2-06-39425/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-06-39425 Määruse tegemise aeg ja koht 26. juni 207, Jõhvis Kohus Viru M akohus Kohtunik Peter Pälin Kohtuasi V L kaebus kohtutäitur K M vastu kohtutäituri tasu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes. Menetlustoiming Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivatamine. Kohtuistungi toimumise aeg 12. juni 207 Avaldaja: V L (IKx) Pudutatud isik: Kohtutäitur K M Menetlusosalised Pudutatud isiku esindaja: M T (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Tunnistada tühiseks Viru tööpiirkonna kohtutäituri K M kohtutäituri tasu otsus 01. novembrist 2006 täiteasjas nr 095/2006/4891.

3. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonakohtule Viru M akohtu kaudu 30 päeva joksul kohtumääruse kätesamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. Viru M akohtu menetluses on V L kaebus kohtutäitur K M vastu kohtutäituri tasu ebaseaduslikuks tunistamise nõudes. Taotluse kohaselt kohustus avaldaja 21. oktobril tasuma Ida-Politseiprefekturile trahvi sumas 780 kroni. Seoses haigusega ei olnud tal iseseisvalt võimalik trahvi tasuda. Trahvi oli nõus avaldaja est maksma tema tutav. 01. novembril 206 a. hr. M N. kandis oma pangarvelt vajaliku suma 780 kroni elpol nimetatud otsuses märgitud arvele. 01.novembril 206a. hr. M N. teavitas Ida Politseiprefekturi täheldatud trahvi tasumisest. Politseiprefekturi esindaja kinitas raha laekumise fakti, ühtlasi teatades, et materjalid trahvi määramise kohta on juba 25.oktobril sunatud kohtutäitur K M . Seoses selega, et avaldaja oli jätkuvalt haige, nõustus N M andma edasi kohtutäiturile teate trahvi tasumisest. Kohtutäituri bürost teatati, et kod. V L trahvimise putuvad dokumendid on tõepolest jõudnud nendeni. Kuid kiri, mis pudutab asjajamise alustamist elpolses küsimuses, ei ole valmis. Hr. M N. võtis teadmiseks sele, et kohtutäiturilt pole senini sabunud antud rikumise kohta mingit kirja ja palus menetlust mite alustada, kuna trahv on juba tasutud. Siski kohtutäituri büro esindaja teatas, et menetluse algatamine on kohustuslik. N M tundis huvi määratud suma surusest. Konkretse suma avaldamiseks koheselt büro töötajad ei olnud valmis. Peale mõningat arutelu omavahel büro esindaja teatas, et konkretse rahalise suma surusest sab teada kirjas, mile L nimele edastatakse. 12 või 13. novembril todi avaldajale alkirja vastu koju kiri kohtutäitur K. M . 13. detsembril sai avaldaja postiga kohtutäiturilt kirja määratud kohtutäituri tasust sumas 767 kroni. Kohtutäitur selgitas, et suma kasvas 472 kronilt 767 kronile maksunõude mite õigeaegse täitmise tõtu. Trahv oli tasutud ene menetluse algatamist. Avaldaja eldab, et menetlust alustati mite 01. novembril, nagu näidatud dokumentides, aga hilisemal ajal. Ajal, kui hr. M pöördus kohtutäituri büro pole 02.novembril, antud dokumendid vel pudusid. Sega sab järeldada, et sanud teada, et trahv on juba tasutud, vormistati dokumendid varasema kupäevaga. Avaldaja palub lugeda kohtutäituri tasu nõue ebaõigeks ja võta arvese, et k.a. 08.oktobrist kuni 12.detsembrini oli avaldaja haige. Samal ajal trahv oli tasutud kohtutäituri K.M sekumiseta.

Kohtutäituri vastus

2. Kohtutäitur oma 14. märtsi 207 vastuses vaidleb kaebusele vastu, kuna kohtutäitur alustas 30. oktobril 206 Ida Politseiprefekturi avalduse alusel täitemenetlust. Võlgnik tasus 02. novembril 206 trahvi sumas 780 kroni Ida Politseiprefekturi arvele. Täitedokument toimetatid võlgnikule käte 13. novembril 206. Kohtutäitur arestis 02. novembril 206 võlgniku arve kohtutäituri tasu ulatuses sumas 767 kroni. Tööandja pidas antud sumas võlgniku töötasust kini, sega 26. vebruaril 207 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse. Täitmisteade toimetati võlgnikule käte seadusega etenähtud koras, sega on täitemenetluse alustamise tasu 250 kroni+18% , s.o. 295 kroni. Kohtutäituri seaduse kohaselt on nõudelt kuni 1 0 kroni tasu suruseks 40 kroni+18% , sega 472 kroni. Sega on kohtutäituri polt nõutud tasu sumas 767 kroni seaduslik. Võlgnik on käte sanud tasu väljamõistmise otsuse, mile kätesamist vimane ei vaidlusta. Kohtutäitur palub jäta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Kohtuistung

3. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse jurde.

4. Kohtutäituri esindaja jääb vastuses todud väidete ja kohtule esitatud tõendite jurde. Esindaja palub avaldajalt välja mõista kohtutäituri tasu kos kohtukuludega.

2(4)

5. Tunistaja N. M selgituste kohaselt tasus ta kaebuse esitaja est trahvi 31. oktobril 206 ning 01. novembril helistas politseile, et täpsustada laekumise sabumisest. Kohtutäiturile helistades selgitati, et paberid ei ole vel valmis, kuid soviti siski ka kohtutäituri tasu sada. Järgmisel päeval helistav tunistaja uesti ning palus, et ei alustataks menetlus, kuna realselt võlgnevus on tasutud.13. novembril tõi kuler avaldajale kirja, milel oli palju templeid. Haiguslehte kohtutäiturile tunistaja polt esitatud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et avaldus kulub rahuldamisele.

7. Kohus tuvastas, et Jõhvi Politseiprefekturi otsusega väärteoasjas mõisteti avaldajale trahv 780 kroni, mis kulus tasumisele hiljemalt 21. oktobril 206. Avaldaja enda suhtes tehtud väärteotsust ei vaidlustanud ja politseiprefektur satis 25. oktobril 206 materjalid kohtutäitur K M . Kohtutäitur kostas 01. novembril 206 täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse, mile kohaselt oli kohtutäituri tasu suruseks täitemenetluse alustamise tasu 295 kroni ja kohtutäituri põhitasu 472 kroni, koku 767 kroni. Kohtutäitur toimetas täitmisteate avaldajale käte 13. novembril 206. Täitmisteate kätetoimetamise ajaks oli avaldaja trahvi tasunud ja keldus setõtu kohtutäituri tasu maksmast. Kohtutäitur kostas 13. detsembril 206 sisetuleku arestimise akti kohtutäituri tasu 767 kroni kinipidamiseks, satis akti avaldaja tööandjale, kes kandis nõutud suma kohtutäiturile üle avaldaja januariku palgast. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 26. vebruaril 207. Avaldaja esitas 2. detsembril 206 kohtule avalduse kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks.

8. Vaidlust ei ole seles, et avaldaja on avalduse esitanud tähtaegselt, avalduse kohaselt sai avaldaja kohtutäituri tasu otsuse käte 12. detsembril 206 ning seda kinitab ka kirjaümbrik, mile avaldaja on asja materjalide hulka lisanud (tl 14).

9. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 1 sätestab, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 2 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 21 lg 1sätestab, et kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Vastavalt KTS § 23 lg 1 rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Tulenevalt vidatud sätetest on kohtutäituri tasu kohustatud tasuma võlgnik, kuid tekib küsimus, kas ja milises ulatuses peab kohtutäituri tasu tasuma võlgnik, kes on tasunud võla ene täitemenetlusest teada samist.

