet, et kostja tasus vabatahtlikult kuni 01.07.2006 elatist tütre ülalpidamiseks 800 krooni kuus, kuid ebaregulaarselt, kostja ümber ei lükanud. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks põhjendatud. Lapse ülalpidamiskulud on kulud toidule, riietele, koolitarvetele, transpordile, eluasemele ja huvitegevusele. Hageja näidatud lapsele vajalike kulutuste summa 9572 krooni kuus on ülemäära suur. Lähtuvalt poolte varalisest seisundist on mõistlikuks kulutuseks 6310 krooni kuus. Nimetatud suuruses kulutusi pidas mõistlikuks ka kostja 2003.a, kui ta esitas hagi hageja vastu tütre ülalpidamiseks elatise saamiseks. Hageja töötasu on 10 000 krooni kuus. Kostja keskmine sissetulek (netopalk) moodustab vastavalt esitatud tõendile 5100 krooni. Hageja sissetulek on kostja omast poole suurem, samas on kostja omandis mitmed kinnistud, mis võimaldab kostjal lapse ülalpidamiskulude katteks panustada rahalisi vahendeid suuremas summas kui seadusega ettenähtud miinimum elatusraha. Kohus luges põhjendatuks kostjalt elatise väljamõistmise 3150 krooni kuus.

Hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist ei ole põhjendatud. Kostja maksis elatist lapse ülalpidamiseks ebaregulaarselt, kuid augustini 2006 maksis ta 800 krooni kuus. Kostja täitis enne elatisehagi esitamist lapse ülalpidamiskohustust ulatuses, mida ta pidas vajalikuks. Kui hageja elatusraha suurusega ei nõustunud, oleks tulnud esitada koheselt vastav hagi. Elatis kuulub väljamõistmisele tuginedes PkS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest.

Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete järgi riigi poolt kostjale makstud lapsetoetust. Kostja ei saanud lapsetoetust hagejalt vaid riigilt. Hageja viidatud VÕS § 1035 käsitleb saaja vastutust üleandja ees, mis ei seondu hageja nõudega.

Apellatsioonkaebuse põhjendused H.T palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista H.Tlt M.T kasuks A-M. T ülalpidamiseks elatusraha 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Otsus ei ole põhjendatud elatise suuruse osas. Kohus rikkus materiaalõigusnorme ja kohaldas ebaõigesti protsessiõigusnorme. Arvestades tõendeid kogumis, tuli elatise suuruseks määrata 2000 krooni kuus. Kostja ei nõustunud kohtu järeldusega, et lähtuvalt poolte varalisest seisundist on mõistlik kulutus lapsele 6 310 krooni kuus. PKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada lapse vajadustega. Otsusest ei nähtu, kuidas kohus jõudis järeldusele, et lapsele vajalikud kulutused peaksid olema viidatud suuruses. Lapse vajadused on suuremas osas tõendamata. Kohus rajas otsuse väitele, et nimetatud kulutusi pidas mõistlikuks kostja 2003.a, kui ta esitas hagi M.T vastu lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kohtul tuli arvestada lapse käesoleva aja vajaduste ja vanemate varandusliku olukorraga. Arvestades, et asjas on avalik huvi, ei saa kohus rajada otsust vanema paljasõnalistele väidetele. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1.

Vastus apellatsioonkaebusele M.T ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja peab poolte alaealise tütre ülalpidamiseks andma elatist, kuid väljamõistetava elatusraha summa on maakohus määranud ebaõigesti, mistõttu tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi ringkonnakohtu otsusega välja mõista elatusraha

2 500 krooni kuus.

Kuna apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõuded elatusraha väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 29 800 krooni ja alusetult omandatud 10 500 krooni väljamõistmiseks, siis tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Apellant ei ole vaidlustanud, et ta on kohustatud oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist maksma, kuid leiab, et elatis on väljamõistetud ülemäära suures summas. PkS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja väidete kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks kuus 9 572 krooni. Maakohus pidas hageja väidetut ülemäära suureks ja võttis lapse vajaduste rahuldamiseks kuluva hindamisel aluseks 6 310 krooni, see on summa, mille oli kostja välja toonud hageja vastu 2003. a esitatud hagiavalduses. Poolte vahel oli vaidlus kulude suuruse osas ja kostja väitis, et hageja poolt esitatud tegelikud kulutused lapsele ei ole kõik vajalikud. Kolleegium leiab, et lapse vajaduste hindamisel ei saa lähtuda mitte ainult vanema poolt tehtud kulutustest, vaid tuleb hinnata ka kulutuste põhjendatust ja vajalikkust. Kulutuste suurus oleneb tavaliselt last kasvatava vanema võimalustest ja majanduslikult paremal järjel olev vanem saab lapsele teha rohkem kulutusi. Kolleegiumi arvates tuleb lapsele tehtud kulutuste osas lähtuda tavapäraselt lapse vajaduste katteks kuluvast. Hageja poolt toodud arvestuses on ilmselt ebamõistlik kulutada 2 700 krooni huvialaja spordiringidele ja 1 400 krooni riietele ja jalatsitele kuus. Samuti vabaajaüritustele, mänguasjadele ja raamatutele kuus kuluv 700 krooni ei ole tavapärane. Neile summadele on vastu vaielnud kostja. Arvestades lapse vanust ja tavapäraselt 8-aastase lapse vajaduste katteks kuluvat, peab kolleegium lapse vajadustele vastavaks summas 5 000 krooni kuus ja sellest lähtudes tuleb välja mõista elatis. Toimiku materjalide kohaselt oli hageja sissetulek 10 000 krooni kuus ja kostja sissetulek 5 100 krooni kuus. Lisaks sellele kuulub kostjale mitu kinnistut Harjumaal. PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Apellant ei ole kaebuses vaidlustanud vanemate poolt ülalpidamiskohustuse täitmist võrdsetes osades. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks tütar A-M. T ülalpidamiseks välja mõista elatis

2 500 krooni kuus.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pärast maakohtu poolt otsuse tegemist on kostjaga tööleping seoses pikaajalise töövõimetusega lõpetatud ja kostja väidete kohaselt puudub tal hetkel sissetulek, millest elatist tasuda. Kolleegium leiab, et kostja töötuks jäämise tõttu võib suuremas määras elatise väljamõistmine olla kostjale ülejõu käiv ja tekitada elatisevõla.

Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar