2-07-12382/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-07-12382/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-12382 Tsiviilasi LL hagi SL vastu võla nõudes. Menetlusosalised
Hageja LL(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja SL(isikukood XX, elukoht XXX). Istungi toimumise aeg 06.06.2007.a., Tallinn Istungil osalenud isikud Hageja LL Kostja SL Kostja esindaja JK Kohtuotsuse resolutsioon 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt SL’ilt hageja LL kasuks võlgnevus summas 1 720 krooni. 3. Jätta menetluskulu kostja SL kanda.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja asjaolud Hageja LL esitas 29.03.2007.a. hagi SL võlasumma maksmise nõudes. 17.02.2005.a. Tallinna Linnakohus otsustas SL’ilt välja mõista elatise 1 240 krooni hageja kasuks poolte ühise lapse VL ülalpidamiseks. 2006.a. alguses esitas hageja hagiavalduse elatise suurendamiseks kuni 2 130 kroonini, kuid hageja loobus sellest hiljem, kuna SL oli nõus hagejaga sõlmima kokkuleppe. 02.2006.a. sõlmitigi hageja ja kostja vahel kokkuleppe, mille kohaselt SL kohustus iga kuu 20.ndaks kuupäevaks maksma elatist summas 2 100 krooni, mida ta ka hakkas tegema alates märtsist 2006.a. Veebruaris 2007.a. SL lõpetas endale võetud kohustuse täitmise täies ulatuses (maksab ainult 1 240 krooni vastavalt 2005.a.kohtuotsusele). Kostja sõnade järgi ei kavatse ta maksta kokkulepitud summat ja kogunenud võlga. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg summas 1 720 krooni. 06.06.2007.a. toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde.
Kostja seisukoht Kostja SL esitas 09.05.2007.a. vastuse hagiavaldusele. Kostja nõustub sellega, et poolte vahel sõlmiti 01.03.2006.a. kokkuleppe, mille kohaselt lubas kostja maksta poja VL’i ülalpidamiseks 2 100 krooni kuus. Kuid alates 2007.a. veebruarist kostja majanduslik seis on muutunud. Kostja töötab ehitusfirmas meistri ametikohal ja tema keskmine palk on 15 000 krooni kuus. Eelnimetatud töötasust arvatakse igakuiselt maha 1 240 - 2 100 krooni elatist poja VL ülalpidamiseks. Peale selle on kostja ülalpidamisel teine alaealine poeg DL ja kostja elukaaslase alaealine poeg VO. Kostja kannab ka kulutusi liisingulepingu järgi ja kommunaalteenuste eest. Kostja on nõus maksma elatist poja VL ülalpidamiseks summas 1 800 krooni kuus.
06.06.2007.a. toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt kostja ei ole nõus hagejale võlga tasuma.
Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Hageja LL esitas hagi SL vastu poolte vahel sõlmitud 01.03.2006.a. kohtuvälisest kokkuleppest tuleneva võlgnevuse 1 720 krooni nõudes. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 01.03.2006.a. on sõlmitud kohtuväline kokkuleppe (t lk 11) elatise 2 100 krooni maksmiseks poolte lapse VL ülalpidamiseks. Vaidlus on selles, et nimetatud kokkulepet ei ole kostja alates 2007.a. veebruarist enam täies mahus täitnud ning sellest on tulnud võlgnevus, mis 01.04.2007.a. seisuga moodustas 1 720 krooni.
Kostja väljendas istungil ning ka vastuses hagiavaldusele mitmel korral soovi oma nõusolekut maksta hagejale elatist summas kuni 1 900 krooni. Kohus peab vajalikuks veelkord rõhutada, et antud juhul ei ole kohtumenetluses hageja nõuet kostja vastu elatise suurendamise nõudes, vaid üksnes 01.03.2006.a. kokkuleppest tuleneva võlgnevuse nõue.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna pooltel puudub vaidlus lepingu kehtivuse üle, siis on kostjal kohustus seda lepingus kokkulepitud täita. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel aja, õiges kohas ja õigel viisil. Antud juhul olid pooled kokkuleppinud, et kostja kohustub hagejale tasuma nende ühise poja VL’i ülalpidamiseks 2 100 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja pidi tasuma elatise hagejale iga kuu 20.ndaks kuupäevaks. Antud juhul kostja ka seda tegi kuni 2007.a. veebruarini, alates sellest ajast tasub kostja hagejale elatist summas 1 240 krooni nii nagu oli 2005.a. kohtuotsusega välja mõistetud. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole 01.03.2006.a. sõlmitud lepingut täitnud, millest tulenevalt 01.04.2007.a. seisuga võlgnevus hageja ees moodustab 1720 kr.
VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on endale võtnud lepinguga kohustuse tasuda hagejale nende ühise poja jaoks elatist summas 2 100 krooni, siis on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev võlasumma 1 720 krooni.
Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja SL kanda.
Ene Tsefels Kohtunik