10. Rigikohus on tsivilasjas nr 3-2-1-78-03 leidnud, et tulenevalt TMS §-dest 23 ja 24 algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel võlgniku kohta täitetoimiku avamisega. Samas ei saa seda veel lugeda täitetoimingu tegemiseks võlgniku suhtes. Esmaseks täitetoiminguks võlgniku suhtes on käesoleval juhul kolleegiumi arvates täitekutse saatmine võlgnikule TMS §-s 291 sätestatud korras. /---/ Kolleegiumi arvates ei tulene seadusest võlgniku kohustust kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitekutse üleandmist. Võla tasumisel või sissenõudmisel enne täitekutse saamist ei ole võlgnikule teatavaks tehtud, et tema suhtes võidakse teha täitetoimingud, mistõttu ei pea ta kandma ka põhjendamatutest täitetoimingutest tulenevat makseriski.

1. Rigikohus on tsivilasjas nr 3-2-1-68-07 leidnud, et võlgnikul ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu siis, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitmisteate

3(4) üleandmist. See tuleneb KTS § 23 lõike 1 esimesest lausest, mis sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2003. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-78-03, p 16 - RT III 2003, 22, 225).

12. Nõustuda ei sa pudutatud isiku tõlgendusega, et võlgnikul tekib kohustus tasuda kohtutäituri tasu alates sisenõudja avalduse jõudmisest kohtutäiturini kuivõrd täitemenetluse seadustiku (TM S) § 24 lg 2 sätestab, et tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. KTS § 23 lg 1 on TM S § 24 lg 2 suhtes erisäte ning üldja erisäte vastuolu koral kulub kohaldamisele erisäte. TM S § 24 lg 2 kulub kohaldamisele näiteks juhul, kui tekib küsimus, kas võlgnik, kes ei sovi täitemenetluses nõuet vabatahtliult täita, peab vastutama ka nende täitekulude est, mis tekisid ene tale täitekutse kätetoimetamist. TM S § 24 lg 2 esmärgiks aga ei ole põhjendamatutest täitetoimingutest tuleneva makseriski asetamine võlgnikule. Seline tõlgendus oleks ilmses vastuolus täitemenetluse tõhususe ja kiruse põhimõtega, sest vastutus kohtutäituri kire tegutsemise est esmase täitetoimingu tegemisel asetataks võlgnikule, kel pudub seles osas igasugune kontrol.

13. Sega tuleneb KTS §-st 23 lg-st 1 esimesest lausest, et võlgnikul ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu sis, kui ta on nõude täitnud ene kohtutäituri polt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitmisteate üleandmist.

14. Vaidlust ei ole seles, et antud juhul sai võlgnik täitmisteate käte 13. novembril 206 ja enam kui kümme päeva ene seda oli ta nõude vabatahtlikult täitnud. Seda kinitavad ka tunistaja ütlused ja väljavõted tunistaja pangakontodest. Sega ei teki võlgnikul kohustust tasuda täitekulusid ning tema suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsus ei ole õiguspärane.

15. Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui kohaldada TM S § 24 lg 2 pudutatud isiku väidetud visil, sis tuleks kohtutäituri tasu otsus selegipolest tühistada, kuna täites nõude ene täiteteatise kätetoimetamist on võlgnik täitnud nõude selgelt vabatahtliku täitmise tähtaja joksul ning selest tulenevalt võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes poles ulatuses seaduses etenähtust, kohtutäitur on aga tasu nõudnud terves ulatuses.

16. Tõendina ei ole asjakohane avaldaja polt esitatud „kahtlane“ ümbrik ja tunistaja ütlused sele kohta, milal kohtutäitur täitemenetluse algatamise otsuse tegi ja telefonikõnede eristus, kuivõrd asja lahendamise seisukohast omab tähtsust vaid se, et võlgnik on võla tasunud ene tale täitmisteate kätetoimetamist.

17. Kohus selgitab ka, et tulenevalt KTS § 29 kui kohus on tunistanud kohtutäituri tegevuse tasu sisenõudmisel või tasu suruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud suma kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva joksul.

Menetluskulud

18. Avaldaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, sega jääb avaldaja menetluskulu tema enda kanda. Kohus leiab, et tulenevalt TsM S § 172 lg 1 ei ole asjaolude kohaselt õiglane kohtutäituri menetluskulude väljamõistmine avaldajalt, kuivõrd menetluse on põhjustanud kohtutäituri miteõiguspärane tegevus, sega jäävad kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda.

4(4) Peter Pälin Kohtunik