2-07-5108/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. juuni 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5108 Tsiviilasi AS hagi KS vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS (isikukood XXX elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja IN Kostja KS (isikukood XXX, elukoht XXX) Eelistungi toimumise aeg

14. juuni 2007. a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Muuta Harju Maakohtu 12.06.2006. a otsust (tsiviilasi nr 2-05-3493) ja välja mõista KS elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus AS kasuks tütre KS (S , sünd. XXX) ülalpidamiseks alates XXX kuni K S täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Muuta Harju Maakohtu 12.06.2006. a otsust (tsiviilasi nr 2-05-3493) ja välja mõista KS elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus ASkasuks tütre K S (S , sünd. XXX) ülalpidamiseks alates XXX kuni K S täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta KSkanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole kaevatav.

Asjaolud

AS esitas XX hagi KS vastu elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 12.06.2006 otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatis 1 345 krooni kuus tütre KS ülalpidamiseks alates XXX kuni KS täisealiseks saamiseni ning elatis 1 345 krooni kuus tütre KS ülalpidamiseks alates XXX kuni KS täisealiseks saamiseni. Hagejale on selgunud, et elatisega 1 345 krooni kuus on lapsi normaalselt ülal pidada raske. Hageja kulutused ühele lapsele kuus on 6 900 krooni. Samuti on vajalik elatise suuruse muutmine seetõttu, et 12.06.2006 otsusega jäi kostja omandisse asju, mis on laste heaoluks igapäevaselt vajalikud, mistõttu on ettenägematud kulutused suuremad. Hageja taotleb suurendada elatist 9

55 krooni võrra ja mõista alates 01.02.2007 kostjalt hageja kasuks välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 2 300 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eelistungil nõudis hageja kostjalt elatist miinimummääras, s.o 1 800 krooni kuus lapse kohta alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus maksma elatist 1 800 krooni kuus. Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. Harju Maakohtu 12.06.2006 otsusega on kostjalt mõistetud välja elatis 1 345 krooni kuus tütre KS ülalpidamiseks alates XXX kuni KS täisealiseks saamiseni ning elatis 1 345 krooni kuus tütre KS ülalpidamiseks alates XXX kuni KS täisealiseks saamiseni (t lk 8-19).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 2 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:

1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et Harju Maakohtu 12.06.2006 otsust tuleb muuta ja suurendada kostjalt välja mõistetavat elatist. Kostjalt tuleb välja mõista elatis 1 800 krooni kuus AS kasuks tütre KS ülalpidamiseks alates XXX kuni KS täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kostjalt tuleb välja mõista elatis 1 800 krooni kuus AS kasuks ka tütre KS ülalpidamiseks alates XXX kuni KS täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik